Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Babelethi—Yelusani Abantwabenu

Babelethi—Yelusani Abantwabenu

“Qinisekisa bonyana wazi ubujamo bezimvu zakho.”—IZA. 27:23.

1, 2. (a) Ngimiphi imithwalo abelusi bakwa-Israyeli ebekufuze bayitjheje? (b) Ababelethi bafaniswa njani nabelusi?

ABELUSI bakwa-Israyeli bekadeni bebaphila ipilo ebudisi. Bekungatlhogeki ukuthi bakghodlhelele ukutjhisa nelothe kwaphela, kodwana bekufuze bavikele imihlambi yabo ebantwini neembandaneni ezidla inyama. Abelusi bebahlola imvu qobe begodu batlhogomele nanyana ngiyiphi egulako nofana elimeleko. Iimvana ngizo ebezitjhejwa khulu ngombana bezibuthakathaka begodu zinganamandla.—Gen. 33:13.

2 Ngezinga elithileko, ababelethi abamaKrestu bafaniswa nabelusi, batjengisa ubuntu obuqakathekileko obufana nebabelusi bamambala. Banomthwalo wokukhulisa abantwababo ‘efundisweni nemyalweni weKosi [uJehova, NW].’ (Efe. 6:4) Kghani lokho kusisabelo esilula? Awa! Abantwana baqalene neemfundiso ezikhohlisako zakaSathana nokungapheleli kwabo. (2 Thim. 2:22; 1 Jwa. 2:16) Nange unabantwana, ungabasiza njani? Akhe sicoce ngezinto ezintathu ongazenza bona weluse abantwabakho—ubazi, ubatlhogomele, ubanqophise.

BAZI ABANTWANA BAKHO

3. Kutjho ukuthi ngababelethi ‘ukwazi ubujamo’ babantwababo?

3 Umelusi olungileko uhlola ngokutjhejisisa imvu ngayinye bona  aqiniseke ukuthi iphile kuhle. Ngomqondo ongokomfanekiso, nawe kufuze wenze okufanako nangabantwabakho. IBhayibheli lithi: “Qinisekisa bonyana wazi ubujamo bezimvu zakho.” (IzA. 27:23) Newuzakukghona ukwenza lokho, kufuze wazi izenzo zabantwabakho, lokho abakucabangako namazizwabo. Ungakwenza njani lokho? Enye yeendlela ezingcono khulu kucoca nabantwabakho qobe.

4, 5. (a) Ngiziphi iimphakamiso ezisebenzako ezingasiza abantwana bona bakhulume ngokutjhaphulukileko nababelethi babo? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Khuyini oyenzileko bona kube bulula ngabantwabakho ukuthi bakhulume nawe?

4 Abanye ababelethi balemuke bona ukukhulumisana nabantwababo kungaba sitjhijilo esikhulu nebakhulela ebudaleni—bangahlala bathulile begodu bazizwe bangakatjhaphuluki ukukhuluma ngemicabango namazizwabo. Nange lokhu kuliqiniso ngabantwabakho, khuyini ongayenza? Kunokobana ukatelele indodanakho nofana indodakazakho eengcocweni ezithatha isikhathi eside, coca nayo neyitjhaphulukileko. (Dut. 6:6, 7) Kungenzeka kufuze wenze imizamo engeziweko ukuthi nenze izinto ndawonye. Mhlamunye ningakhambakhamba niyokubethwa mumoya, ukhambe nabo ngekoloyi, nidlale imidlalo ethileko, namkha nenze umsebenzi othileko ndawonye ekhaya. Izinto ezinjalo zingasiza abantwana abakhulela ebudaleni bona batjhaphuluke begodu bacoce ngamazizwabo.

5 Kuthiwani-ke nange umntwanakho abonakala ngasuthi akakuthandi ukukhuluma? Mhlamunye ungalinga ukukhuluma naye ngenye indlela. Ngokwesibonelo, kunokobana ubuze indodakazakho bona ilanga layo likhambe njani, ungamcocela ngelanga lakho. Kungenzeka kutjho yona bona ilanga layo likhambe njani. Newufuna umbono womntwanakho ngendaba ethileko, mbuze imibuzo engakadzimeleli kuye. Mhlamunye ungambuza ukuthi abangane bakhe bacabangani ngendaba leyo. Ungambuza nangokuthi angameluleka njani umnganakhe ngendaba leyo.

6. Kutjho ukuthi ukuba nesikhathi nokungeneka?

6 Liqiniso, nangabe abantwabakho bayatjhaphuluka kuwe, kufuze babone ukuthi unesikhathi sabo begodu uyangeneka. Ababelethi nebahlala bamajadu nekufuze bakhulume, pheze abantwababo angekhe babatjele imirarwabo. Kuthiwani ngokuba ngongenekako? Kutlhogeka okungaphezu kokuthi, “Ungeza kimi nanyana kukunini.” Abantwabakho kufuze babone ukuthi angekhe uqale imirarwabo njengobudlhayela namkha uphendule ngokuwalazela newukhuluma nabo. Ababelethi abanengi babeke isibonelo esihle endabeni le. UKayla oneminyaka elitjhumi nethoba uthi: “Ngingakhuluma nobaba ngananyana yini. Akangingeni emlonyeni nengikhulumako, begodu akangahluleli; uyalalela kwaphela. Uhlala anginikela iseluleko esihle khulu.”

7. (a) Ngikuphi ukulinganisela umbelethi angakusebenzisa eendabeni zokuthandana? (b) Ababelethi bangabasilinga njani abantwababo bangakahlosi?

7 Ngitjho nalokha nenikhuluma ngeendaba ezilumelako—ngokwesibonelo, ukuthandana—kufuze utjheje bona ungasolo umyelelisa ngemiphumela azokuqalana nayo bese uliselela ekufundiseni abantwabakho indlela efaneleko yokurarula indaba. Ngokwesibonelo: Akhe sithi uya esitolo sokudlela, newufikako ufumana ukuthi incwadi yokudla iphethe iinyeleliso zokudla okunetjhefu. Bezowukhamba endaweni leyo bese uyokufuna esinye isitolo sokudlela. Abantwabakho bangasabela ngendlela efanako nangabe beza kuwe bona bazokufuna isiluleko kodwana wena ubanikele umrharhabula weenyeleliso ezide. (Funda Kolose 3:21.) Kunalokho, bulungise ngendlela elinganiselako ubujamobu. Udade osesemutjha ibizo lakhe ngu-Emily uyaphawula: “Ababelethi bami nebakhuluma nami ngeendaba zokuthandana, abenzi indaba le ibe ngengakhiko. Badzimelela khulu ethabweni lokwazi umuntu nokuthola umlingani womtjhado. Lokhu kungisize bona ngizizwe ngitjhaphulukile nengicoca nabo ngendaba le. Eqinisweni, ngifuna  ukubabandakanya kinanyana ngibuphi ubuhlobo enginabo kunokobana ngibafihlele.”

8, 9. (a) Ngiziphi iinzuzo ezifumaneka ngokulalela abantwana ngaphandle kokubangena emlonyeni? (b) Ngiyiphi ipumelelo obe nayo ngokulalela abantwabakho?

8 Ngokuvumelana nalokho okwatjhiwo nguKayla, ungatjengisa bona uyangeneka ngokuthi ube nesineke sokulalela abantwabakho. (Funda Jakopo 1:19.) Umma oyedwana ibizo lakhe elinguKatia uthi: “Esikhathini esidlulileko, bengiyiphelela ihliziyo indodakazami. Bengingayinikeli ithuba bona iqedelele lokho ebeyizokutjho. Bengidinwa kumlalela nofana bengingafuni bona angitshwenye. Okwanje ngitjhentjhe indlela ebengiziphatha ngayo, nendodakazami itjhentjhile nayo. Seyibambisana nami khulu.”

Lalela bona ubazi (Qala iingaba 3-9)

9 Ubaba ibizo lakhe elinguRonald waba nomraro ofanako nendodakazakhe ekhulela ebudaleni. Uthi, “Nekangitjela bona bekathandana nomsana othileko esikolweni, ekuthomeni bengikwate khulu. Kodwana nengikhumbula indlela uJehova asibekezelela ngayo nacabangela ngayo iinceku zakhe, ngacabanga bona kungaba kuhle ngami bona nginikele indodakazami ithuba lokuveza amazizwayo ngaphambi kobana ngiyilungise. Ngiyathaba bona lokho ngikwenzile! Bekukokuthoma ngizwisisa amazizo wendodakazami. Neyiqeda ukukhuluma, ngikufumana kulula ukukhuluma nayo ngendlela enethando. Okurarako, kukuthi bekasamukela isiluleko sami. Waveza isifiso sakhe ngokuthembeka sokutjhentjha indlela ebekaziphatha ngayo.” Ukukhuluma qobe nabantwabakho kwenza uyizwisise ngokunabileko imicabango namazizwabo. Ukubazwisisa kuzokusiza bona ube nomthelela omkhulu eenquntweni abazenzako ekuphileni kwabo. *

BONDLE ABANTWANA BAKHO

10, 11. Ungabasiza njani abantwabakho bona bangalitjhiyi iqiniso?

10 Umelusi olungileko uyazi bona nanyana ngiyiphi imvakhe ingalahleka emhlambini. Mhlamunye ikarwe butjani obuseduze, ngemva kwalokho ikhambe ibanga elide iyobufuna, lokhu kuyitjhidisa kude nomhlambi. Ngendlela efanako, umntwana angangena kancanikancani ezintweni eziyingozi ngokomoya, alingwe kuzihlanganisa nabangani abambi, nofana zokuzithabisa ezonakeleko. (IzA. 13:20) Ungamsiza njani bona ukhandele ubujamo obunjalo bungenzeki?

 11 Newufundisa abantwabakho, thatha igadango msinyana newubona into engabadosela ebuthakathakeni. Sebenzela ekuthuthukiseni ubuntu bobuKrestu abantwabakho abanabo. (2 Pit. 1:5-8) Ngokujayelekileko lokho ungakwenza ekuKhulekeleni komNdenakho. Neyihlathula ngelungiselelweli, Ikonzwethu YomBuso ka-Oktoba 2008 yathi: “Iinhloko zemindeni zikhuthazwa bona zithwale umthwalwazo phambi kwakaJehova wokuqinisekisa ukuthi kulandelwa ikambiso enomnqopho, yasikhathi soke yesifundo seBhayibheli somndeni.” Kghani ulisebenzisa ngokuzeleko ilungiselelweli lethando lokwalusa abantwabakho? Qiniseka ukuthi abantwabakho bayakuthabela ngokudephileko bona iintlhogo zabo ezingokomoya ziza qangi kuwe.—Mat. 5:3; Flp. 1:10.

Bondle kuhle (Qala iingaba 10-12)

12. (a) Abantu abatjha bazuze njani ngokukhulekela komndeni kwaqobe? “(Qala ibhoksi elithi,  “Bayakuthabela.”) (b) Ngokomuntu mathupha wena uzuze njani ekukhulekeleni komndeni?

12 Khewucabange ngalokho uCarissa okhulela ebudaleni akutjhoko ngendlela ihlelo lokuKhulekela koMndeni eliwuzuzise ngayo umndeni wekhabo. “Ngithatjiswa kukuthi soke siyakwazi ukuhlala phasi ndawonye sicoce. Njengombana senza njalo, siyatjhidelana begodu sikhumbule iinkhathi ezimnandi. Ubaba uliraga qobe ihlelo lokuKhulekela koMndeni. Kuyakhuthaza ukubona ukuthi lithathwa njengeliqakathekileko—begodu lokho kungenza nami ngifune ukulithatha njengeliqakathekileko. Kunginikela amabanga amanengi wokumhlonipha ubaba njengombana ayihloko yomndeni engokomoya. Udade osesemutjha ibizo lakhe linguBrittney waphawula: “Ukukhulekela komndeni kungenze ngatjhidelana nababelethi bami. Kungitjengisa ukuthi bayafuna ukwazi ngemirarwami nokuthi bayangikhathalela kwamambala. Kusisiza bona sibe umndeni oqinileko nobumbeneko.” Kuyakhanya ukuthi ukondla abantwabakho ngokomoya—khulukhulu ngokuKhulekela komNdeni—kuyindlela eyihloko ongaba ngayo ngumelusi omuhle. *

NQOPHISA ABANTWANA BAKHO

13. Umntwana angakhuthazwa njani bona alotjhe uJehova?

13 Umelusi omuhle usebenzisa intonga ukunqophisa nokuvikela umhlambakhe. Omunye umgomwakhe oyihloko kunqophisa izimvu zakhe “emadlelweni amahle.” (Hez. 34:13, 14) Njengombelethi, kghani unomgomo ofanako? Ufuna ukunqophisa abantwabakho bona bakhonze uJehova. Ufuna abantwabakho bazizwe njengomrhubi owatlola wathi: “Ngiyathanda ukwenza intandwakho, Zimami nomthethwakho ungaphakathi kwami.” (Rhu. 40:9, [40: 8, NW]) Abantu abatjha abahlawulela ukuthokoza okunjalo bazokunikela ukuphilwa kwabo kuJehova bese bayabhajadiswa. Kulindeleke ukuthi bathathe igadangweli lokha nasele bavuthwe ngokwaneleko bona benze isiquntweso begodu banesifiso esithembekileko sokulotjha uJehova.

14, 15. (a) Kufuze ube yini umgomo wababelethi abamaKrestu? (b) Kubayini umuntu omutjha angazaza ukukhulekela kweqiniso?

14 Nanyana kunjalo, kuthiwani-ke nange abantwabakho ababonakali benza ituthuko ngokomoya—mhlamunye bebazaze nokukholwa kwabo? Linga ukudzimelelisa kibo ithando ngoJehova uZimu begodu bathokoze nangalokho akwenzileko. (IsAm. 4:11) Kuzakuthi nebasebujamweni bokwenza lokho, bazokukghona ukwenza isiqunto somuntu mathupha sokulotjha uZimu.

15 Nokho, ungenza njani nange abantwabakho bathoma ukuzaza? Ungabelusa begodu ubasize njani bona babone ukuthi ukulotjha uJehova kwamambala kuyindlela engcono khulu yokuphila nokuthi kuzobenza bafumane ithabo elingapheliko? Linga ukufumana ukuthi bayini abonobangela bamambala bokuzaza kwabo. Ngokwesibonelo  kghani indodanakho mbala ayivumelani neemfundiso zeBhayibheli, nofana kukuthi itlhoga ukuzithemba bona izivikele eentangeni zayo? Kghani indodakazakho ayikuboni kwamambala ukuhlakanipha kwemithethokambiso kaZimu nofana izizwa inesizungu namkha ayinakwa ngabanye?

Banqophise endlelenabo (Qala iingaba 13-18)

16, 17. Kungaziphi iindlela ababelethi abangenza ngazo bona abantwababo benze iqiniso libe ngelabo?

16 Kungakhathaliseki ukuthi uyini unobangela, ungakghona ukusiza umntwanakho bona afumane umsuka wananyana ngikuphi ukuzaza anakho. Njani? Esinye isiphakamiso ababelethi abanengi abasifumane sisebenza begodu siphumelela, ngesokucoca nendodana namkha nendodakazakho, uyibuze ukuthi: “Uzizwa njani ngokuba umKrestu? Ukubona kuzuzisa ngani ukuba umKrestu? Ngiziphi izinto ezikulahlekelako ngokuba umKrestu? Kghani ubona iintwezo zingasililitho newuzimadanisa neenzuzo ezinengi esizifumanako nesizithabelako kwanje nalezo esithenjiswe zona esikhathini esizako? Kubayini utjho njalo?” Liqiniso, kufuze ubuze imibuzo enjalo ngamezwakho nangendlela enomusa, etjengisa ukukhathalela, kungabi njengokungathi umtjhutjhisi wekhotho. Mhlamunye hlangana nengcoco yenu ningacoca ngoMarkosi 10:29, 30. Abanye abatjha kungenzeka bathande ukukutlola phasi lokho abakucabangako mhlamunye kube marhelo amabili—kube lirhelo lezinto ezibalahlekelako nelezinto ezizuzisako. Ukubona iimpendulo ephepheni kungenzeka kusize ekuhloleni imiraro ekhona nekufumaneni iinrarululo. Nange kumgomwethu ukufunda nabantu abathabelako incwadi ethi, Okufundiswa YiBhayibhili? namkha ethi, ‘Ethandweni LakaZimukubayini kungabi mgomwethu bona siyifunde nabantwabethu? Kghani uyabafundela?

17 Ngokukhamba kwesikhathi, abantwabakho kuzotlhogeka bazenzele iinqunto zokuthi ngubani abafuna ukumkhonza. Ungacabangi ukuthi ukukholwa kwakho kuzokudlulela kibo ngokuzenzakalelako. Kufuze benze iqiniso libe ngelabo. (IzA. 3:1, 2) Nengabe kubonakala ngasuthi umntwana unomraro wokwenza lokho, kubayini ungabuyeli eemfundisweni ezisisekelo? Msize acabangisise ngemibuzo enjengokuthi: “Ngazi njani ukuthi uZimu ukhona? Yini engenza ngiqiniseke ukuthi kwamambala uJehova uZimu ungiqala njengoqakathekileko? Kubayini ngikholelwa ukuthi kwamambala imithethokambiso kaJehova ihloselwe ukungizuzisa?” Ziveze ungumelusi omuhle ngokunqophisa umntwana nofana abantwabakho ngomusa bona bazibonele ngokwabo ukuthi indlela kaJehova yokuphila ngiyo engcono khulu. *Rom. 12:2.

18. Ababelethi bangamlingisa njani uJehova, uMelusi omKhulu?

18 Woke amaKrestu weqiniso afuna ukulingisa uMelusi omKhulu. (Efe. 5:1; 1 Pit. 2:25) Ababelethi ngokukhethekileko kufuze bazi ubujamo bomhlambabo—abantwababo abaligugu—begodu benze koke abangakwenza bona babanqophise malungana neembusiso uJehova abaphathele zona. Yeke, ngakho koke, yelusani abantwabenu ngokuragela phambili nibakhulisela endleleni yeqiniso!

^ isig. 9 Nawufuna iimphakamiso ezingeziweko, qala IsiThala sesiZulu, saka-Arhostosi 1, 2008, amakhasi 10-12.

^ isig. 12 Ukufumana imininingwana enabileko, qala isihloko esithi, “UkuKhulekela Komkhaya Kubalulekile Ukuze Sisinde!” kusiThala sesiZulu saka-Oktoba 15, 2009, amakhasi 29-31.

^ isig. 17 IsiThala sesiZulu sakaFebherbari 1, 2012, amakhasi 18-21 siyayidemba indaba le.