1, 2. Etke jejjab aikuj n̦aruon Jeova kõn men ko renana im jorrããn ko me rej wal̦o̦k ilo lal̦ in? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

 JEN ba bwe ewõr juon em̦m̦aan im ewõr pãleen. Kõrã in pãleen elukkuun em̦m̦an im el̦ap aerro m̦õn̦õn̦õ ium̦win elõñ iiõ ko. Bõtab juon raan ke l̦eo ear etal ñan m̦weo im̦õn, ear ilbõk ke ear lukkuun jorrããn im pok ilowaan m̦weo. Erup wũntõ ko im kõjãm ko, ejjeplõklõk nuknuk ko aerro, erup aolep kõnno̦ im kab ko aer, im elukkuun ettoon ilowaan m̦weo. Em̦m̦aan in enaaj ke kajju im ba, “Lien̦ ippa ejaam̦ tin kõm̦m̦ane men in?” Eban kar! Bõtab, en kar kajjitõk im ba, “Wõn ear kõm̦m̦ane men in?” Em̦m̦aan in ejel̦ã bwe kõrã eo ippãn ej juon armej em̦m̦an im eban kar kõm̦m̦ane men in enana.

² Rainin, lal̦ in elukkuun jorrããn. Ettoon ãne, lo̦jet, im mejatoto. Elukkuun l̦ap kowadoñ im mour ettoon. Bõtab kõnke jej katak Baibõl̦, jejel̦ã bwe ejjab Jeova eo ej kõm̦m̦an bwe men kein renana ren wal̦o̦k. Anij ear kõm̦m̦an bwe lal̦ in ad en juon jikin eaiboojoj. (Jenesis 2:8, 15) Jeova ej juon Anij in yokwe. (1 Jon 4:8) Jej katak Baibõl̦ im jejel̦ã wõn eo ej kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k elõñ iaan men ko renana im jorrããn ko ilo lal̦ in. Etan ri nana eo ej Setan Tepil̦, eo im ej “irooj in lal̦ in.”—Jon 14:30; 2 Korint 4:4.

3. Ta l̦õmn̦ak eo ebõd me emaroñ wal̦o̦k ñan kõj?

³ Jejjab aikuj n̦aruon wõt Setan kõn aolep apañ ko jej iiooni. Etke? Kõnke jet iaan apañ ko jej iiooni rej itok jãn bõd ak likjab ko jej kõm̦m̦ani. (Riit Duteronomi 32:4-6.) Meñe jej kile men in, ak kõnke jejjab weeppãn, jet iien emaroñ bõd l̦õmn̦ak ko ad. Men in elukkuun kauwõtata. (Jabõn Kõnnaan 14:12) Etke? Kõnke ijello̦kun ad n̦aruod make ak Setan kõn apañ ko ad, jemaroñ jino ad n̦aruon Jeova. Joñan, jemaroñ jino “illu ippãn Jeova.”​—Jabõn Kõnnaan 19:3.

4, 5. Ta eo ej kaalikkar bwe juon Kũrjin ej “illu ippãn Jeova”?

⁴ Jet armej rej “illu ippãn Jeova.” Bõtab, ejjel̦o̦k tokjãn  ad aikuj illu ippãn Jeova. (Aiseia 41:11) Ta tõprak ko jemaroñ loi el̦aññe jej illu ippãn Jeova? Ejjel̦o̦k. Juon jabõn kõnnaan ej ba: “Jibbal̦añ jab depet raj.” Ãinwõt an juon jibbal̦añ ak ek jidikdik jab maroñ jum̦ae juon raj, jejjab maroñ lo tõprak el̦aññe jej illu ippãn Anij. Jemaroñ jab ba ilo naan bwe jej n̦aruon im illu ippãn Jeova. Bõtab, Jabõn Kõnnaan 19:3 ej ba bwe likjab ko an juon armej remaroñ kõm̦m̦an bwe “bũruon en illu ippãn Jeova.” Mel̦el̦ein men in bwe juon armej emaroñ illu im kũtõtõiki Anij ilo bũruon. Kõnke eñjake rot in ej pãd ilo bũruon armej eo, emaroñ jino an alikkar ilo kõm̦m̦an ko an. Ñan waanjoñak, emaroñ jino dikl̦o̦k an kwal̦o̦k naan ak bõjrak an kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko an eklejia eo.

⁵ Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen jino “illu ippãn Jeova?” Im ta ko remaroñ jipañ kõj bwe jen jab po ilo aujiid in? Eaorõk bwe jen jel̦ã uwaakin kajjitõk kein bwe jen maroñ kõjparok kõtaan eo ad ippãn Jeova Anij!

6, 7. Etke Ri Israel ro ilo tõre ko an Moses rar jino ellotaane Jeova?

⁶ Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe Kũrjin ro ren jino illu ippãn Jeova ilo bũrueer? Jen lale l̦alem un ko im etale waanjoñak ko jãn Baibõl̦ kõn wãween an kar jet ilo iien ko etto “illu ippãn Jeova.”​—1 Korint 10:11, 12.

⁷ Naan ko rekabbeerer an ro jet remaroñ jelõt kõj. (Riit Duteronomi 1:26-28.) L̦õmn̦ak m̦õk kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan Ri Israel ro. Ilo kabwilõñlõñ, Jeova ear ko̦kkure Ri Ijipt ro kõn joñoul menin kaeñtaan ko im ear ko̦kkure Pero im jarin tarin̦ae eo an ilo Lom̦al̦o Ekilmir. Ear kanemkwõj Ri Israel ro jãn aer kar kam̦akoko! (Exodus 12:29-32, 51; 14:29-31; Sam 136:15) Bõtab, ke armej ro an Anij rar pojak in del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ur eo, rar jino aer ellotaane Jeova. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en dik aer tõmak? Eokwe, joñoul ri iaroñroñ rar kwal̦o̦k ennaan ko rejjab em̦m̦an ñan Ri Israel ro kõn Ãnen Kallim̦ur eo, im armej ro rar ebbeer im mijak. (Bõnbõn 14:1-4) Kõn men in, Jeova ear jab kõtl̦o̦k bwe ren del̦o̦ñel̦o̦k Ãnen Kallim̦ur eo ilo tõre eo. (Duteronomi 1:34, 35) Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Naan ko rekabbeerer an ro jet remaroñ kam̦õjn̦o̦ik tõmak eo ad im kõm̦m̦an bwe jen ellotaane wãween an Jeova tõl armej ro an.

8. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe armej ro an Anij ilo tõre ko an Aiseia ren jino n̦aruon Jeova?

⁸ Apañ ko im wãween ko reppen jej iiooni remaroñ kabbeer kõj. (Riit Aiseia 8:21, 22.) Ilo tõre ko an Aiseia, armej in Juda rar lukkuun eñtaan. Ri aelõñ ko iturier rar kõjdate er im kõn̦aan tarin̦aek er. Ear jabwe m̦õñã im elõñ rar kwõle. Bõtab, ear wõr juon men enanal̦o̦k im ear wal̦o̦k ñan er. Ear bõjrak an armej ro roñjake Jeova im rar kõtl̦o̦k bwe en m̦õjn̦o̦l̦o̦k kõtaan eo aer ippãn. (Amos 8:11) Rar n̦aruon Jeova im kiiñ eo kõn apañ ko rar iiooni, ijello̦kun aer kajjitõk ippãn Jeova. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej ebbeer kõn an wal̦o̦k jorrããn ko ak apañ ko ñan kõj, jen jab n̦aruon Anij ilo bũruod im ba, ‘Etke Jeova ejjab jipañ eõ ke ij aikuji?’

9. Etke Ri Israel ro ilo tõre ko an Ezekiel rar kwal̦o̦k juon kain l̦õmn̦ak ejjab jim̦we kõn men ko Jeova ej kõm̦m̦ani?

⁹ Jejjab jel̦ã men otemjej. Ri Israel ro ilo tõre ko an Ezekiel rar jab jel̦ã im mel̦el̦e kõn men ko otemjej rar wal̦o̦k, eñin unin rar l̦õmn̦ak bwe “men ko Irooj Anij ej kõm̦m̦ani rejjab jim̦we.” (Ezekiel 18:29, UBS) Rar kõm̦m̦an ãinwõt ñe ewõr aer maroñ ñan ekajete Anij kõn kõm̦m̦an ko an meñe rar jab jel̦ã im mel̦el̦e kõn aolep men ko rar wal̦o̦k. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen jino ekajete Anij ãinwõt kar Ri Israel ro? Eokwe, elukkuun lõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me emaroñ pen ad mel̦el̦e kaki. Ak bõlen ej wal̦o̦k juon men ilo mour ko ad im jejjab mel̦el̦e unin an wal̦o̦k ñan kõj. Jemaroñ jino l̦õmn̦ak im eñjake ilo bũruod bwe ejjab jim̦we kien ko an Jeova.​—Job 35:2.

10. Ta men eo enana elõñ armej rej kõm̦m̦ane ãinwõt kar Adam?

 ¹⁰ Jej n̦aruon ro jet kõn jerawiwi im bõd ko ad make. Ke Adam ear kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, ear kajju n̦aruon Anij. (Jenesis 3:12) Meñe Adam ear jel̦ã bwe ebõd men eo ear kõm̦m̦ane im ear mel̦el̦e kõn ta ko renaaj wal̦o̦k kõn bõd eo an, ak ear n̦aruon Jeova. Ear n̦aruon Jeova im ba bwe unin an kar jerawiwi ej kõn kõrã nana eo Anij ear lel̦o̦k bwe en pãleen. Jãn kar tõre eo tok ñan rainin, elõñ rar l̦oore joñak in an Adam im n̦aruon Anij kõn likjab im bõd ko aer make. Jen kajjitõk ippãd make, ‘El̦aññe ij kõm̦m̦an likjab ak bõd, ij ke illu im l̦õmn̦ak bwe unin aõ kõm̦m̦an bõd ej kõn an lukkuun pen kien ko an Jeova?’

11. Ta eo jemaroñ katak jãn Jona?

¹¹ El̦ap ad l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make. Ri kanaan Jona ear illu kõn an kar Jeova tũriam̦okake armej in Nineva. (Jona 4:1-3) Etke? Kõnke ear jab kõn̦aan bwe armej ro ren l̦õmn̦ak bwe ej juon ri kanaan riab kõnke ear jab jorrããn Nineva ãinwõt an kar kanaan kake. Jona ear jab bũrom̦õj im tũriam̦o kõn Ri Nineva ro kõnke ear l̦apl̦o̦k an kõn̦aan bwe en jab nana etan. El̦aññe jej l̦õmn̦ak kõn kõj make ãinwõt kar Jona, jemaroñ jino ad “illu ippãn Jeova” kõn an jab m̦õkaj im ko̦kkure armej ro ilo raan kein. El̦aññe eto ad kwal̦o̦k naan im ba ñan armej ro bwe epaak raan eo an Jeova, jen jab ebbeer im illu ippãn Jeova ñe ro jet rej kajjirere kake kõj im ba bwe eriab ad kwal̦o̦k naan kõn Baibõl̦.​—2 Piter 3:3, 4, 9.

12, 13. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe ejjab buñbũruod kõn men ko Jeova ej kõm̦m̦ani ak kõtl̦o̦k bwe ren wal̦o̦k?

¹² Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe ejjab buñbũruod kõn men ko Jeova ej kõm̦m̦ani ak kõtl̦o̦k bwe ren wal̦o̦k? Keememej bwe ejjel̦o̦k tokjãn ad illu ippãn Jeova. Bok in Jabõn Kõnnaan 19:3 ej kaalikkar bwe armej ro remaroñ jino n̦aruon Jeova kõn jorrããn ak apañ ko rej iiooni meñe er make eo rar kõm̦m̦an bwe ren jorrããn. Kõn men in, jen etale l̦alem men ko me remaroñ jipañ kõj bwe jen jab jino ad illu ippãn Jeova.

 ¹³ Kõjparok wõt kõtaan eo am̦ ippãn Jeova. El̦aññe epaak kõtaan eo ad ippãn Jeova, men in enaaj kõjparok kõj bwe jen jab illu ippãn. (Riit Jabõn Kõnnaan 3:5, 6.) Jej aikuj lõke Jeova. Jen jab l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make ak l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã im mãlõtlõt jãn Anij. (Jabõn Kõnnaan 3:7, UBS; Ekklisiastis 7:16) Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men in, enaaj jipañ kõj bwe jen jab n̦aruon Jeova ñe men ko renana rej wal̦o̦k ñan kõj.

14, 15. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jab kõtl̦o̦k bwe naan ko rekabbeerer an ro jet ren jelõt kõj?

¹⁴ Jab kõtl̦o̦k bwe naan ko rekabbeerer an ro jet ren jelõt eok. Elukkuun lõñ un ko unin an Ri Israel ro ilo tõre ko an Moses aikuj in tõmak bwe Jeova enaaj tõl er ñan Ãnen Kallim̦ur eo. (Sam 78:43-53) Bõtab, ke rar roñ ennaan ko rekaamijak im kabbeerer me ri iaroñroñ ro joñoul rar kwal̦o̦k, rar mel̦o̦kl̦o̦k men ko rem̦m̦an Jeova Anij ear kõm̦m̦ani ñan er. (Sam 78:42) El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im keememej aolep men ko rem̦m̦an Jeova ej kõm̦m̦ani ñan kõj, jenaaj epaakel̦o̦k wõt e. Kõn men in, jeban kõtl̦o̦k bwe naan ko rekabbeerer an ro jet ren kõjepel kõj jãn Jeova.​—Sam 77:11, 12.

¹⁵ El̦aññe jej ellotaan ak kõnono n̦ae ri tõmak ro m̦õttad, men in enaaj jelõt kõtaan eo ad ippãn Jeova. (1 Jon 4:20) Ñan waanjoñak, ke kar kããlõte Aron bwe en bũrij l̦apl̦ap, Ri Israel ro rar ellotaane Aron im ba bwe ejekkar ñan jerbal eo an. Jeova ear watõke men in ãinwõt ñe rar ellotaane E. (Bõnbõn 17:10) Ãindein, el̦aññe jej jino ellotaan ak ba men ko rejjab em̦m̦an kõn ro me Jeova ear kããlõt er bwe ren tõl doulul in an ioon lal̦ in, ej ãinwõt ñe jej kõnono n̦ae Jeova.​—Hibru 13:7, 17, UBS.

16, 17. Etke jejjab aikuj n̦aruon Jeova ñe jej iioon apañ ko?

¹⁶ Keememej bwe ejjab Jeova eo ej kaeñtaan kõj. Meñe Ri Israel ro ilo tõre ko an Aiseia rar bõjrak jãn aer jerbal ñan Jeova, ak Jeova ear kõn̦aan wõt jipañ er. (Aiseia 1:16-19) Jekdo̦o̦n ta apañ ko jemaroñ iiooni, ak jej m̦õn̦õn̦õ wõt kõnke jejel̦ã bwe Jeova ej yokwe kõj im ekõn̦aan jipañ kõj. (1 Piter 5:7) Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj letok ñan kõj kajoor bwe jen maroñ kijenmej wõt meñe jej iioon apañ ko.​—1 Korint 10:13, UBS.

¹⁷ Ear wal̦o̦k men ko renana im rejjab jim̦we ñan Job meñe ear tiljek wõt ñan Jeova. Ñe jej eñtaan, jej aikuj keememej bwe ejjab Jeova eo ej kõm̦m̦an bwe jen eñtaan. Baibõl̦ ej ba bwe Jeova elukkuun dike nana im el̦ap an yokwe jim̦we. (Sam 33:5, UBS) Jen ãinwõt l̦eo m̦õttan Job etan Ilaihu, eo ear mel̦el̦e bwe Jeova eban kõm̦m̦ani men ko renana im rejjab jim̦we ñan armej ro. (Job 34:12, UBS) Jeova ejjab kõm̦m̦an bwe jen iioon apañ im eñtaan. E eo ej letok “aolep menin letok ko rem̦m̦an im weeppãn.”​—Jemes 1:13, 17, UBS.

18, 19. Etke jejjab aikuj pere Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁸ Lale kwaar pere Jeova. Kõnke Anij eweeppãn, l̦õmn̦ak ko an rejim̦we im rem̦m̦anl̦o̦k jãn l̦õmn̦ak ko ad. (Aiseia 55:8, 9) El̦aññe em̦ool an ettã bũruod im jej kile bwe ewõr joñan maroñ im jel̦ã ko ad, enaaj pidodo ad kile bwe ejjab aolep men jemel̦el̦e kaki. (Rom 9:20) Enañin aolep iien jejjab mel̦el̦e kõn aolep men ko rej wal̦o̦k. Bõlen em̦õj am̦ loe an lukkuun m̦ool naan ko ilo bok in Jabõn Kõnnaan me ej ba: “Ekkã an armej l̦õmn̦ak bwe armej eo ej kõnono m̦oktata ilo jikin ekajet ejim̦we m̦ae iien eo armej eo ej jum̦ae ej jino kajitũkini.”​—Jabõn Kõnnaan 18:17, UBS.

¹⁹ Jen ba bwe ewõr juon m̦õttad im el̦ap ad lõke, bõtab juon iien ear kõm̦m̦ane juon men me jaar jab mel̦el̦e kake im ejjab em̦m̦an ippãd. Jen kar ke m̦õkaj im n̦aruon im ba bwe ebõd men eo ear kõm̦m̦ane? Jaab. Jejjab jel̦ã kõn aolep men ko rar wal̦o̦k, im jenaaj kar kõttar jidik m̦ae iien ewal̦o̦k m̦ool eo. El̦aññe ãindein wãween ad kõm̦m̦an ñan armej ro  m̦õttad kõnke jej lõke er, ej aikuj l̦apl̦o̦k ad lõke Jemãd ilañ. Etke? Kõnke l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko An rejim̦we im rem̦m̦anl̦o̦k jãn l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad!

20, 21. Etke jejjab aikuj n̦aruon Jeova kõn apañ ko jej iiooni?

²⁰ Keememej lukkuun unin ad iioon apañ ko. Jej aikuj keememej bwe jet iien unin ad iioon apañ ko ej kõn kõm̦m̦an ko ad make. (Galetia 6:7, UBS) Jen jab kajjioñ n̦aruon Jeova kõn apañ ko jej iiooni. Etke? Eokwe ñan waanjoñak, ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe juon armej ej kattõre juon wa im ej buul̦i wa eo ilo ijoko ewõr kõõb ie? Emaroñ kũrããj wa eo. Kwõl̦ak lale ekkar ke bwe armej eo en n̦aruon kom̦bani eo me ear kõm̦m̦ane wa eo? Ejjab! Ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ear letok ñan kõj maroñ eo ñan kããlõt. Bõtab, ear bar letok ñan kõj naan in tõl ko me remaroñ jipañ kõj kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Kõn men in, ejjab jim̦we ñan ad n̦aruon Jeova kõn bõd ko ad make.

²¹ Ejjab aolep apañ ko jej iiooni rej wal̦o̦ktok jãn bõd im likjab ko ad make. Jet iien men ko renana rej wal̦o̦k ñan kõj kõnke jirilo̦k ak jorrããn “ej wal̦o̦k ñan armej otemjej.” (Ekklisiastis 9:11, UBS) Bõtab, jej aikuj bar keememej bwe unleplep in an wal̦o̦k eñtaan im nana ilo lal̦ in ej kõn Setan Tepil̦ eo. (1 Jon 5:19, UBS; Revelesõn 12:9) Jeova ej yokwe kõj ak Setan el̦ap an kõjdate kõj!​—1 Piter 5:8.

22, 23. Ta ko jej aikuj keememej el̦aññe jej ebbeer kõn apañ ko jej iiooni?

²² El̦aññe kwõj iioon apañ im wãween ko reppen, keememej waanjoñak eo an Joshua im Keleb. Ri iaroñroñ ro joñoul rar bõktok ennaan ko renana kõn Ãnen Kallim̦ur eo, bõtab Joshua im Keleb rar bõktok ennaan ko rem̦m̦an. (Bõnbõn 14:6-9) Joshua im Keleb rar kwal̦o̦k aer tõmak ilo Jeova. Meñe ãindein, ak rar aikuj in mour ilo ãne jem̦aden ippãn Ri Israel ro jet ium̦win 40 iiõ. Joshua im Keleb rar ke ellotaan im illu ippãn Jeova im ba bwe ejjab jim̦we men in ear kõm̦m̦ane ñan erro? Rar jab. Rar lõke wõt Jeova, im Jeova ear kajeraam̦m̦an er. Meñe enañin aolep Ri Israel ro me rar ellotaan rar mej ilo ãne jem̦aden, ak Jeova ear kõm̦m̦an bwe Joshua im Keleb ren del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ur eo im mour ie. (Bõnbõn 14:30) Ãindein, Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj el̦aññe jejjab ebbeer im “m̦õk” in kõm̦anm̦an ankilaan.​—Galetia 6:9, UBS; Hibru 6:10.

²³ Ta ko kwõj aikuj keememeji wõt ñe kwõj ebbeer kõn apañ ko kwõj iiooni, likjab ko an ro jet, ak likjab ko am̦ make? Keememej wõt bwe Jeova ej juon Anij em̦m̦an. Keememej kallim̦ur ko an Jeova kõn raan ko rej pãd im̦aan. Im kajjitõk ippam̦ make, ‘Enaaj kar ewi wãween mour e aõ ñe in kar jab epaake Jeova?’ Kate eok bwe kõtaan eo am̦ ippãn Jeova en kajoor wõt, im lale bwe kwõn jab illu ippãn ilo bũruom̦!