BÕTAB, elukkuun oktak l̦õmn̦ak eo an armej ro me rej kõm̦m̦an bwe kabuñ ko eoktak tõmak ko aer ren koba ippãn doon. Juon iaaer ej juon armej etan Eboo Patel, eo ear kajutak juon bũrookraam̦ in youth ñan kõm̦m̦an bwe aolep jodrikdrik ro jãn elõñ kain kabuñ ko ren koba ippãn doon. Armej in ear ba bwe ejjel̦o̦k juon kabuñ ejjab kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej, ejjab kõn̦aan jipañ kõn apañ ko rej wal̦o̦k ñan lal̦ in ad, im ejjab kwal̦o̦k karwainene ñan aolep armej.

Em̦ool bwe elõñ iien kabuñ in Katlik, Bũrotijen, Hindu, Muslim, Buddhist, im kabuñ ko jet rar koba ippãn doon ñan kajjioñ kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k. Ñan waanjoñak, rar jerbal ippãn doon ñan kajjioñ jipañ ro rejeramel, bait kõn jim̦we im maroñ ko an armej, bõbrae aer kõm̦m̦an baam̦ ko, im ñan kwal̦o̦k kõn apañ ko rej wal̦o̦k ñan lal̦ in ad im mejatoto. Bareinwõt, elõñ kabuñ ko eoktak tõmak ko aer rar kweilo̦k ippãn doon ñan rõjañ doon im mel̦el̦e kõn doon. Im rej celebrate iien aer ippãn doon ilo aer ittil candle ko, kõm̦m̦an iien m̦õñã ko rel̦l̦ap, kõjañjañ im al, jar, im men ko ãierl̦o̦k wõt.

Bõtab, ejim̦we ke ñan an kabuñ ko eoktak tõmak ko aer koba ippãn doon? Men in ej ke jipañ jol̦o̦k apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan kabuñ ko? Im eñin ke wãween eo Anij ear karõke ñan kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ioon lal̦?

Juon iaan doulul ko rel̦l̦ap me rej kobaik elõñ kain kabuñ ko ippãn doon rej ba bwe elõñl̦o̦k jãn 200 kabuñ ko rej kobal̦o̦k im bwe doulul in aer ej pãd ilo 76 aelõñ ko. Kõttõpar eo aer ej ñan “kõm̦m̦an bwe kabuñ ko ren bõrokuk wõt ippãn doon aolep iien.” Bõtab, epidodo ba ak epen kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, ro me rar kajutake doulul in rar ba bwe ke rar jei naan in tõl ko im mel̦el̦e ko ikijjeen doulul in ilo peba ko, rar aikuj lukkuun kõjparok wãween aer kwal̦o̦k mel̦el̦e kein bwe ren jab kal̦õkatipi jabdewõt kabuñ me enaaj jaini peba kein. Etke? Eokwe, juon iaan un ko ej kõnke elõñ rar jab errã ippãn doon ñan kobaiki Anij ilo peba kein. Kõn men in, ro rar je kõmel̦el̦e ko ilo peba kein rar kõjparok bwe ren jab kwal̦o̦k kõn Anij ñan jidik.

Bõtab, elemen aer ba bwe er kabuñ el̦aññe rejjab kõn̦aan kwal̦o̦k kõn Anij? Bareinwõt, doulul in me rej kobaik kabuñ ko rejjab ke ãinl̦o̦k wõt doulul ko an kien im an armej me rej jipañ ro renañinmej, ro rejeramel, im ro jet rej iioon jorrããn? Ñan waanjoñak, doulul eo me ej kab m̦õj kwal̦o̦k kake, rejjab kwal̦o̦k kõn er make ãinwõt juon doulul in kabuñ, bõtab rej ba bwe rej juon doulul me ej kajjioñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im bõrokuk.

Juon ri tõl in kabuñ an Buddhist ej ba: “Aolep kabuñ ko rel̦l̦ap rej juon wõt ilo aer rõjañ armej ñan kwal̦o̦k yokwe, tũriam̦o, im jol̦o̦k an doon bõd.” Ear bar ba bwe men eo el̦aptata an aorõk ej bwe jen kõm̦m̦ani men kein rem̦m̦an ilo mour ko ad kajjojo raan.

 Em̦ool bwe elukkuun aorõk ñan kwal̦o̦k yokwe, tũriam̦o, jol̦o̦k an doon bõd, im ñan kõm̦m̦ani men ko jet rem̦m̦an. Ke Jijej ear kwal̦o̦k juon kien el̦ap an aorõk, ear ba: ‘Men otemjej jabdewõt kom̦ij kõn̦aan bwe armej ren kõm̦m̦an ñan kom̦, en ãindein ami kõm̦m̦an ñan er.’ (Matu 7:12) Bõtab, ebwe wõt ke ñan rõjañ armej ñan kõm̦m̦an em̦m̦an?

Ke rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn armej ro ilo tõre ko an me rar ba bwe rej kabuñ ñan Anij, ear ba: “Imaroñ ri kõnnaan kõn er bwe el̦ap aer kijejeto ñan Anij. Bõtab aer kijejeto ejjab wawa ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ em̦ool.” Kar ta likjab eo aer? Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Rar jab jel̦ã wãween an Anij kowãnõk armej im̦aan mejãn, ak rar kajjioñ kowãnõk er make.” (Rom 10:2, 3, UBS) Mel̦el̦e ko an armej ro ear jab pedped ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn ta ko Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. Eñin unin ear ejjel̦o̦k tokjãn tõmak eo aer im aer kijejeto ñan Anij.​—Matu 7:21-23.

Jijej ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ ro rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ikõtaan armej.” (Matu 5:9, UBS) Ear bar kõm̦m̦ane men in ilo an kar kajjioñ bõbrae an ro jet ire im m̦an doon. Im ear kwal̦o̦k naan ñan armej ro me eoktak kabuñ ko aer im men in ear kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ikõtaaer. (Matu 26:52) Ro me rar l̦oore naan ko an rar maroñ lukkuun yokwe doon. (Kolosse 3:14, UBS) Ak kar ke kõttõpar eo an Jijej in bwe en kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im bõrokuk ikõtaan armej ro ekajjo tõmak ko aer jãn doon? Ear ke kobal̦o̦k ippãn armej ro im bõk kun̦aan ilo m̦akũtkũt ko an kabuñ eo aer?

Ri tõl in kabuñ ko an Ri Ju ro ãinwõt Parisi im Sadusi ro rar dike Jijej, joñan rar lukkuun pukot kilen aer m̦ane. Innem, ta eo Jijej ear kõm̦m̦ane? Eokwe, Jijej ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Jab inepata kake er! Bwe rej ri tõl ro repilo.” (Matu 15:14, UBS) Men in ej kaalikkar bwe Jijej ear jab kõn̦aan ejaake juon jem̦jerã ippãn ri tõl in kabuñ rein.

Tokãlik, ear jutak juon eklejia an Kũrjin ro ilo Korint ilo kar aelõñ in Greece. Jikin in ear obrak kõn armej ro jãn aelõñ ko jet me eoktak tõmak im m̦antin kabuñ ko aer jãn doon. Ta eo Kũrjin ro ilo ijin rar aikuj kõm̦m̦ane? Rijjilõk Paul ear je naan kein ñan er: “Kom̦win jab kajjioñ in jerbal ippãn ro rejjab tõmak, bwe kom̦ ban jerbal ippãn doon.” Etke? Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ta Kũraij im Tepil̦ remaroñ ke bõro wõt juon? Ta eo juon ri tõmak im juon eo ejjab tõmak remaroñ ãinwõt juon kake?” Ãlikin an ba naan kein, ear kauweik er im ba: “Kom̦win ilo̦k jãn er, im jepel jãn er.”​—2 Korint 6:14, 15, 17, UBS.

Innem, alikkar bwe Baibõl̦ ejjab rejetake an kabuñ ko eoktak tõmak ko aer koba ippãn doon. Ak bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Ñe Baibõl̦ ejjab rejetake men in, innem enaaj elemen bwe en maroñ wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk?’

Ewõr juon jikin satellite me ej pãd ilañ im ej rauni lal̦ in ad. Unin an maroñ tõpar lañ im kiiõ jipañ kõj ilo lal̦ in ej kõnke 15 aelõñ ko rar kobatok ippãn doon ñan kõm̦m̦ane jikin satellite in. Bõtab, ta el̦aññe aelõñ kein rar kajjioñ kõm̦m̦ane jikin satellite in ilo aer l̦oore bwijin kain plan kõn kilen kõm̦m̦ane? Renaaj ke kar lo tõprak? Alikkar, reban kar kõnke rej aikuj l̦oore juon wõt plan.

Eokwe, ejjel̦o̦k oktak men in jãn kõttõpar eo an kabuñ ko me rej ba rej koba ippãn doon ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im bõrokuk. Jekdo̦o̦n ñe rej kautiej tõmak ko an doon im kajjioñ jerbal ippãn doon, ak reban lo tõprak ñan kõm̦m̦an bõrokuk. Etke? Kõnke okkõtaktak katak im tõmak ko aer jãn doon kab l̦õmn̦ak ko aer kõn ta eo em̦m̦an im enana. Im men in ej kõm̦m̦an aer jab errã ippãn doon.

Kien ko ilo Baibõl̦ rej ãinwõt plan eo me aelõñ ko 15 rar l̦oore ñan kõm̦m̦ane jikin satellite eo. Jemaroñ lo tõprak ñe jej l̦oore ta eo Baibõl̦ ej ba. Ewõr jet armej rekõn kar dike doon kõn an oktak aelõñ im kabuñ eo aer jãn doon. Bõtab, ke rar katak Baibõl̦ im l̦oore kien ko ie rar maroñ aenõm̦m̦an im bõrokuk ippãn doon. Anij ear kanaan kake men in ke ear ba: “Ilo iien eo Inaaj lel̦o̦k ñan armej tieir ko rerreo, bwe aolepeer ren kũr ñan etan Jeova bwe ren karejar ñan E kõn juon wõt bõro.” Eoon in ej kõnono kõn ‘tier ko rerreo’ me ej mel̦el̦ein kien ko an Anij kõn wãween ad kabuñ ñane. Ilo ad l̦oore kien kein an Anij, eñin men eo ej kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk im aenõm̦m̦an.​—Zepanaia 3:9; Aiseia 2:2-4.

Ri Kõnnaan ro an Jeova rem̦õn̦õn̦õ in kũr eok ñan Im̦õn Kweilo̦k eo aer me epaake ijo jikũm̦. Ilo am̦ naaj kobal̦o̦k ippãer ilo kweilo̦k ko aer, kwõnaaj maroñ lo an aolep aenõm̦m̦an im bõrokuk ippãn doon.​—Sam 133:1.