1. Ta ennaan ko kõn ri tõmak ro ilo Korint me Paul ear m̦õn̦õn̦õ kaki?

 ILO iiõ eo 55, rijjelõk Paul ear roñ kõn ri tõmak ro ilo eklejia eo ilo Korint bwe aolep iien ear wõr iakwããlãl ikõtaaer. Paul ear yokwe rein ãinwõt juon jemen me ej yokwe ro nejin. Kõn men in, ear je juon lõta bwe en kauwe im kajim̦we er. (1 Korint 1:11; 4:15) Bareinwõt, Paul ear kajjitõk ippãn Taitõs bwe en lol̦o̦k rein. Im ear jiroñ e bwe erro en kab iioon doon ilo ob eo ilo juon jikin etan Troas bwe Taitõs en kwal̦o̦k ñan e kõn ro ilo Korint. Jet allõñ tokãlik, Paul ear kõttare Taitõs ilo Troas bwe en kwal̦o̦k ennaanin ro ilo Korint. Aolep iien Paul ear inepata im l̦õmn̦ak kake rein. Bõtab, kõn an kar Taitõs jab jãde, Paul ejujen wõt im jerak ñan Masedonia. Ejjabto tokãlik, Paul ear iioone Taitõs im ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Im Taitõs ear kwal̦o̦k ñan Paul bwe ro ilo Korint rar pokake naan in kauwe ko an im bwe rar kõn̦aan loe Paul. Ke Paul ear roñ ennaan kein, ear ‘l̦apl̦o̦k an lañlõñ.’​—2 Korint 2:12, 13, UBS; 7:5-9.

2. (1) Ta eo Paul ear ba ilo lõta eo an kõn tõmak im lañlõñ? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj uwaaki?

² Tokãlik, Paul ear bar je juon lõta ñan ro ilo Korint. Ear ba: “Jab bwe kõm irooj ioon ami tõmak, a kõm ri jipañ ilo ami lañlõñ, bwe kõn tõmak kom̦ij jutak.” (2 Korint 1:24) Ta mel̦el̦ein naan kein an Paul? Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko remaroñ katak jãn naan kein?

3. (1) Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba, “Kõn tõmak kom̦ij jutak”? (2) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko l̦oore joñak eo an Paul?

³ Paul ear kwal̦o̦k kõn ruo men ko raorõk me ej aikuj wõr ippãn Kũrjin ro. Ta kein? Ej tõmak im lañlõñ. M̦oktata Paul ear kwal̦o̦k kõn tõmak. Ear ba: “Jab bwe kõm irooj ioon ami tõmak” ak “kõn tõmak kom̦ij jutak.” Paul ear jel̦ã bwe unin an Ri Korint ro tiljek ilo aer kabuñ ñan  Anij ej kõn tõmak eo aer make. Rar jab kõm̦m̦ane men in kõn e im armej ro jet. Paul ear tõmak bwe rein rar l̦ap aer yokwe Anij im kõn̦aan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Eñin unin Paul ear jab irooj ioon tõmak eo an ro jein im jatin ilo tõmak, im ear jab kõn̦aan kõm̦m̦ane men in. (2 Korint 2:3) Rainin, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rej l̦oore joñak in an Paul. Rej tõmak bwe unin an ro jeier im jatier karejar ñan Anij ej kõnke rej yokwe e im ej kõn tõmak eo aer make. (2 Tessalonika 3:4) Rejjab kõm̦m̦ani kien ko reppen ñan eklejia eo ak rej kõjerbal Baibõl̦ eo im l̦oori naan in tõl ko jãn doulul eo an Jeova ñe rej jipañ ro jeier im jatier ñan kõm̦m̦ani pepe ko aer. Ãinwõt kar Paul, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rejjab irooj ioon tõmak ko an ro jeier im jatier ak peeke er.​—1 Piter 5:2, 3.

4. (1) Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba, “Kõm ri jipañ ilo amilañlõñ”? (2) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko l̦oore joñak in an Paul?

⁴ Paul ear bar ba, “Kõm ri jipañ ilo ami lañlõñ.” Wõn “ri jipañ rein”? Rein rej ro me ear l̦ap aer jerbal ippãn Paul ñan jipañ eklejia eo ilo Korint. Etke jejel̦ã men in? Kõnke ilo ejja wõt lõta eo an Paul ñan Ri Korint ro, ear kwal̦o̦k ruo iaan armej ro me rar jipañe ñan kwal̦o̦k kõn Jijej. Ear ba: “Jijej Kũraij, Eo kõm ar kwal̦o̦k ñan kom̦, aet, ña im Silvenõs im Timote.” (2 Korint 1:19) Bareinwõt, jabdewõt iien Paul ear kõjerbale naan in “ri jipañ” ilo lõta ko an, aolep iien ear kwal̦o̦k kõn ro me rar jerbal ippãn im jipañe ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Jet iaan rein ej Apollõs, Akula, Priska, Timote, im Taitõs. (Rom 16:3, 21; 1 Korint 3:6-9; 2 Korint 8:23) Kõn men in, ke Paul ear ba, “Kõm ri jipañ ilo ami lañlõñ,” ear jiroñ Ri Korint ro bwe e im ro jet me rar jerbal ippãn rekõn̦aan kõm̦m̦an jabdewõt men ñan jipañe eklejia eo ñan karejar ñan Anij ilo lañlõñ. Ãindein ippãn bar em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rainin. Rekõn̦aan kate er kõm̦m̦an jabdewõt men ñan jipañe ro jeier im jatier bwe ren ‘karejar ñan Jeova ilo lañlõñ.’​—Sam 100:2; Pilippai 1:25.

5. (1) Ta kajjitõk eo kar kwal̦o̦ke ñan jet iaan ri tõmak ro jeid im jatid? (2) Ilo ad naaj etale uwaak ko aer, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane?

⁵ Jet iien rej kab mootl̦o̦k, kar kajjitõk ippãn jet iaan ri tõmak ro jeid im jatid rekijejeto im eoktak aelõñ ko rej jokwe ie. Kajjitõk eo kar kwal̦o̦ke ñan er ej, “Ta ko me juon iaan ro rej lale eklejia eo ear ba ak kõm̦m̦ani ñan eok im rar lukkuun kam̦õn̦õn̦õik eok?” Jenaaj etale ta uwaak ko an rein. Im ilo ad naaj etali, jouj im l̦õmn̦ak kõn ta naan ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rar ba im ta ko rar kõm̦m̦ani me rar kal̦apl̦o̦k am̦ lañlõñ. Bareinwõt, l̦õmn̦ak kõn ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ bwe eklejia eo am̦ en juon eklejia elem̦õn̦õn̦õ. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

6, 7. (1) Ta juon wãween me em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane ñan l̦oore Jijej, Paul im ri karejar ro jet an Anij? (2) Etke el̦ap an ro jeid im jatid m̦õn̦õn̦õ ñe jej keememeje etaer?

⁶ Elõñ ro jeid im jatid rej ba bwe el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej kwal̦o̦k aer itoklimo ak kea kake er. Juon wãween me em̦m̦aan rein remaroñ kõm̦m̦ane men in ej ilo aer l̦oore men eo Devid, Ilaihu, im Jijej rar kõm̦m̦ane. (Riit 2 Samuel 9:6; Job 33:1; Luk 19:5.) Ri karejar rein an Jeova rar kwal̦o̦k aer itoklimo ak kea kõn ro jet ikijjeen aer kar kõjerbal ãt ko etan ro jeier im jatier. Paul ear bar jel̦ã bwe eaorõk ñan keememeje ãt ko etan ro jein im jatin im ãñiñin er kõn ãt ko etaer ñe ej kõnnaan ippãer. Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k juon iaan lõta ko an Paul, ear je elõñl̦o̦k jãn 25 ãt ko etan Kũrjin ro jein im jatin ilo tõmak. Juon iaan kõrã ro me Paul ekar ba etan ej Persis.  Paul ear ba kõn e: “Yokyokwe Persis ejitõnbõro.”​—Rom 16:3-15.

⁷ Ewõr jet em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rej kile bwe elukkuun pen aer keememeje ãt ko etan armej. Ak ñe juon ej kate e ñan keememeje wõt ãt ko etan ro jeier im jatier ilo eklejia eo, innem rein renaaj kile bwe ej kea kake er. (Exodus 33:17) Bareinwõt, rein rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe em̦m̦aan rein rej kũr etaer ñan uwaak ilo iien katak eo kõn Naan in Keeañ im ilo katak ko jet.​—Lale Jon 10:3.

8. Ta men eo eaorõk Paul ear kõm̦m̦ane ñan anõk joñak eo an Jeova im Jijej?

⁸ Bar juon wãween me Paul ear kwal̦o̦k bwe ej kea kake ro jet ej ilo an kar nõbar er. Eñin bar juon wãween me em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane bwe ro jeier im jatier ilo tõmak ren lañlõñ ilo aer karejar ñan Anij. Ke Paul ear jeje ñan ro ilo Korint, ear kwal̦o̦k an buñbũruon kake er. Ear ba: “El̦ap aõ kõmmejãje kõn kom̦.” (2 Korint 7:4) Ejjel̦o̦k pere bwe an kar Paul kwal̦o̦k an nõbar rein, men in ear lukkuun kam̦õn̦õn̦õik er im rar kile an yokwe er. Paul ear bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñan eklejia ko jet. (Rom 1:8; Pilippai 1:3-5; 1 Tessalonika 1:8, UBS) Ãlikin an kar Paul kwal̦o̦k kõn Persis ilo lõta eo an ñan eklejia eo ilo Rom, ear ba naan kein kõn e: “El̦ap an jerbal ilo Irooj.” (Rom 16:12) Emaroñ kar l̦ap an men in kakajoore Persis ke ear roñ naan kein. Ilo an kar Paul nõbar ro jet, ear l̦oore joñak eo an Jeova im Jijej.​—Riit Mark 1:9-11; Jon 1:47; Revelesõn 2:2, 13, 19, UBS.

9. Etke aolep ilo eklejia eo rem̦õn̦õn̦õ l̦o̦k ñe rej nõbare doon?

⁹ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rainin rej bar jel̦ã bwe eaorõk ñan nõbare ro jeier im jatier ilo tõmak. (Jabõn Kõnnaan 3:27; 15:23) Jabdewõt iien rej nõbar er rej kaalikkar bwe rej loe jerbal ko aer rem̦m̦an im bwe rej kea kõn er. Ro jeid im jatid rej aikuji naan in nõbar ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. Juon kõrã 50 jim̦a an iiõ ej ba bwe elukkuun jeja aer kwal̦o̦k naan in nõbar ko ilo jikin jerbal eo an. Armej rejjab kea kõn doon, im el̦ap wõt aer jiãiik doon. Kõn men in, ñe juon iaan ro rej lale eklejia eo ej kam̦m̦oolol e kõn juon men ej kõm̦m̦ane ñan eklejia eo, men in ej kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k an mour. Kõrã in ej ba: “Men in ej kõm̦m̦an aõ kile bwe Jema ilañ ej yokwe eõ.” Ebar wõr juon em̦m̦aan me ewõr ruo nejin im ej make lale er. L̦ein ej ba ke juon em̦m̦aan me ej lale eklejia eo ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol e kõn an kate, men in ear lukkuun kakajoor e ñan kate wõt e ilo an jerbal ñan Anij. Elukkuun alikkar bwe ñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia eo ej nõbar ro jein im jatin jãn aolepen bũruon, ej jipañe er bwe ren karejar wõt ñan Anij ilo lañlõñ im jab “m̦õk” ak ebbeer.​—Aiseia 40:31, UBS.

10, 11. (1) Ewi wãween em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej l̦oore joñak eo an Nihimaia? (2) Ta eo juon em̦m̦aan ej lale eklejia eo en kõm̦m̦ane me enaaj kakajoore ro jein im jatin ñe ej lol̦o̦k er?

¹⁰ Ta wãween eo juon me ro rej lale eklejia eo remaroñ kwal̦o̦k aer yokwe ro jeier im jatier im jipañe er ñan lañlõñ ilo aer karejar ñan Anij? Ej ilo aer m̦õkaj in jipañ ro rej ebbeer im rej aikuj naan in rõjañ. (Riit Jerbal 20:28.) Aer kõm̦m̦ane men in, rej l̦oore joñak ko an ri karejar ro an Anij ilo iien ko etto. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej ba bwe ke Nihimaia ear kile bwe jet iaan Ri Ju ro jein im jatin rar ebbeer, ear jab aepedped ak ear m̦õkaj in kakajoor er. (Nihimaia 4:14) Rainin, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rej kõm̦m̦ane ejja men in wõt. Ñe ro jeier im jatier ilo tõmak rej ebbeer, rej kõm̦m̦an jabdewõt men joñan wõt aer maroñ ñan rõjañ er. Rej kajjioñ lol̦o̦k er ilo m̦oko m̦wier im bwebwenato ippãer kõn men ko me  renaaj kakajoor tõmak eo aer. (Rom 1:11, UBS) Ewi wãween aer kõm̦m̦ane men in?

¹¹ Ñe juon em̦m̦aan me ej lale eklejia eo ej lol̦o̦k ro jein im jatin me rem̦õjn̦o̦ im rebbeer, en m̦okta l̦õmn̦ak kõn wãween ko rej iiooni. Ñan waanjoñak, emaroñ l̦õmn̦ak kõn men kein: ‘Ta apañ ko reppen armej in ej iiooni? Ta eo imaroñ ba im enaaj kaenõm̦m̦ane? Ta eoon eo ak bwebwenato eo jãn Baibõl̦ imaroñ kõjerbale im enaaj kakajoor e?’ Ñe juon ej l̦õmn̦ak kõn men kein m̦okta jãn an lol̦o̦k juon armej, innem men ko enaaj ba renaaj lukkuun jipañ armej in. Ijello̦kun an em̦m̦aan eo bwebwenato bajjek ippãn armej in, em̦m̦an en bwebwenato kõn men ko me renaaj kakajoor tõmak eo an. Im ilo iien eo ej bwebwenato ippãn en lukkuun roñjake im en kõtl̦o̦k an armej eo kwal̦o̦k bũruon. (Jemes 1:19) Juon kõrã ear ba: “El̦ap an kaenõm̦m̦an ñe juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ej lukkuun roñjake im kajjioñ mel̦el̦e.”​—Luk 8:18.

12. Wõn ro ilo eklejia eo me rej aikuj naan in rõjañ? Etke?

¹² Wõn ro rej aikuj naan in rõjañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo? Paul ear ba bwe em̦m̦aan rein ren “lale aolepen bwij eo.” Innem, aolep ro ilo eklejia eo rej aikuj naan in rõjañ, ekoba pioneer ro im ri kwal̦o̦k naan ro me eto aer tiljek im kijejeto ilo kwal̦o̦k naan ium̦win elõñ iiõ. Etke rej aikuj naan in rõjañ jãn ro rej lale eklejia eo? Eokwe meñe ekajoor tõmak eo an rein ak jet iien rej eñjake bwe reitõn bane apañ ko ilo jukjukun pãd in enana. Rein jeid im jatid me rej eñjake rot in, rej bar aikuj jipañ. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Kiiñ Devid ke ear pãd ilo kauwõtata. Jenaaj etale men in.

13. (1) Ñããt eo Ishbaibinob ear pepe in m̦an Devid? (2) Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Ebishai en maroñ in jipañe Devid?

¹³ Ke Devid ear dik, kar kapit e bwe en kiiñ. Jejjo iien tokãlik Devid ear ire ippãn Golaiat, juon ri inea me ear itok jãn juon bwijjin armej ro reinea. Devid ear peran im ear m̦ane ri inea in. (1 Samuel 17:4, 48-51, UBS; 1 Kronikel  20:5, 8, UBS) Elõñ iiõ tokãlik, ear wõr juon tarin̦ae ikõtaan Ri Israel ro im Ri Pilistia ro. Ilo iien in, Devid ear tarin̦ae ippãn bar juon ri inea. Etan ri inea in ej “Ishbaibinob.” L̦ein ear bar itok jãn ejja bwij eo wõt an ri inea ro. (2 Samuel 21:16, UBS) Ilo iien in, Devid ebaj mej wõt jidik ippãn. Etke? Eokwe, ejjab kõnke ear dikl̦o̦k an Devid peran. Baibõl̦ ej ba bwe “Devid ear kanooj m̦õk.” Ke ri inea in ear kile an Devid m̦õk, ear lo bwe ear juon iien ejejjet ñan an kepaake im m̦ane. Bõtab, ear m̦õkaj an Ebishai “itok im jipañ” Devid im m̦an Ri Pilistia in. (2 Samuel 21:15-17, UBS) M̦õttan wõt jidik Devid en kar mej! Devid emaroñ kar lukkuun l̦ap an kam̦m̦oolol bwe Ebishai ear lale wõt e ilo iien tarin̦ae eo im bwe ear m̦õkaj in jipañe ke ear pãd ilo kauwõtata. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in?

14. (1) Ta eo ej kõm̦m̦an bwe jen tiljek wõt ilo iien ko reppen? (2) Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañe ro jet tiljek wõt im bar m̦õn̦õn̦õ? Kwal̦o̦k waanjoñak eo.

¹⁴ Armej ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej karejar wõt ñan e jekdo̦o̦n ñe Setan im ro jet rej kajjioñ in kapañ er. Bõlen ewõr kar apañ ko me jet iaad jaar iiooni me rar lukkuun el̦l̦ap ñan kõj. Ak kõn ad kar lukkuun lõke wõt Jeova, jaad maroñ in tiljek wõt ilo iien kein reppen ãinwõt kar Devid ke ear maroñ m̦ane Golaiat. Bõtab, ewõr iien joñan ad m̦õk im ebbeer jejjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im jum̦ae mãlejjoñ ko ilo jukjukun pãd in an Setan. Ilo iien rot kein, epidodol̦o̦k ad ebbeer meñe ilo jinoin ekkã wõt ad kar maroñ kijenmej ioon apañ kein. Ak eo ej lale eklejia eo emaroñ kile ad ebbeer, im emaroñ jipañ kõj ilo iien eo ejejjet. Ilo wãween in, jenaaj maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad karejar ñan Anij ilo lañlõñ. Elõñ iaad kar jipañ kõj ilo wãween in. Juon jeid im jatid kõrã 60 jim̦a an iiõ me ej pioneer ej ba: “Jet iien ko rej kab mootl̦o̦k, ear jab em̦m̦an aõ mour im kwal̦o̦k naan elukkuun kar kam̦õk eõ. Ak juon iaan ro rej lale eklejia eo ear kile men in ippa im ear kepaak eõ. Eoon eo kom̦ro ar kõnono kake jãn Baibõl̦, ear lukkuun kakajoor eõ. Iar jerbale naan in rõjañ ko jãn e im iar lo tokjãn ko rem̦m̦an. Men eo em̦m̦aan in ear kõm̦m̦ane ear kaalikkar an wõr yokwe ippãn kõnke ear jipañe eõ ke ear kile aõ m̦õjn̦o̦!” Ekanooj kalañlõñ ñe jejel̦ã bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej kea kõn kõj im rej pojak aolep iien ñan jipañe kõj, ãinwõt an kar Ebishai pojak ñan jipañe Devid.

15, 16. (1) Etke ri tõmak ro jein im jatin Paul rar kanooj yokwe e? (2) Etke jej yokwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad?

¹⁵ El̦ap an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo lukkuun kate er jerbal. Jet iien, rejjab kiki in boñ kõnke rej inepata kõn ro ilo eklejia eo, im rej ruj in lukwõn boñ bwe ren jar kõn rein ak bwe ren etal im kakajoor er. (2 Korint 11:27, 28, UBS) Meñe ãindein, em̦m̦aan rein rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani eddo kein aer ãinwõt kar Paul. Paul ear jeje ñan Ri Korint ro: “Inaaj m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal men otemjej ewõr ippa, im bareinwõt mour eo aõ, bwe in jipañ kom̦.” (2 Korint 12:15, UBS) Kõnke Paul ear yokwe ri tõmak rein jein im jatin, ear kõjerbal ‘mour eo an,’ ak aolepen an kajoor, ñan kakajoor er. (Riit 2 Korint 2:4, UBS; Pilippai 2:17; 1 Tessalonika 2:8) Eñin unin ri tõmak rein rar kanooj yokwe Paul!​—Jerbal 20:31-38.

¹⁶ Kõj bareinwõt jej yokwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad im jej kam̦m̦oolol Jeova bwe ej kõjerbal rein ñan lale im kõjparok kõj. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõn aer kwal̦o̦k aer kea im itoklimo kõn kõj kajjojo im kõn aer lotok kõj bwe ren rõjañ kõj. Bareinwõt, jej kam̦m̦oolol er kõnke aolep iien repojak in jipañ kõj ñe etal im ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni. Em̦m̦aan ro me repojak in jipañ jabdewõt iien rej kõm̦m̦an bwe jen lañlõñ ilo ad karejar ñan Anij.