Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova na n sõng-y lame

A Zeova na n sõng-y lame

“A sã n wa gãe ne bãaga, Sẽn-Ka-Saab sõngd-a lame.”—YƖƖN. 41:4.

YƖƖLA: 23, 138

1, 2. Bõe la Wẽnnaam maan pĩnd wẽndẽ, la kẽer sã n wa lʋɩ bãaga, b tõe n sokda b mens n dat n bãng bõe?

YÃMB sã n zoe n lʋɩɩ bã-kɛgenga, tõe tɩ y soka y meng woto: ‘M yĩnsã na n sãoogame sɩda?’ Pa rẽ bɩ yaa y zakã ned wall y zoa n bẽede, tɩ y sokd y meng a sã n na n le paama laafɩ. Y sã n dat tɩ yãmb ne neb nins y sẽn nongã tar laafɩ, yaa bũmb sẽn zemse. Biiblã pʋgẽ, kibay n be be n gomd neb sẽn da lʋɩ bãas yelle. B kẽer baoome n na n bãng b bãagã sã n na n sãoogame. Wala makre, rĩm a Akaazɩya sẽn yaa a Akaab ne a Zezabɛll biigã lʋɩɩme n pogle, n da rat n bãng a sã n na n põsame. Kaoosg zugẽ, Siiri rĩm a Bɛn-Hadaad lʋɩɩ bãaga, n da sokd a meng a sã n na n paama laafɩ yɛsa.—2 Rĩm. 1:2; 8:7, 8.

2 Biiblã wilgame me tɩ pĩnd wẽndẽ, a Zeova maana yel-soalem n maag neb sẽn da bẽede, la a tũnug ne a no-rɛɛsdb n vʋʋg kũ-rãmb menga. (1 Rĩm. 17:17-24; 2 Rĩm. 4:17-20, 32-35) Rũndã-rũndã, bãad-rãmb kẽer tõe n sokda b mens n dat n bãng Wẽnnaam sã n na n maana yel-solemd n maag bãmb me.

3-5. Bõe la a Zeova la a Zeezi tõe n maane, la sogs-bʋs la d na n leok sõs-kãngã pʋgẽ?

3 A Zeova tõe n kɩtame tɩ ned lʋɩ bãaga, a leb n tõe n kɩtame tɩ bãad yĩns sãooge. Biiblã meng wilgda rẽ. Wala makre, a Abrahaam wakatẽ wã, a kɩtame t’a Faraõ lʋɩ bãaga. A le wa n kɩtame t’a Moyiiz tão a Miryam me lʋɩ bãaga. (Sɩng. 12:17; Sõd. 12:9, 10; 2 Sãm. 24:15) Sẽn paase, a Zeova kɩtame tɩ “bãas ne bã-longds” yõk Israyɛll neb nins sẽn kɩɩs-a wã. (Tõo. 28:58-61) La wakat kẽere, a Zeova kogla a nin-buiidã tɩ bãas pa yõk-b ye. (Yik. 23:25; Tõo. 7:15) A maaga bãad-rãmb me. A Zoob sẽn wa n lʋɩ bãag tɩ nams-a wʋsg hal t’a kos kũumã poore, a Zeova kɩtame t’a lebs n paam laafɩ.—Zoob 2:7; 3:11-13; 42:10, 16.

4 D kɩsa sɩd t’a Zeova tõe n maaga bãada. A Zeezi me tõe n kɩtame tɩ bãad paam laafɩ. A sẽn wa n be tẽngã zugã, a maana yel-soalem n maag bãas buud toor-toore, wala wãoodo, kisĩnkĩiri, zond la komslem. (Karm-y Matye 4:23, 24; Zã 9:1-7) Yel-solem-kãensã yaa bũmb nins a sẽn na n maan dũni-paalgã pʋgẽ wã reng-n-lɛmbga. D sã n tags rẽ yelle, pa kengd d raood sɩda? Wakat kãnga, “tẽngã ned kõn yeel t’a ka keem ye!”—Eza. 33:24.

5 La d sã n wa lʋɩ bã-kɛgenga, d tog n tagsame t’a Zeova wall a Zeezi na n maana yel-solemd n maag-d bɩ? D sã n wa baood tɩɩm, bõe yell la d segd n tagse?

Y SÃ N WA LƲƖ BÃAG BƖ Y KELL N TEEG A ZEOVA

6. Bõe la d tõe n yeel yel-soalem nins pipi kiris-neb kẽer sẽn da maandã wɛɛngẽ?

6 A Zeova zaeya pipi kiris-nebã ne a vʋʋsem sõngã, n kõ b kẽer tõog tɩ b ra maand yel-soalma. (Tʋʋ. 3:2-7; 9:36-42) Wala makre, b kẽer da tõe n maaga bãada, tɩ sãnda gomd gom-zẽna. (1 Kor. 12:4-11) La kaoosg zugẽ, kiris-nebã wa n pa le tõe n maan yel-soalma, wa Biiblã sẽn da reng n togsã. (1 Kor. 13:8) Rẽnd rũndã-rũndã, tõnd mengã, wall ned d sẽn nong sã n lʋɩ bãaga, d pa tog n tags tɩ Wẽnnaam na n maana yel-solemd n maag-d ye.

7. Bõe yĩng tɩ Yɩɩn-sõamyã 41:4 sẽn yet bũmb ningã kengd d raoodo?

7 La y sã n wa lʋɩ bãaga, y tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova na n sõng-y lame, la a bels-y-yã, wa a sẽn sõng pĩnd wẽndẽ wẽn-tũudbã to-to wã. Rĩm a Davɩɩd yeela woto: “Bark bee sẽn tagsd-a pãn-komsem soab yell zugu! Bala, toog wakate, Sẽn-Ka-Saab fãagda yẽnda. Sẽn-Ka-Saab na n gũu yẽnda, n kɩt t’a vɩɩmde.” (Yɩɩn. 41:2, 3) Yaa vẽeneg t’a Davɩɩd ra pa rat n yeel t’a wakatẽ wã neb nins sẽn da sõngd pãn-komsem dãmbã pa na n tol n ki ye. La wãn to la a Zeova sõng nin-kãense? A Davɩɩd paasame: “Yẽnda sã n wa gãe ne toogo, Sẽn-Ka-Saab tebended-a lame. A sã n wa gãe ne bãaga, Sẽn-Ka-Saab sõngd-a lame.” (Yɩɩn. 41:4) Ned sẽn tũud a Zeova sã n wa lʋɩ bãaga, a Zeova mi a bãagã sẽn namsd-a to-to wã, n pa na n tol n yĩm a yell ye. A na n kõ-a-la raood la yam t’a bãng a sẽn na n maanega. Sẽn paase, a Zeova sẽn naan ninsaal yĩng to-to wã kɩtame t’a sã n lʋɩ bãag bɩ a tõe n zab ne bãagã n tõoge.

8. Yɩɩn-sõamyã 41:5 wã pʋgẽ, bõe la a Davɩɩd kos a Zeova?

8 Yɩɩn-sõamyã 41 soabã pʋgẽ, a Davɩɩd goma yẽ mengã sẽn wa n lʋɩ bã-kɛgeng yelle. A ra maanda yɩɩre, t’a pãngã me booge. Wõnda yɩɩ wakat kãng la a biig a Absalom sẽn bao n na n deeg a naamã. A Davɩɩd yĩnsã sẽn da pa noomã kɩtame t’a pa tõe n maan a Absalom bũmb ye. A ra miime tɩ yaa yel-wẽnd ning a sẽn maan ne a Batseba wã n wa ne yel-kãensã a zakã pʋgẽ. (2 Sãm. 12:7-14) Woto wã, bõe la a maan-yã? A pʋʋsa a Zeova n yeel woto: “Sẽn-Ka-Saabo, zoe-y mam nimbãaneg n maag-ma, bala, maam n beeg yãmba.” (Yɩɩn. 41:5) A ra miime t’a Zeova kõ-a-la sugri, n da kɩs sɩd t’a na n sõng-a-la a bãagã sasa. La rẽ yĩnga, a Davɩɩd ra tagsdame t’a Zeova na n maana yel-solemd n maag-a bɩ?

9. a) Bõe la a Zeova maan n sõng rĩm a Ezekɩyaase? b) Bõe la a Davɩɩd da rat t’a Zeova maane?

9 Yaa sɩd tɩ wakat kẽere, a Zeova maana yel-soalem n maag bãad-rãmba. Wala makre, rĩm a Ezekɩyaas sẽn wa n lʋɩ bã-kɛgeng n dat n ki wã, a Zeova maag-a lame, n paas-a yʋʋm 15. (2 Rĩm. 20:1-6) La a Davɩɩd ra pa kot a Zeova t’a maan yel-solemd ye. A sẽn da rat yaa a Zeova sõng-a wa a sẽn sõngd neb nins ‘sẽn tagsd pãn-komsem soab yellã’ to-to wã. Yẽ ne a Zeova zoodã ra tara pãnga. Rẽ n so t’a tõe n kos-a t’a bels-a la a ges a yell a bãagã sasa. Sẽn paase, a ra kot-a lame t’a sõng-a t’a yĩngã tõog n zab ne bãagã n tõoge. (Yɩɩn. 103:3) Tõnd me sã n wa lʋɩ bãaga, d tõe n kosa a Zeova woto.

10. Bõe n paam a Torfim la a Epafordite, la rẽ wilgda bõe?

10 Pipi kiris-nebã wakatẽ, baa tʋm-tʋmd a Poll la neb a taab sẽn da tõe n maan yel-soalem n maag bãasã, pa nebã fãa la b maag ye. (Karm-y Tʋʋm 14:8-10.) Tʋm-tʋmd a Poll maaga a Publyuus baaba wã sẽn ‘da gãe ne yĩn-wɩngr la sãb-noaadgã.’ A “kẽe a nengẽ n tik-a ne a nus n pʋʋs n maag-a.” (Tʋʋ. 28:8) La a Torfim sẽn da yãagd-a n gilgd n moond koɛɛgã sẽn wa n lʋɩ bãagã, a Poll pa maan woto ye. (Tʋʋ. 20:3-5, 22; 21:29) A sẽn mi t’a bãagã yĩnga a pa na n tõog n pʋg bãmbã, a bas-a-la Mile, sẽn na yɩl t’a tɩp a menga. (2 Tɩm. 4:20) A Epafordit me sẽn da yaa a Poll zoa wã wa n lʋɩɩ bãaga, hal tɩ ra kellẽ bilf t’a ki. La Biiblã pa yeel t’a Poll maana yel-solemd n maag-a ye.—Fili. 2:25-27, 30.

SAGL-BƲS BUUD LA Y NA N TŨ?

11, 12. Bõe la d mi a Luk zugu, la tõe tɩ wãn to la a sõng a Polle?

11 A Luk sẽn da yaa logtorã ra yãagda a Poll tɩ b gilgd n moond koɛɛgã. (Kol. 4:14; Tʋʋ. 16:10-12; 20:5, 6) Yaa vẽeneg t’a Poll wall a tũud-n-taag sã n da lʋɩ bãaga, a Luk sõngd-a lame. (Gal. 4:13) Rẽ zemsa ne a Zeezi sẽn da yeelã. A yeela woto: “Ka neb nins sẽn tar laafɩ wã n baood tɩp ye: yaa bãad-dãmbã.”—Luk 5:31.

12 A Luk ra yaa logtor meng-menga. Pa ned sẽn da nong n kõt a taabã sagls laafɩ wã wɛɛngẽ bal ye. Biiblã pa wilg a sẽn zãms logtoeemdã wakat ninga, wall zĩig ning ye. La a Poll sẽn taas Koloos kiris-nebã a Luk pʋʋsmã, tõe tɩ b ra mi-a-la sõma. Rẽnd tõe tɩ yaa logtoeemdã lekoll ning sẽn da be Laodise wã pʋgẽ la a zãms logtoeemdã. Bala, Laodise pa zãr ne Koloos ye. Sẽn paase, a Luk Evãnzillã pʋgẽ, la Tʋʋm sebrã a sẽn gʋlsã pʋgẽ, a tũnuga ne gom-biis wʋsg sẽn yaa gom-biis logtoɛɛmbã sẽn nong n pʋtẽ. A goma yel-soalem nins a Zeezi sẽn maan n maag bãad-rãmbã me yell wʋsgo.

13. D sã n na n kõ ned saglg laafɩ wã wɛɛngẽ, wall ned sã n kõ-d saglga, bõe la d pa segd n yĩmi?

13 Rũndã-rũndã, tõnd tẽed-n-taag baa a ye pa tõe n maan yel-solemd n maag ned ye. La d tẽed-n-taasã rata d neere. Rẽ n so tɩ kẽer mi n yɩ tao-tao n kõ-d saglg laafɩ wã wɛɛngẽ, n pa gũ meng tɩ d kos b sõngr ye. Yaa sɩd tɩ sagls kẽer tõe n sõng-d lame. Wala makre, a Tɩmote pʋgã sẽn da wae n zabdẽ wã yĩnga, a Poll sagl-a lame t’a mi n yũ divẽ bilfu. Tõe tɩ yaa tẽng ning pʋgẽ a sẽn da be wã ko-yũudmã sẽn pa yɩlemdã n wa ne pʋ-zabã. * (Karm-y 1 Tɩmote 5:23.) La pa saglsã fãa la d segd n tũ ye. D tẽed-n-taag tõe n wa n pẽdgdame n dat tɩ d sak tɩɩm ninga. A leb n tõe n wilga tõnd rɩbd d sẽn segd n dɩ, wall d sẽn pa segd n dɩ, n pẽdgd n dat tɩ d sak a raabã. A tõe n yeelame tɩ rẽ sõnga a zakã ned sẽn da tar d bãagã buudu. La bõe n wilgd tɩ na n sõnga tõndo? Yɩta sõma tɩ d tẽeg tɩ baa tɩɩm sã n tõog n tɩp neb wʋsgo, a tõeeme n pa sak tõndo, n wa ne zu-loees a taaba.—Karm-y Yel-bũn 27:12.

D MAAN GŨUSGU, N WILG TƖ D TARA YAM

14, 15. a) Neb kẽer tũnugda ne b taabã bãasã n baood bõe? b) Yam bʋg la d tõe n dɩk Yel-bũn 14:15 sẽn yet bũmb ningã pʋgẽ?

14 D fãa sẽn dat yaa d sẽn na n tar laafɩ, n vɩ ne sũ-noogo, la d maand a Zeova raabã. La d sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, d pa tõe n pa wa lʋɩ bãag ye. D sã n wa lʋɩ bãag me, tɩbsg buud toor-toor n be, tɩ d tar sor n na n yãk d sẽn dat a soaba. Zu-bʋko, dũni-kãngã nebã sẽn yaa rat-tɩ-loog rãmbã, neb n tũnugd ne b taabã bãas n baood ligdi. Kẽer tara tɩt buud toor-toor n koosdẽ, n yetẽ tɩ yaa sõma, tɩ baa fʋɩ yaool n kae n wilgd rẽ ye. Neb wall sosiete-rãmb n koosd tɩt ligd sẽn yaa toogo, n yetẽ tɩ tɩpda sõma. La yaa sẽn na yɩl n paam ligd bala. D bãagã sã n namsd-d wʋsgo, d tõe n wa saka tɩɩm buud fãa, d sẽn dat n paam d meng n kell n vɩɩmdã yĩnga. La ra yĩm-y bũmb ning Biiblã sẽn yeelã ye. A yeela woto: “Zɩt tẽeda bũmb ning fãa a sẽn wʋme, la yam soab maanda gũusg ne a yel-manesmã fãa.”—Yel. 14:15.

15 D sã n yaa ‘yam soaba,’ d na n maana gũusg ne tɩ-koaasdbã saglsã. Sẽn yɩɩd fãa, tɩ-koaasã sã n pa ned sẽn zãms logtoeemdã. D tõe n soka d meng woto: ‘A yetame t’a tɩɩmã, wall rɩbd nins a sẽn koosdã sõnga neb wʋsgo, la m tõe n kɩsa sɩd ne a goamã bɩ? Baa tɩɩmã sã n zoe n sõnga neba, bõe n wilgd t’a na n tõoga mam bãagã? M segd n baoo kibay n paase, la m sõs ne ned sẽn mi logtoeemdã sõma n bãng m sẽn na n maaneg bɩ?’—Tõo. 17:6.

16. Nand tɩ d yãk yam laafɩ wã baoob wɛɛngẽ, bõe yell la d segd n tagse?

16 Biiblã sagend-d lame tɩ “d vɩɩmd zamaan kãnga pʋgẽ ne gũus-m-menga.” (Tit 2:12) Yaa d sẽn wat n lʋɩ bãag la d segd n maan gũusg n yɩɩda. Bala, tɩbsg kẽer tũuda ne yɛl d sẽn pa tõe n wʋmb b võor ye. Tɩp-rãmb sãnda me sẽn maand to-to n bãngd bãas nins nebã sẽn bẽedã naaga ne yɛl võor wʋmb sẽn yaa toogo. Rẽnd d sã n wa rat tɩɩm, yɩta sõma tɩ d sok d meng woto: Sẽn tɩpd-a nebã, wall sẽn koosd-a tɩɩmã tõe n wilga tɩɩmã sẽn tʋmd to-to ninsaal yĩngẽ wã bɩ? A sẽn yet bũmb ningã zemsa ne logtoeemdã bãngr bɩ? Logtoɛɛmb sẽn mi b tʋʋmd n sak n deeg tɩ tɩɩmã yaa sõma bɩ? (Yel. 22:29) Sẽn koosd-a tɩɩmã tõe n yeelame tɩ yaa tɩɩm sẽn yɩt tẽn-zãrgẽ, la tɩ logtoɛɛmbã meng pa mi tɩɩmã ye. La bũmb beeme n wilgdẽ tɩ tɩɩmã yaa sõma bɩ? Sãnda tõe n yeelame meng tɩ b tũnugda ne yel-soalem n bãngd nebã bãasã, la b sẽn tõe n tɩp-b to-to. D segd n maana gũusg ne nin-bãmba. Bala, Wẽnnaam yeelame tɩ d pa segd n deem ne zĩn-dãmbã yɛl ye. Wala makre, d pa segd n deem ne bagr ye.—Maan. 19:26; Tõo. 18:10-12.

WẼND NA KÕ-Y LAAFƖ

17. Bõe la d rat ne d sũur fãa?

17 Pipi kiris-nebã taoor-lʋɩtb sull ra gʋlsa lɛtr n tool tigimsã, n wilg bũmb toor-toor kiris-nebã sẽn segd n lak b mens ne. B lɛtrã baasgẽ, b yeela woto: “Yãmb sã n lak y mens ne bõn-kãense, y maana sẽn yaa neere. Wẽnd na sõng yãmba.” (Tʋʋ. 15:29) Biibl-dãmb kẽer pʋsẽ, b lebga vɛrse wã baasg goamã tɩ “Wẽnd na kõ-y laafɩ,” wall “Wẽnd na kõ-y keelem.” D sɩd rata laafɩ la keelem, sẽn na yɩl n tõog n tũ d Wẽnnaamã wa d sẽn date.

D sẽn dat yaa d sẽn na n tar laafɩ la keelem, n tũud Wẽnnaam (Ges-y sull 17)

18, 19. D tõe n kɩsa sɩd tɩ d na n paama bõe dũni-paalgã pʋgẽ?

18 Tõnd sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, d pa tõe n pa wa lʋɩ bãag ye. D sã n wa lʋɩ bãag me, d miime t’a Zeova pa na n maan yel-solemd n maag-d ye. La d gũuda wakat ning d fãa sẽn na n paam d mens zãng-zãng ne bãasã. Vẽnegr 22:1, 2 pʋgẽ, tʋm-tʋmd a Zã goma wakat kãng yelle. A goma vɩɩm koom kʋɩlg yelle, la vɩɩm tɩɩs me yelle, n yeel tɩ tɩɩsã vãad ‘maagda soolem toay-toayã neb bãase.’ Rẽ pa vãad sɩd-sɩd sẽn be rũndã-rũndã, wall sẽn na n zĩnd dũni-paalgã pʋgẽ ye. B makda bũmb nins a Zeova la a Zeezi sẽn na n maan tɩ d tõog n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa wã.—Eza. 35:5, 6.

19 La nand tɩ wakat kãng ta, d miime t’a Zeova geta d ned kam fãa yelle, baa d sã n wa lʋɩ bãaga. Tõnd me tõe n kɩsa a Zeova sɩd wa a Davɩɩde. A ra kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam na n sõng-a-la a bãagã wakate, n yeel-a woto: “Yãmb sõnga maam m burkĩndã pʋga, n kɩt tɩ m be yãmb taoor wakat fãa.”—Yɩɩn. 41:13.

^ sull 13 Sebr a yembr yeelame tɩ siãnsã bãngdb vaeesame n mik tɩ b sã n dɩk bãas kẽer biis n ning divẽ pʋgẽ, pa yãt n kaoos la b ki ye. Wala makre, bãag ning b sẽn boond tɩ fɩyɛɛvr tifoyiidã bila.