Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“I Koapworopworki Koht”

“I Koapworopworki Koht”

“Adam en keieun dihen mwuhro wiahla Ngenen Komour.”​—1 KOR. 15:45.

KOUL KAN: 151, 147

1-3. (a) Ia ehu padahk me kitail kin keieu kesempwalki? (b) Dahme kahrehda kaiasada uhdahn kesempwal? (Menlau kilang tepin kilel.)

MA EMEN pahn idek rehmw padahk kesempwal dah kan me ke kin keieu kamehlele, dahme ke pahn nda? Uhdahn ke pahn nda me ke kamehlele me Siohwa iei Sounkapikpen mehkoaros oh ih me ketikihong kitail mour. Ele ke pahn pil nda me ke kamehlele me Sises Krais pwoula nin duwen pweinen pweipwei sapahl ehu. Ke uhdahn pahn pil koasoia duwen Paradais nin sampah ahnsou kohkohdo, wasa me sapwellimen Koht aramas akan pahn mihmi kohkohlahte. Ahpw ia duwe, ke pahn pil koasoia duwen kaiasada me wia ehu padahk me ke kin keieu kesempwalki?

2 Kitail ahneki kahrepe mwahu en nda me kaiasada iei ehu padahk me kitail kin keieu kamehlele, mehnda ma kitail pil koapworopworki en pitsang kahn kamakam kowahlap oh mour kohkohlahte nin sampah. Wahnpoaron Pohl kasalehda dahme kahrehda kaiasada uhdahn kesempwal. E nda: “Dahme ekei kumwail ndindahki dene me melahr akan sohte pahn iasada? Pwe ma mehlel pwoat met, eri, Krais sohte pil iasada.” Ma Sises sohte ketin iasada, e sohte kak ketin kakaun nanleng nin duwen Nanmwarki men, oh atail doadoahk en kalohk doadoahk mwahl ehu. (Wadek 1 Korint 15:12-19.) Ahpw kitail kin ese me Sises ketin iasadahr. Pwehki kitail kamehlele eh ketin iasada, kitail sohte duwehte Sadusi kan en mehn Suhs ko me uhdahn kahmahmki me irail me melahr kan kak pwurehng mourda. Pil ma meteikan kin kapailoke kitail, atail pwoson me Koht kak ketin kaiasada me melahr kan pahn kehkehlailte.​—Mark 12:18; Wiewia 4:2, 3; 17:32; 23:6-8.

3 Pohl nda me padahk “duwen iasada en me melahr akan” iei kisehn padahk en “mehkan me unsek duwen Krais.” (Ipru 6:1, 2) E kasalehda ni sansal me e kin pwoson kaiasada. (Wiewia 24:10, 15, 24, 25) Mehnda ma padahk en kaiasada wia ehu rehn tepin padahk kan me kitail esehla sang Mahsen en Koht, kitail anahnehte onopki mwahu padahk wet. (Ipru 5:12) Dahme kahrehda?

4. Peidek dah kan me kitail kak idek duwen kaiasada?

4 Ni aramas akan ar tepida onopki Paipel, re kin kalapw wadek duwen kaiasada kan me wiawi mahs, duwehte kaiasadahn Lasarus. Re pil sukuhlki me Eipraam, Sohp, oh Daniel kin uhdahn kamehlele me irail me melahr kan pahn pwurehng mourda ni ahnsou kohkohdo. Ahpw dahme ke pahn nda ma emen pahn ndaiong uhk ken kadehdehda sang nan Paipel kahrepen atail kak likih inou kan en kaiasada me wiawihda sounpar tohtohie samwalahro? Oh ia duwe, Paipel mahsanih iahd me kaiasada pahn wiawi ahnsou kohkohdo? Pasapengpen peidek pwukat pahn kalaudehla atail pwoson.

KAIASADA EHU ME KOKOHPDAHR SOUNPAR TOHTO MWOWE

5. Dahme kitail pahn koasoiapene mahs?

5 Ele e kin mengei ong kitail en medewehla duwen emen eh iasada mwurinte eh mehla. (Sohn 11:11; Wiewia 20:9, 10) Ahpw ia duwe, kitail kak likih inou ehu me emen pahn iasada sounpar epwiki kei ni ahnsou kohkohdo? Kitail kak kamehlele inou wet mendahki sounpar tohtohie douwehr powe? Kitail kak kamehlele inou wet mehnda ma e wiawihda ong emen me melahr mahsie de emen me ahpwtehn mehla? Ni mehlel, ke kamehlelehier duwen kaiasada ehu me pweidahr mwurin inoupe eh wiawi sounpar tohtohie mwowe. Kaiasada dahieu met? Oh ia duwen met eh pidada omw koapworopwor duwen kaiasada ong ahnsou kohkohdo?

6. Ia duwen Sises eh ketin pidada pweidahn kokohp en Melkahka 118?

6 Kitail pahn koasoiapene duwen kaiasada ehu me kokohpda sounpar tohtohie mwowe. Melkahka 118, me mwein Depit me ntingihedi, pil kasalehda mahsen pwukat: “Komw ketin doareikitala, Maing KAUN, komw ketin doareikitala!” oh “Koht en ketin kupwuramwahwih me kin patohdo ni mwaren KAUN-O!” Aramas akan pil nda kokohp wet duwen Mesaiao ni ahnsou me Sises ketila Serusalem ni Nisan 9, rahn kei mwohn eh pwoula. (Mel. 118:25, 26; Mad. 21:7-9) Ahpw ia duwen Melkahka 118 eh dokedoke kaiasada ehu me pahn wiawi mwurin sounpar tohtohie ni ahnsou kohkohdo? Tehk dahme melkahkao pil mahsanih: “Takai me sounkou ihmw kan kesepwekelahr uhd wiahla takain pwukakeimw.”​—Mel. 118:22.

“Sounkou ihmw kan kesepwekelahr” Mesaiao (Menlau kilang parakrap 7)

7. Ia duwen mehn Suhs kan ar kesepwekehla Sises?

7 “Sounkou ihmw kan” me kesepwekehla Mesaia iei irail kaun akan en mehn Suhs. Re wia laudsang ihte pohnsehsehla Sises de sohte pwungki me ih me Krais. Mehn Suhs tohto kesepwekehla ih ni arail ndaiong Pailet en kemehla. (Luk 23:18-23) Ei, irail me pil pwukoahki pwoulahn Sises.

Koht ketin kaiasada Sises en wia “takain pwukakeimw” (Menlau kilang parakrap 8, 9)

8. Ia duwen Sises eh kak ketin wiahla “takain pwukakeimw”?

8 Ma mehn Suhs ko soikala oh kemehla Sises, ia duwen eh kak ketin wiahla “takain pwukakeimw”? Met kak wiawi ihte ma e ketin iasada. Sises ketin kasalehda met ni eh ketin karasahda duwen ohl emen me kadarala nah meninkeder kei rehn soumwet kan me kin doadoahk ong ih. Soumwet ko wiakauwe meninkeder ko. Kedekedeo ohlo kadarala nah pwutako, oh e kasik me soumwet ko pahn rong nah pwutako. Ahpw re kemehla nah pwutako. Ni ahlohte, mehn Israel ko wiakauwe soukohp kan me Koht ketin poaronehla rehrail. Siohwa lao ketin poaronehla sapwellime Mesaiao. Ahpw mwuhr aramas ako kemehla. Mwurin eh ketin wia karasaras wet, Sises eri mahsanih duwen kokohp me kileldi nan Melkahka 118:22. (Luk 20:9-17) Wahnpoaron Piter doadoahngki iretikitikohte ni eh padahk ong “kaunen mehn Suhs ko, me mah ko, oh sounpadahk kan en Kosonnedo” me pokonpene nan Serusalem. E koasoia duwen “Sises Krais mehn Nasaret, iei ih me kumwail [“kemelahr ni tuhke pwoat,” NW] oh Koht ketin kaiasadahr sang mehla.” Ih eri nda: “Takai me kumwail sounkou ihmw kan kesepwekelahr uhd wiahla takain pwukakeimw.”​—Wiewia 3:15; 4:5-11; 1 Pit. 2:5-7.

9. Mwekid kapwuriamwei dahieu me Melkahka 118:22 kohpada?

9 Eri e sansal me kokohpo nan Melkahka 118:22 kohpada duwen ehu kaiasada me pahn wiawi sounpar tohtohie mwuhr. Aramas akan pahn soikala oh kemehla Mesaiao. Ahpw e pahn ketin iasada oh wiahla takain pwukakeimw. Mwurin eh ketin iasada, Sises kelehpw me sapwellimankihla “mwar wet me Koht ketikihong aramas akan, pwe en wia Sounkomourpatail nin sampah.”​—Wiewia 4:12; Ep. 1:20.

10. (a) Dahme Melkahka 16:10 kohpada? (b) Dahme kahrehda kitail kak kamehlele me Melkahka 16:10 sohte koasoakoasoia Depit?

10 Kitail pahn koasoiapene pil ehu iren Paipel me koasoia duwen ehu kaiasada. Kaiasada wet wiawi daulih sounpar kid mwurin eh kokohpda. Ire mehlel wet pahn kahrehiong kitail en likih me kaiasada kak wiawi ahnsou werei mwurin eh kokohpda de inouda. Nan Melkahka irelaud 16, Depit ntingihedi: “Komw kin ketin sinsile ie sang manaman en mehla . . . oh komwi sohte pahn ketin likidmelieiehla nan sapwen me melahr akan.” (Mel. 16:10) Depit sohte ndinda me e sohte pahn mehla oh mi nan Sousou. Mahsen en Koht kasalehda ni sansal me Depit mahla oh mehla oh “seridi nan Serusalem.” (1 Nan. 2:1, 10) Eri dahme Melkahka 16:10 mahmahsanih?

11. Iahd me Piter kawehwehda duwen Melkahka 16:10?

11 Tohtohsang sounpar kid mwurin Depit eh ntingihedi mahsen pwukat, Piter kawehwehda ihs me Melkahka 16:10 kin dokedoke. Wihk kei mwurin Sises eh pwoula oh ketin iasada, Piter koasoiong aramas kid kei, mehn Suhs oh pil mehn liki me wekiong lamalam en mehn Suhs. (Wadek Wiewia 2:29-32.) E katamankihong irail me Depit melahr oh seridier. Oh Paipel sohte mahsanih me aramas ako sapwungki ni Piter eh pil nda me Depit “kilangehr . . . e ahpw patohwan duwen iasadahn” Mesaia.

12. Ia duwen Melkahka 16:10 eh pweida? Oh dahme met kin kadehdehda duwen inou en kaiasada?

12 Piter doadoahngki dahme Depit nda nan Melkahka 110:1 pwe en utungada eh koasoio. (Wadek Wiewia 2:33-36.) Piter eh doadoahngki iren Paipel kan sewese kamehlelehiong pokon laudo me Sises iei “Kaun oh Mesaia!” Aramas ako wehwehkihda me Melkahka 16:10 pweidahier ni Sises eh ketin iasada sang mehla. Mwuhr, wahnpoaron Pohl doadoahngki mehn kadehdehohte ni eh koasoiong mehn Suhs kan nan kahnimw en Andiok nan Pisidia. Mehn kadehde wet uhdahn kamwakid aramas ako, oh re men rong laudsang dahme re rongehr. (Wadek Wiewia 13:32-37, 42.) Met pil anahne kamehlelehiong kitail me kokohp en Paipel ko duwen kaiasada me pahn wiawi ahnsou kohkohdo uhdahn likilik mehnda ma kokohp pwukat pahn pweida sounpar epwiki kei mwuhr.

IAHD ME KAIASADA PAHN WIAWI?

13. Peidek dah kan kitail kakete idek duwen kaiasada?

13 Uhdahn e kaperen en ese me kaiasada kak wiawi sounpar tohtohie mwurin eh kokohpda. Ahpw ekei ele pahn idek: ‘Met wehwehki me I anahne awih erein ahnsou reirei pwe en kilang me I poakohngo iasada? Iahd me kaiasada pahn wiawi?’ Sises mahsanihong sapwellime wahnpoaron ko me mie soahng kan me re sehse oh sohte kak ese. Oh mie ire pisetik kan duwen “ahnsou kan oh irair kan” me Semeo ketin koasoanedier sang pein sapwellime manaman. (Wiewia 1:6, 7; Sohn 16:12) Ahpw mie ekei ire me kasalehda iahd me kaiasada pahn wiawi.

14. Ia duwen sapwellimen Sises kaiasada eh weksang kaiasada teikan me wiawi mwowe?

14 Kaiasada me keieu kesempwal me kileldi nan Paipel iei iasadahn Sises. Ma e sohte ketin iasada sang mehla, sohte emen rehtail pahn kak ahneki koapworopwor en pwurehng kilang irail kan me kitail poakohng me melahr. Irail kan me iasada mwohn Sises, duwehte irail me Elaisa oh Elisa kaiasada, sohte mour kohkohlahte. Irail pwurehng mehla oh wiepwella nan sousou. Ahpw Sises “iasadasangehr mehla.” E “sohte pahn pwurehng pwoula​—eri, e solahr ketiket pahn manaman en mehla.” E ketin ieias nanleng “kohkohlahte.”​—Rom 6:9; Kaud. 1:5, 18; Kol. 1:18; 1 Pit. 3:18.

15. Dahme kahrehda Sises mwarenki “tepin kilel”?

15 Sises eh ketin iasadahng mour nanleng nin duwen ngehn emen wia keieun iasada me keieu kesempwal. (Wiewia 26:23) Ahpw, mie ekei me pahn iang iasadahng mour nanleng. Sises ketin inoukihda me sapwellime wahnpoaron lelepek kan pahn iang ih kaunda nanleng. (Luk 22:28-30) Ahpw irail alehdi keting wet ihte mwurin arail mehla. Eri duwehte Sises, re pahn iasada nin duwen ngehn kei. Pohl ntingihedi me “Krais ketin iasadasangehr me melahr akan; kahrehda, e ketin wialahr tepin kilel en irail kan me melahr.” Pohl nda me mie meteikan me pahn iasada oh kohdahla nanleng. E nda: “Ahpw emenemen ni kaikairekdo wet: Krais mahs, a mwuhr, sapwellime kan, ni ahnsou me e pahn ketin pwarodo,” de erein Krais eh ketier.​1 Kor. 15:20, 23.

16. Dahme sewese kitail en ese iahd me kaiasada ong nanleng pahn wiawi?

16 Dahme Pohl nda sewese kitail en ese iahd me kaiasada ong nanleng pahn wiawi. E pahn wiawi erein Krais eh ketier. Erein sounpar tohto, Sounkadehdehn Siohwa kan kadehdedahr sang nan Paipel me ketier en Krais tepida nan pahr 1914. Met wiewiawihte, oh imwin koasoandi suwed wet uhdahn kerendohr.

17, 18. Dahme pahn wiawihong ekei me keidi kan erein ketier en Krais?

17 Paipel pil doula kawehwehda duwen kaiasada ong nanleng: “Se men kumwail en esehla mehlel duwen irail akan me melahr . . . Kitail kamehlele me Sises ketin pwoula oh iasada. Eri, kitail pil kamehlele me Koht pahn ketin kapwurehla Sises iang irail kan me mehla . . . Kitail kan me pahn momour ni rahn me Kaun-o pahn ketido, [“erein Kauno eh ketier,” NW] kitail sohte pahn tiengla mwohn irail kan me melahr. Pwe ngilen ruwes ehu pahn wiawi, iei ngilen tohnleng lapalap emen . . . Irail kan me melahr nan ar pwoson Krais, re pahn iasada mahs. A mwuhr, kitail koaros me momour ni ahnsowo ahpw pahn patehng irail oh iang pwekipwekdahla pohn depwek kan pwehn tuhwong Kaun-o nan wehwe. Oh ih duwen met atail pahn ieiang Kaun-o kohkohlahte.”​—1 Des. 4:13-17.

18 Keieun kaiasada tepida wiawi ahnsou ehu mwurin ketier en Krais eh tepida. Irail me keidi kan me momour erein kahn kamakam kowahlap pahn “pwekipwekdahla pohn depwek kan.” (Mad. 24:31) Ia wehwehn met? Irail me “pwekipwekdahla” sohte pahn “mehla,” me iei, re sohte pahn mehla erein ahnsou werei. Ahpw, ni ahnsou me irail mehla, re “pahn kiewekla ni ahnsoutehkis, ni marepteieu, ni ahnsou me kaimwiseklahn sowi pahn pepeuk.”​—1 Kor. 15:51, 52.

19. “Iasadahng mour” dahieu me pahn wiawi me mwahusang iasada teikan?

19 Rahnwet, pali laud en Kristian lelepek kan sohte iang keidi oh pilipilda en iang Krais kaunda nanleng. Ahpw, re kin kasikasik “Rahnen Kaun-o,” ahnsou me e pahn ketin kasohrehla sampah suwed wet. Sohte me ese iahd met pahn wiawi, ahpw mie mehn kadehde me kasalehda me e kerendohr. (1 Des. 5:1-3) Ni sapwellimen Koht sampah kapwo eh pahn ketido, e pahn mie ehu soangen iasada me pahn wiawi. Ni ahnsowo, aramas akan pahn iasadahng mour nin sampah oh pahn ahneki koapworopwor en unsekla oh sohte pwurehng mehla. Met pahn wia “iasadahng mour me mwahusang” iasadahn irail kan mahsie me iasada ahpw mwuhr mehla.​—Ipru 11:35.

20. Dahme kahrehda kitail kak kamehlele me ahnsoun kaiasada pahn soandi mwahu?

20 Paipel mahsanih me irail kan me pahn kohdahla nanleng pahn iasada, “emenemen ni kaikairekdo wet.” (1 Kor. 15:23) Eri kitail kak kamehlele me iasada nin sampah pahn pil soandi mwahu. Met pahn kahrehiong kitail en idek: Irail kan me ahpwtehn mehla pahn iasada mwohnte tepidahn Kaundahn Krais Pahr Kido oh me ese oh poakohng irail pahn kasamwohdo? Ohl lelepek kan mahso me wia sounkaweid koahiek kan pahn mwadang iasada pwehn sewese koasoanehdi sapwellimen Koht aramas akan nan sampah kapwo? Dahme pahn wiawihong irail kan me saikinte papah Siohwa? Iahd oh ia wasa me re pahn iasada? Mie peidek tohto me kitail kak idek. Ahpw kitail sohte anahne pwunodki mepwukat ahnsou wet. E mwahu en ihte awih oh kilang. Kitail kak kamehlele me e uhdahn pahn kaperen en kilang ia duwen Siohwa eh pahn ketin wia soahng kan.

21. Ia omw koapworopwor?

21 Lao lel ahnsowo, kitail anahne kakehlakahda atail pwoson Siohwa. Ni Siohwa eh ketin doadoahngki Sises, e ketin inoukihda me e kin ketin tamatamante me melahr akan oh re pahn pwurehng mourda. (Sohn 5:28, 29; 11:23) Oh pil ehu mehn kadehde me Siohwa pahn ketin kaiasada me melahr akan iei ni Sises eh mahsanih me Eipraam, Aisek, oh Seikop kin “momouriong ih.” (Luk 20:37, 38) E sansal me mie kahrepe tohto kitail en pil nda, duwehte me wahnpoaron Pohl nda: “I koapworopworki Koht, . . . me aramas koaros . . . pahn iasada sang mehla.”​—Wiewia 24:15.