Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Eñin Menin Jolõt eo Ad jãn Jeova

Eñin Menin Jolõt eo Ad jãn Jeova

“Eñin menin jolõt an ro ri karejeran Jeova.”​—AISEIA 54:17.

1. Ta eo Jeova ear letok im ewõr tokjãn ñan armej ro?

 JEOVA ej mour ñan indeeo. Im em̦õj an letok naan in jiroñ ko an ñan kõj kõn ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ mour ñan indeeo. Naan in jiroñ ko an rejjañin oktak. Baibõl̦ ej ba: “Naan in Anij ej pãd wõt indeeo.” (1 Piter 1:23-25) Jen kam̦m̦oolol e bwe ear letok Baibõl̦ eo im mel̦el̦e ko raorõk ie.

2. Ta eo Anij ekõn̦aan bwe jen jel̦ã kõn e?

2 Jeova ekõn̦aan bwe kõj aolep jen jel̦ã etan. Jinointata in an wal̦o̦k etan Anij ilo Baibõl̦ ej ilo iien eo ke ear kõm̦anm̦an lañ im lal̦. (Jenesis 2:⁠) Ke Anij ear lel̦o̦k Kien ko Joñoul ñan Moses, elõñ alen ear je ãt eo etan ioon dekã ko ruo. Ñan waanjoñak, kien eo kein kajuon ej ba: “Ña Jeova am̦ Anij.” (Exodus 20:1-17) Tepil̦ eo ear kajjioñ ko̦kkure Baibõl̦ bwe jen jab maroñ jel̦ã kõn Anij im ãt eo Etan. Ak Jeova ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k.

3. Ta eo juon Anij ekõn̦aan bwe jen katak jãn Baibõl̦?

3 Elukkuun lõñ katak ko rebõd an armej ro kõn Anij. Ak Jeova ekõn̦aan bwe kõj aolep jen jel̦ã kõn m̦ool eo. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe elukkuun alikkar an Baibõl̦ kwal̦o̦k ñan kõj ta katak ko rem̦ool. (Riit Sam 43:3, 4.) Ad jel̦ã kõn katak ko rem̦ool ej ãinwõt ñe jej pãd ilo meram ak ro me rejjab jel̦ã rej pãd ilo marok.​—1 Jon 1:6, 7.

EWÕR JUON AD JOLÕT EAORÕK

4, 5. Ta jeraam̦m̦an eo jaar bõke ilo iiõ eo 1931?

4 Armej ro im rej jokwe ilo juon wõt bukwõn remaroñ ãinl̦o̦k wõt juon ikijjeen kain armej rot er im emaroñ juon wõt kain aer m̦anit im juon wõt kain aer mour. Im rej katakin ro nejier men kein bwe ren bar katakin ro tokãlik. Eñin jolõt eo aer. Ãindeinl̦o̦k wõt, Ri Kõnnaan ro an Jeova ewõr juon aer menin jolõt. Jeova ear jipañ ak katakin armej ro an ñan mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦ im katak ko rem̦ool kõn e im karõk ko an. Ear bareinwõt letok juon jeraam̦m̦an ñan kõj ilo an kar n̦aetad Ri Kõnnaan ro An.

5 Jaar jino bõk jeraam̦m̦an in ilo kar iiõ eo 1931 ilo juon kweilo̦k el̦ap me ear wal̦o̦k ilo Columbus, Ohio, ilo Amedka. Ilo peba eo me ej kwal̦o̦k kõn bũrookraam̦ eo, kar je lõta kein JW. Ilo kar iien ko m̦okta kar ãt eo etad ej Ri Katak Baibõl̦ Ro, ak ke ear wal̦o̦k katak eo el̦ap ilo Jul̦ae 26, 1931, aolep ri kweilo̦k ro rar errã ñan bõk ãt in Jeova Witness ak Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ear kanooj juon raan ekam̦õn̦õn̦õ kõnke jaar bõk juon ãt ekããl me ej itok jãn Baibõl̦. (Riit Aiseia 43:12.) Juon jeid im jatid m̦aan ear ba bwe ejamin mel̦o̦kl̦o̦k an kar aolep kõl̦l̦aaj ainikier im kabbokbok. Ejjel̦o̦k bar juon kabuñ ilo lal̦ in ear kõn̦aan ãt in ak Anij ear kamaroñ kõj im n̦aetad kõn ãt in eaorõk. Im elõñl̦o̦k jãn 80 iiõ in ad bõk ãt in.

6. Ta eo juon me ej m̦õttan jolõt eo ad?

6 Men eo juon me ej bar m̦õttan jolõt eo ad ej mel̦el̦e ko raorõk im rejim̦we ilo Baibõl̦ kõn ri karejar ro an Anij ilo iien ko etto. Ñan waanjoñak, ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Ebream, Aisak im Jekõb. Bõlen rein ekkã aer kar bwebwenato ippãn baam̦le ko aer kõn wãween mour eo me Jeova ej buñbũruon kake. Bõlen aer kar kõnono kõn jet iaan men kein ear jipañ Josep ñan jab l̦õñ ippãn lio pãleen Potipar. (Jenesis 39:7-9, UBS) Kũrjin ro jinoin rar bar bwebwenato ippãn doon kõn Anij. Juon iaan men ko rar katakin doon kaki ej kõn Kõjota eo an Irooj, eo me Paul ear kwal̦o̦k kake ñan eklejia eo. (1 Korint 11:2, 23) Aolep men kein rej pãd ilo Baibõl̦ eo ñan ad katak ewi wãween jen maroñ kabuñ ñan Anij. (Riit Jon 4:23, 24.) Baibõl̦ emaroñ jipañ im katakin aolep armej. Ak el̦aptata an aorõk bwe ri karejar ro an Jeova ren kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦.

7. Ta kallim̦ur eo me ej m̦õttan jolõt eo ad?

7 Jeova ej bar jipañe armej ro an rainin. (Sam 118:7) Jemaroñ riit ilo bok ko ad kõn ta eo ej kõm̦m̦ane ñan kõjparok er. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, enaaj jako ad mijak meñe jej iioon eñtaan jãn ro jet. Baibõl̦ ej kallim̦ur bwe jabdewõt kein tarin̦ae ak jabdewõt eo ej kate ñan kajorrããn kõj eban lo tõprak. Im ñe ro jet rej kajjioñ in kõnono n̦ae armej ro an Anij ilo jikin ekajet, tokãlik renaaj kile bwe rebõd kõnke ad jim̦we ak wãnõk ej itok jãn Jeova. Kallim̦ur in ej m̦õttan jolõt eo ad. (Aiseia 54:17) Jekdo̦o̦n ta men eo Setan enaaj kõm̦m̦ane ñan jol̦o̦k aolep armej ro an Jeova ak ejamin lo tõprak.

8. Ta ko jenaaj etali ilo katak in im katak eo tok juon?

8 Setan ear kajjioñ in jol̦o̦ke Baibõl̦ eo im bõbrae an armej ro jel̦ã etan Anij im kõn m̦ool eo. Bõtab, ear jab lo tõprak. Ilo katak in im ilo katak eo tok juon, ewõr jilu men ko jenaaj etali, (1) ewi wãween Anij ear kõjparoke Naan eo an; (2) ewi wãween Jeova ear lale bwe armej ro ren jel̦ã etan; im (3) ewi wãween Anij ear kõm̦m̦an bwe jen jel̦ã kõn m̦ool eo rainin.

JEOVA EAR KÕJPAROKE BAIBÕL̦ EO

9. Ta ko elõñ armej rar kõm̦m̦ani ñan kajjioñ ko̦kkure Baibõl̦?

9 Elukkuun lõñ rar kate er ñan jol̦o̦ke Baibõl̦ eo ak Jeova ear kõjparoke. Kabuñ in Katlik ear kajjioñ in bõbrae an armej ro riit Baibõl̦. Ilo kar iiõ eo 1229, ri tõl ro rel̦l̦ap an kabuñ in ilo France rar kõm̦m̦ane juon kakien im ba bwe ejjab em̦m̦an ñan an armej ro riiti Baibõl̦ ilo kajin eo aer make. Ilo iiõ eo 1234 ilo aelõñ in Spain, kar bar kõm̦m̦ane ejja kakien in wõt. Tokãlik, ilo 1559 eo, Pope eo etan Paul Kein Kemen ear je Baibõl̦ eo ippãn bok jet me emo an armej ro ebbõk aer ak kõm̦m̦ani. El̦aññe rar kõn̦aan men in, rar aikuj kajjitõk mãlim ippãn kabuñ in m̦okta.

10, 11. Ta waanjoñak ko rej kwal̦o̦k kõn wãween an kar Jeova kõjparoke Baibõl̦ eo?

10 Meñe armej ro rar kajjioñ in jol̦o̦ke Baibõl̦, ak Jeova ear kõjparoke. Ilo iiõ eo 1382, John Wycliffe ear kõm̦m̦ane Baibõl̦ eo jinointata ilo kajin Pãlle. Eo juon ear bar ukote Baibõl̦ ñan kajin Pãlle ej William Tyndale. Kõn an kar kõm̦m̦ane men in, rar m̦ane ilo iiõ eo 1536. Rar lukwõje ilo juon joor in al̦al̦, im ear lam̦õj im ba: “Irooj, kepel̦l̦o̦k l̦õmn̦ak ko an kiiñ in Iñlen.” Innem, rar lukwõje bũruon im tile.

11 Ilo iiõ eo 1535, juon em̦m̦aan etan Miles Coverdale ear bar ukote Baibõl̦ eo ñan kajin Pãlle. Jimattanin Baibõl̦ in ear je ear kõjerbale ukok in Baibõl̦ eo an Tyndale. Im jimattan ear ukok jãn Baibõl̦ eo ilo kajin Latin im jãn Baibõl̦ eo me Martin Luther ear ukote ñan kajin Jãmne. Ilo raan kein ad, ewõr juon Baibõl̦ me ej an doulul in etan New World Translation of the Holy Scriptures im ej wal̦o̦k ilo elõñ kajin ko. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõnke elukkuun alikkar, ejim̦we im epidodo kõjerbale ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Setan im armej ro rar jab maroñ ko̦kkure Baibõl̦ eo.

JEOVA EAR LALE BWE JEN JEL̦Ã ETAN

12. Ewi wãween Baibõl̦ eo New World Translation ej jipañ armej ro jel̦ã ãt eo etan Anij?

12 Jeova Anij ear lukkuun lale bwe ãt eo etan en jab jako jãn Baibõl̦. Ke doulul in ear ukote Baibõl̦ eo ad etan New World Translation of the Holy Scriptures, rar likũt etan Anij, Jeova, ilo aolep eoon ko me ewalok etan ie ilo kajin Hibru im Grik. Ilo Jeje ko ilo kajin Hibru ear wal̦o̦k etan Anij 6,973 alen im ilo Jeje ko ilo kajin Grik ear wal̦o̦k 237 alen. Baibõl̦ eo New World Translation ej wal̦o̦k ilo elõñl̦o̦k jãn 116 kajin ko im elõñl̦o̦k jãn 178,545,862 copy ko.

13. Jejaam̦ jel̦ã bwe armej rar jel̦ã etan Anij jãn jinoin kõm̦anm̦an armej?

13 Armej ro jinointata, Adam im Iv, rar jel̦ã bwe etan Anij ej Jeova im rar kõjerbale etan. Noa ear bar kõjerbale ãt in. Ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ Jeova Anij an Shem.” (Jenesis 4:1; 9:26) Anij make ear bar kõjerbal ãt eo etan ke ear kõnnaan ñan armej ro. Ear ba: “Ña Jeova, eñin Eta; im Aõ wõj I jamin lel̦o̦k ñan bar juon.” Ear bar ba: “Ña Jeova, im ejjel̦o̦k bar juon im ejjel̦o̦k Anij ijello̦kũ.” (Aiseia 42:8; 45:5) Jeova ear lale bwe aolep armej ipel̦aakin lal̦ in ren maroñ jel̦ã etan. Ekkar ñan Sam 20:5, jelukkuun jeraam̦m̦an bwe jej kõjerbal etan Anij, Jeova, im bwe jej Ri Kõnnaan ro an!

14. Ijello̦kun Baibõl̦, ia ko ej bar wal̦o̦k etan Anij ie?

14 Etan Anij ejjab wal̦o̦k wõt ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, etan ebar wal̦o̦k ilo juon dekã an Ri Moab ro im kar loe ilo jikin eo etan Dibon ilo Moab. Ej pãd 13 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn jikin eo rej n̦aetan Lom̦al̦o in Mej im ej pãd turear in. Ilo dekã in rar loe ej kwal̦o̦k kõn juon bwebwenato im ewal̦o̦k kiiñ eo an Ri Israel ro etan Omri. Im ej bar kwal̦o̦k kõn ta eo kiiñ eo an Ri Moab ro etan Mesha ear ba kõn tarin̦ae eo an ippãn Ri Israel ro. (1 Kiiñ 16:28; 2 Kiiñ 1:1; 3:4, 5) IIo dekã in ewal̦o̦k etan Anij ie im kar je ilo wãween in YHWH. Lõta kein rej bar wal̦o̦k ilo jãbi ko rerup me rar loi ilo Israel. Rar n̦aetan m̦õttan jãbi kein Lachish Letters, im elõñ alen an wal̦o̦k lõta ko YHWH ie.

15. Ta in Septuagint, im etke kar aikuji?

15 Elõñl̦o̦k jãn 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k, kar ukote Jeje ko ilo kajin Hibru ñan kajin Grik. Etan ukok in Grik eo ej Septuagint. Etke rar ukote jeje ko ilo Hibru ñan kajin Grik? Ri Ju ro rar ri kam̦akoko ilo Babilon ium̦win 70 iiõ. Innem, ke rar rõl̦o̦k ilo iiõ eo 537 m̦okta jãn Kũraij, jet rar pepe ñan pãd wõt ilo Babilon. Ak jet iien tokãlik, elõñ iaan Ri Ju ro rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Alexandria ilo Ijipt. Im ilo ijin armej ro rej kõnono kajin Grik. Kõn men in, Ri Ju rein rar aikuji ukok in Jeje ko ilo Hibru ñan kajin Grik. Jet iaan copy in ukok ko ilo kajin Grik ej wal̦o̦k etan Anij ilo jeje in Hibru.

16. Ewi wãween bok eo etan Bay Psalm Book ear kõjerbal ãt eo etan Anij?

16 Bok eo jinointata me kar kõm̦m̦ane jem̦aan ilo Amedka ej juon ukok jãn bok in Sam im ewõr etan Anij ie. Kar ukote bok in jãn kajin Hibru ñan kajin Pãlle. Etan taitõl̦ in bok in ej Bay Psalm Book im kar kõm̦m̦ane ilo iiõ eo 1640. Ilo Sam 1:1, 2, kar je ãt eo etan Anij ilo wãween in Iehovah. Eoon in ej ba bwe ejeraam̦m̦an armej eo ejjab roñjake ri nana ro, ak ej lañlõñ kõn “kien Iehovah.” Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn ãt eo etan Anij, jouj im lale bok eo Katak ko Rem̦ool jãn Baibõl̦ Eo ilo peij 225-227.

WÃWEEN JEOVA EAR KÕM̦M̦AN BWE JEN JEL̦Ã KÕN M̦OOL EO

1718. (1) Ta in m̦ool? (2) Ta jet iaan men ko rem̦ool?

17 Jej m̦õn̦õn̦õ ilo ad karejar ñan ‘Jeova, eo ej Anij in m̦ool.’ (Sam 31:5) Ta in m̦ool? Naan in “m̦ool” ej kitibuj men ko rejim̦we kõn juon men. Bareinwõt, naan in “m̦ool” ilo kajin ko jinointata me kar je Baibõl̦ eo ie, ej jitõñl̦o̦k ñan juon men me jemaroñ lõke ak tõmake.

18 Jeova ear kõm̦m̦an bwe jen maroñ jel̦ã kõn m̦ool eo rainin. Im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad katak im jel̦ã kõn m̦ool eo. (2 Jon 1, 2) Eñin men eo Jabõn Kõnnaan 4:18 ej kwal̦o̦k kake. Eoon in ej ba: “A ial̦ an ro rewãnõk ej ãinwõt meram ilo iien raantak, eo ej meraml̦o̦k wõt m̦ae iien elukkuun raan.” Bareinwõt, juon iien ke Jijej ear jar ñan Anij, ear ba ñane: “Am̦ in naan m̦ool eo.” (Jon 17:17) Epãd “m̦ool in gospel” eo ilo Baibõl̦. Men in ej jitõñl̦o̦k ñan aolep men ko rem̦ool kõj Kũrjin ro jej tõmaki. (Galetia 2:14) Ta jet iaan men ko rem̦ool? Eokwe, jet iaaer ej ãt eo etan Anij, irooj bõtata eo an, katok in mour eo an Jijej, ro remej renaaj bar mour, im Aelõñ eo ak Kien eo an Anij. Jenaaj kiiõ katak kõn ewi wãween Anij ear kõm̦m̦an bwe m̦ool eo en wal̦o̦k im alikkar wõt meñe Setan ear kajjioñ in n̦ooje.

JEOVA EJ KABÕJRAK SETAN JÃN AN N̦OOJE M̦OOL EO

19, 20. Wõn in Nimrod? Ta eo armej ro rar kajjioñ kõm̦m̦ane ke Nimrod ear irooj?

19 Ãlikin Ibwijleplep eo, ear wõr juon em̦m̦aan im ekanooj jel̦ã kakkidudu etan Nimrod. L̦ein ear jum̦ae Jeova. (Jenesis 10:9) Im kõn an kar jum̦ae Jeova Anij ear kabuñ ñan Setan. Ear ãinwõt ro im rar jum̦ae Nejin Anij tokãlik. Jijej ear ba ñan er: “Kom̦ jãn jememi tepil̦ eo, im m̦õm̦ ko an jememi kom̦ kõn̦aan kõm̦anm̦ani . . . e jab jutak ilo m̦ool.”​—Jon 8:44.

20 Nimrod ear irooj ioon Bebel̦ im jikin ko jet me rej pãd ikõtaan reba Tigris im reba Upretis. (Jenesis 10:10) Emaroñ bwe e eo m̦oktata ear jino kalõk Bebel̦ im juon em̦ eutiej ilo bõlen iiõ eo 2269, m̦okta jãn Kũraij. Jeova ear jab kõn̦aan bwe armej ren pãd ilo juon wõt jikin, ak ro rar kalõk Bebel̦ rar ba: “Jen kalõk juon jikin kweilo̦k im juon em̦ utiej eo enaaj tõpar kõdo̦ ko, innem etad enaaj buñbuñ im jejamin ejjeplõklõk iaolepen lal̦.” Bõtab, rein rar jab maroñ kam̦õjl̦o̦k aer kalõk em̦ utiej eo kõnke Anij ear “pukwõj kajin eo an armej otemjej.” Kõn men in, armej ro rar em̦m̦akũt jãn Bebel̦. (Jenesis 11:1-4, 8, 9, UBS) Setan ear kõn̦aan bwe en jako kabuñ eo em̦ool im bwe aolep armej ro ren kabuñ ñan e. Ak Jeova ear lukkuun lale im kõjparok bwe kabuñ eo em̦ool en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab jako. Innem kiiõ, kajjojo raan ej lõñl̦o̦k wõt armej ro rej jino kabuñ ñan Jeova.

21, 22. (1) Etke kabuñ eo em̦ool ejjañin pãd ilo kauwõtata? (2) Ta ko jenaaj katak ilo katak eo tok juon?

21 Kabuñ eo em̦ool ejjañin pãd ilo kauwõtata. Etke? Kõnke Ri Kaki eo ad El̦ap ear lukkuun lale im kõm̦m̦an bwe en wõr wõt Baibõl̦ ippãd. Bareinwõt, ear kõm̦m̦an bwe jen maroñ jel̦ã etan im kõn katak ko rem̦ool. (Aiseia 30:​20, 21, UBS) Ñe jej kabuñ ñan Anij ilo wãween eo ekõn̦aan, jenaaj lañlõñ. Im jen kanooj lale bwe jen tõmaki wõt men ko rem̦ool im l̦oore wãween an Anij tõl kõj ikijjeen kajoor eo an.

22 Ilo katak eo tok juon, jenaaj katak kõn an kar jet kabuñ jino kwal̦o̦k katak ko rebõd kõn Anij im katakin armej ro kaki. Im jenaaj lo bwe Baibõl̦ eo ejjab katakin armej ro kõn katak kein rebõd. Bareinwõt, jenaaj katak bwe Jeova ear kajeraam̦m̦an kõj kõn mel̦el̦e ko rem̦ool kõn e make. Jelukkuun kaorõke men kein kõnke rej m̦õttan jolõt eo ad jãn e.