Tiljek Wõt ñan Aelõñ eo an Anij
Tiljek Wõt ñan Aelõñ eo an Anij
“Rejjab an lal̦ in.”—JON 17:16, UBS.
AL: 18, 54
KWÕMAROÑ KE UWAAK?
Etke Jijej ear jab kautiej jet armej jãn ro jet?
Meñe jejjab rejetake jabdewõt kien ko an lal̦ in ak jabdewõt rũtõl in kien, wõn eo jej rejetake im etke?
Ewi wãween am̦ maroñ kammineneik eok make bwe kwõn tiljek wõt ñan Jeova im Aelõñ eo an?
1, 2. (1) Etke eaorõk bwe Kũrjin ro ren tiljek ñan Anij, im ewi wãween an men in kitibuj ad jab bõk kun̦aad ilo aitwerõk ko an lal̦ in? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ta ko elõñ armej el̦ap aer kautieji, im ta ko rej wal̦o̦k jãn men in?
ELÕÑ armej rej dike ro jet me eoktak kilier, aelõñ ko aer, im m̦anit ko aer. Bõtab, rũkarejar ro an Jeova rejjab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk kein an lal̦ in me rej kõm̦m̦an an armej ro jepel im kõjdate doon. Etke? Kõnke jej yokwe Jeova im jej tiljek ñane im pokake e. (1 Jon 5:3) Jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie im aelõñ ta eo jej itok jãne, ak jej l̦oore wõt kien ko an Anij. Ad tiljek wõt ñan Jeova im Aelõñ eo an ej men eo eaorõktata ippãd. (Matu 6:33) Eñin unin ‘jejjab an lal̦.’—Riit Jon 17:11, 15, 16, UBS; Aiseia 2:4.
2 Elõñ armej ilo lal̦ in rainin el̦ap aer kautiej aelõñ ko aer, nukũn ko aer, m̦anit ko aer, im bareinwõt tiim in iukkure ko an aelõñ ko aer. Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe men in ej kõm̦m̦an an armej ro jiãiik doon, dike doon, im m̦an doon. Meñe jejjab bõk kun̦aad ilo men kein ak remaroñ jelõt kõj im baam̦le ko ad kõnke jet iien jej lo an ro jet kalijekl̦o̦k im kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we ñan kõj. Epidodo ad jel̦ã kien ta ko ilo lal̦ in rem̦m̦anl̦o̦k jãn kien ko jet kõnke jej loe likjab ko rej kõm̦m̦ani. Epidodo ad jel̦ã men in kõnke Anij ear kõm̦anm̦an kõj im letok ñan kõj maroñ eo ñan jel̦ã ta ko rejim̦we im ta ko rebõd. (Jenesis 1:27; Duteronomi 32:4, UBS) Ta eo kwõj kõm̦m̦ane ñe men ko rejjab jim̦we rej wal̦o̦k? Kwõj ke kate eok ñan jab bõk kun̦aam̦ ilo men kein? Ke ta, kwõj ke jait ippãn jabdewõt?
3, 4. (1) Etke jejjab bõk kun̦aad ñe ej wal̦o̦k poktak im aitwerõk ko? (2) Ta ko jenaaj katak kaki ilo katak in?
3 Ñe ej wal̦o̦k aitwerõk ko, armej ro rej bõk kun̦aaer im kããlõt jait ta eo em̦m̦an ippãer. Eñin men eo rũtõl in kien ro ilo aelõñ eo rekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Ak kõj jej anõke Jijej. Kõn men in, jejjab bõk kun̦aad ilo m̦akũtkũt ko an kien, im jejjab bõk kun̦aad ilo tarin̦ae. (Matu 26:52, UBS) Kũrjin ro rem̦ool rejjab jait ippãn jabdewõt kien im l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn kien ko jet kõnke aolep kien ko ilo lal̦ in rej an Setan. (2 Korint 2:11) Jejjab kõn̦aan bõk kun̦aad ilo jabdewõt poktak im aitwerõk ko an lal̦ in.—Riit Jon 15:18, 19, UBS.
4 Kõnke jejjab weeppãn, jet iaad emaroñ wõr ippãd jet l̦õmn̦ak ko me rejjab jim̦we kõn ro me reoktak jãn kõj. (Jeremaia 17:9; Epesõs 4:22-24) Ilo katak in, jenaaj katak kõn jet naanin kakapilõk ko me renaaj jipañ kõj ñan jum̦ae im julo̦k eñjake kein me rej kõm̦m̦an jepel ikõtaan armej ro. Bareinwõt, jenaaj katak kõn wãween ad maroñ tiljek wõt ñan Aelõñ eo an Anij ikijjeen ad kammineneik kõj make ñan anõke wãween an Jeova im Jijej l̦õmn̦ak.
ETKE JEJJAB BÕK KUN̦AAD ILO M̦AKŨTKŨT KO AN LAL̦ IN
5, 6. Ke Jijej ear pãd ijin ioon lal̦, ewi wãween an kar watõk armej ro, im etke?
5 El̦aññe kwõj kile bwe epidodo am̦ itõn bõk kun̦aam̦ ilo m̦akũtkũt im aitwerõk ko an lal̦ in, em̦m̦an kwõn kajjitõk ippam̦ make im ba: ‘Ta eo Jijej enaaj kar kõm̦m̦ane?’ Ke Jijej ear pãd ijin ioon lal̦, ekar wõr aitwerõk ko ikõtaan armej ro jãn Judia, Galili, im Sameria. L̦õmn̦ak m̦õk kõn jet iaan waanjoñak kein. RiJu im RiSameria ro rar jab kõnnaan ñan doon. (Jon 4:9) Parisi ro im Sadusi ro rar jab errã ippãn doon kõn elõñ men ko. (Jerbal 23:6-9) RiJu ro me rar katak kõn Kien Moses rar l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro me rar jab katak. (Jon 7:49, UBS) Bareinwõt, armej ro rar dike rũtõltõl eowõj ro. (Matu 9:11) Bõtab, Jijej ear jab jait ippãn armej rein. Meñe aolep iien ear jojomare m̦ool eo kõn Jeova im ear jel̦ã bwe Israel ear aelõñ eo Anij ear kããlõte, ak ear jab katakin rũkal̦oor ro an bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. (Jon 4:22) Ear katakin er ñan yokwe aolep armej ro.—Luk 10:27.
6 Etke Jijej ear jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ãinwõt kar RiJu ro? Kõnke eoktak wãween aerro Jemãn watõk aolep armej. Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro bwe ren kobrak lal̦ in im bwe en lõñ kain armej ak bwij. (Jenesis 1:27, 28) Kõn men in, Jeova im Jijej rejjab l̦õmn̦ak bwe ewõr aelõñ, bwij, ak kajin rem̦m̦anl̦o̦k jãn ko jet. (Jerbal 10:34, 35; Revelesõn 7:9, 13, 14) Jej aikuj anõke waanjoñak in aerro em̦m̦an.—Matu 5:43-48.
7, 8. (1) Wõn eo jej rejetake, im etke? (2) Ta eo jej aikuj keememej kõn apañ ko armej ro rej iiooni rainin?
7 Etke jejjab bõk kun̦aad im rejetak jabdewõt kien ko an lal̦ in ak jabdewõt rũtõl in kien? Kõnke jej rejetake Jeova, im E eo ej ad Rũtõl. Ilo kar jikin kallib in Iden, Setan ear ba bwe Jeova ejjab juon rũtõl eo em̦m̦an ñan armej ro. Setan ear kõn̦aan bwe armej ro ren tõmak bwe em̦m̦anl̦o̦k wãween an tõl jãn Anij. Bõtab, Jeova ej kõtl̦o̦k bwe jen make kããlõt wõn eo jen rejetake. Ak ta kõn kwe? Kwõj ke pokake Jeova kõnke kwõj tõmak bwe em̦m̦anl̦o̦k wãween tõl eo an jãn am̦ tõl eok make? Kwõj tõmak ke bwe Aelõñ eo wõt an enaaj n̦amejal̦an apañ kein ad? Ak kwõj ke l̦õmn̦ak bwe juon armej ej aikuj kããlõt ñan e make ta eo em̦m̦an im ta eo enana?—Jenesis 3:4, 5.
8 Ñan waanjoñak, ñe juon ej kajjitõk ippam̦ kõn ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn bade ko ilo kien ak doulul ko an armej, enaaj ta uwaak eo am̦? Jet iaan doulul kein remaroñ lukkuun kõn̦aan jipañ armej ro. Bõtab, jejel̦ã bwe Aelõñ eo wõt an Jeova enaaj n̦amejal̦an aolep apañ kein jej iiooni im jol̦o̦k kalijekl̦o̦k im men ko jet rejjab jim̦we. Bareinwõt, jej l̦oori aolep laajrak ko an Jeova ilo eklejia eo ijello̦kun ad make kõm̦m̦ani men ko me jej l̦õmn̦ak bwe rejim̦we ñan ad kõm̦m̦ani. Eñin unin aolep ro ilo eklejia eo rej bõrokuk ippãn doon.
9. Ta apañ eo Paul ear kile ippãn jet Kũrjin ro ilo tõre ko an, im ta eo rar aikuj kõm̦m̦ane?
9 Ilo tõre ko an rijjilõk Paul, ear wal̦o̦k juon apañ ibwiljin Kũrjin ro ilo Korint. Jet rar ba bwe rej “doon Paul,” ro jet rar ba bwe rej “doon Apollõs,” bar jet rar ba bwe rej “doon Piter,” im bar jet rar ba bwe rej “doon Kũraij.” Ke Paul ear jel̦ã kõn men in, ear lukkuun bwilõñ. Men in ear juon apañ el̦ap im ekauwõtata kõnke ear kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k aenõm̦m̦an ilowaan eklejia eo. Kõn men in, Paul ear jiroñ ro jein im jatin im ba: “Em̦õj ami kõjepele Kũraij ilo elõñ m̦õttan!” Ear rõjañ er im ba: “Ij akwel̦ap ñan kom̦, ro jeiũ im jatũ, kõn maroñ eo an Jijej Kũraij adwõj Irooj: kom̦ otemjej kom̦win rejetak doon ilo naan ko ami, bwe en ejjel̦o̦k menin kõjepel kõtaami. Kom̦win bõro wõt juon, kõn juon wõt l̦õmn̦ak im juon wõt un.” Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein. Ejjab aikuj wõr jepel ilowaan eklejia eo.—1 Korint 1:10-13, UBS; riit Rom 16:17, 18, UBS.
10. Ta eo Paul ear kakeememej Kũrjin ro kake, im ta eo jej katak jãn men in?
10 Paul ear kakeememej rũkkapit ro bwe aelõñ eo aer epãd ilañ. Kõn men in, rejjab aikuj m̦ad ak l̦õmn̦ak kõn “men ko an lal̦.” (Pilippai 3:17-20) * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Rũkkapit ro rej rũkeeañ ak rũkõnono ro me rej jutak kõn Anij im Kũraij. Ñe juon rũkõnono (ambassador) an juon aelõñ ej pãd ilo bar juon aelõñ, ejjab bõk kun̦aan ilo aitwerõk im m̦akũtkũt ko an kien eo ilo aelõñ in ej pãd ie. Ilo ejja wãween in wõt, ejjab jim̦we ñan an rũkkapit ro bõk kun̦aaer ilo aitwerõk im m̦akũtkũt ko an kien ko an lal̦ in. (2 Korint 5:20) Armej ro me rej kõjatdikdik ñan mour ijin ioon lal̦ rej bar tiljek ñan Aelõñ eo an Anij im rejjab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk ko an lal̦ in.
KAMMINENEIK EOK MAKE BWE KWÕN TILJEK ÑAN AELÕÑ EO AN JEOVA
11, 12. (1) El̦aññe jekõn̦aan tiljek wõt ñan Aelõñ eo an Anij, l̦õmn̦ak ta ko jej aikuj kõjparok kõj jãni? (2) Kar ta l̦õmn̦ak eo an juon jeid im jatid kõrã kõn armej in Serbia, im ta eo ear jipañe ñan oktak?
11 Ilo enañin aolep jikin ko ilo lal̦ in, ekkã an armej ro bõrokuk ippãn armej ro me juon wõt aer m̦anit, kajin, im wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. El̦ap aer utiej bũrueer kõn ijo rej itok jãne. Bõtab, jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak kein ren jelõt kõj. Jej aikuj kajim̦we wãween ad l̦õmn̦ak im kammineneik maroñ eo ad ñan jel̦ã em̦m̦an im nana bwe jen tiljek wõt im jab bõk kun̦aad ilo m̦akũtkũt im aitwerõk ko an lal̦ in. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?
12 Ñan waanjoñak, Mirjeta ear l̦otak ilo juon aelõñ me m̦okta kar n̦aetan Yugoslavia. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ilo jikin eo ear dik im rũttol̦o̦k ie, armej ro rar dike RiSerbia ro. Ke kõrã in ear katak kõn Jeova, ear kile bwe Jeova ejjab kautiej jet armej jãn ro jet im bwe Setan ekõn̦aan bwe armej ro ren dike doon. Kõn men in, kõrã in ear kate ñan ukot wãween an l̦õmn̦ak. Bõtab, ilo jikin eo ear pãd ie, ear jino wal̦o̦k tarin̦ae ikõtaan armej ro me eoktak aelõñ ko aer jãn doon. Ke men in ear wal̦o̦k, Mirjeta ear bar jino bõk ejja l̦õmn̦ak eo an kar m̦okta kõn RiSerbia ro. Ear jab kõn̦aan kwal̦o̦k naan ñan er. Kõrã in ear jel̦ã bwe men in ear kõm̦m̦ane ebõd. Kõn men in, ear akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañe ñan jol̦o̦k an l̦õmn̦ak rot in. Bareinwõt ear kajjitõk bwe Jeova en jipañe ñan jino bainier. Mirjeta ej ba: “Ij kab jel̦ã bwe aõ poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ej kein jipañ eo em̦m̦antata. Ilo aõ kwal̦o̦k naan, ij kajjioñ anõke joñak eo an Jeova ñan kwal̦o̦k yokwe, im kiiõ ij kile bwe ejakol̦o̦k aõ bõk l̦õmn̦ak ko aõ kar m̦okta me rejjab jim̦we.”
13. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Zoila, im ta eo ear kõm̦m̦ane? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn men eo Zoila ear iioone?
13 Juon jeid im jatid kõrã etan Zoila jãn Mexico ear em̦m̦akũt ñan Europe. Ilo eklejia eo ej pãd ie, elõñ jet iaan ro jein im jatin rej jãn jikin ko jet ilo Latin Amedka. Zoila ej ba bwe jet iaaer rej kõm̦m̦an kõjak kõn ijo ej itok jãne, m̦anit ko aer, im al ko aer. Ear lukkuun inepata. Kõn men in, ear jar ñan Jeova bwe en jipañe bwe en jab inepata ak l̦õkatip. El̦aññe en kar kõj eo, ta eo jenaaj kar kõm̦m̦ane? Jet iaad jej kate wõt kõj bwe jen jab inepata ñe armej rej jiroñ tok kõj naan ko renana kõn ijo jej itok jãne. Jejjab aikuj ba ak kõm̦m̦ane jabdewõt men me rej kaalikkar bwe ewõr jet riaelõñ rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Im jejjab aikuj kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ikõtaan ro jeid im jatid ilo eklejia eo ak armej ro jet.—Rom 14:19; 2 Korint 6:3.
14. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn armej?
14 Kõj aolep jejel̦ã bwe rũkarejar ro an Jeova rej juon wõt ilo aer bõrokuk ippãn doon. Kõn men in, jen jab l̦õmn̦ak bwe ewõr jet aelõñ rem̦m̦anl̦o̦k im utiejl̦o̦k jãn aelõñ ko jet. Bõlen baam̦le eo am̦ ak ro kwaar dik im rũttol̦o̦k ippãer rar kõm̦m̦an am̦ yokwe ijo kwõj itok jãne. Kõn men in, bõlen ewõr iien am̦ dike armej ro me eoktak kilier, aelõñ ko aer, m̦anit ko aer, im kajin ko aer. Ak ta eo emaroñ jipañ eok ñan oktak? Kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn armej ro me el̦ap aer utiej bũrueer kõn aelõñ eo aer ak ro rej l̦õmn̦ak bwe reutiejl̦o̦k im rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Kwõmaroñ pukot mel̦el̦e ko jet kõn men in ilo iien am̦ katak ippam̦ make ak ilo iien kabuñ an baam̦le eo am̦. Im kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eok bwe kwõn bõk ejja l̦õmn̦ak eo an kõn armej ro.—Riit Rom 12:2, UBS.
15, 16. (1) Ewi wãween an jet armej kõm̦m̦an ñan kõj kõn ad oktak? (2) Ewi wãween an jinen im jemãn ajri ro maroñ jipañ ro nejier bwe ren tiljek wõt ñan Jeova?
15 Jekõn̦aan bwe en ejjel̦o̦k ruõd im̦aan mejãn Jeova ilo ad karejar ñane. Kõn men in, elõñ iien jenaaj aikuj kwal̦o̦k ad lukkuun oktak jãn ro jej jerbal ippãer, ro jej jikuul̦ ippãer, ro jej jokwe iturier, ak ro nukũd. (1 Piter 2:19, UBS) Jijej ear kakkõl kõj bwe elõñ renaaj dike kõj kõn ad oktak. Bõtab, keememej bwe enañin aolep ro me rej jum̦ae kõj ej ro me rejaje kõn Aelõñ eo an Anij. Kõn men in, rejaje etke eaorõk ñan kõj bwe jen tiljek wõt ñan Aelõñ eo an Anij im jab ñan kien ko an armej ro.
16 Bwe jen tiljek wõt ñan Jeova, jej aikuj pokake e jekdo̦o̦n ta ko armej ro rej ba ak kõm̦m̦ani ñan kõj. (Daniel 3:16-18) El̦aptata an jo̦dikdik im ajri ro lo bwe epen ñan aer oktak jãn ro jet. Kõn men in, ro jinen im jemãn ajri ro, kom̦win jipañ ajri ro nejimi bwe ren peran ilo jikin jikuul̦. Ajri ro nejimi remaroñ mijak in ba bwe rejjab kabuñ ñan bõl̦eak ak bõk kun̦aaer ilo raan ko rel̦l̦ap an kien. Ilo iien kabuñ an baam̦le eo, kom̦ maroñ katak kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn men kein. Katakin er ñan peran im kwal̦o̦k tõmak eo aer ilo juon wãween ealikkar im ilo kautiej. (Rom 1:16) Bareinwõt ñe emenin aikuj, kwõmaroñ jipañ ajri ro nejũm̦ ilo am̦ kõnnaan ippãn rũkaki ro aer im kõmel̦el̦eik er kõn tõmak eo ad.
M̦ÕN̦ÕN̦Õ KÕN AOLEP MENIN KÕM̦ANM̦AN KO AN JEOVA
17. L̦õmn̦ak ta eo jej aikuj kõjparok kõj jãne, im etke?
17 Ekkã ad m̦õn̦õn̦õ kõn m̦õñã in ijo jaar dik im rũttol̦o̦k ie, kajin eo, imminene ko an armej ro ie, im an aiboojoj. Bõtab, jej ke l̦õmn̦ak bwe men kein rem̦m̦anl̦o̦k jãn men ko me rem̦m̦an ippãn armej ro jet? Jeova ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ kõn aolep menin kõm̦anm̦an ko an me reoktak jãn doon. (Sam 104:24, UBS; Revelesõn 4:11) Kõn men in, jen jab l̦õmn̦ak bwe ewõr jet aelõñ, kajin, im m̦anit rem̦m̦anl̦o̦k jãn ko jet.
18. Etke elukkuun aorõk bwe jen bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn armej ro jet?
18 Jeova ekõn̦aan bwe armej otemjej ren katak kõn e, kabuñ ñane, im mour ñan indeeo. (Jon 3:16; 1 Timote 2:3, 4) Ñe jej m̦õn̦õn̦õ in roñjake im l̦oori l̦õmn̦ak ko an ro jet meñe reoktak jãn l̦õmn̦ak ko ad, jenaaj lem̦õn̦õn̦õ im enaaj wõr wõt bõrokuk im aenõm̦m̦an ibwiljid. Kõnke jej tiljek ñan Jeova im Aelõñ eo an, jejjab bõk kun̦aad ilo m̦akũtkũt im aitwerõk ko an lal̦ in. Jedike utiej bõro im jiãiik doon kab men ko rej wal̦o̦k ilo jukjukun pãd in an Setan. El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Jeova ear katakin kõj ñan dãpij wõt ad aenõm̦m̦an im bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro aolep iien! Jej bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an juon rijeje Sam ke ear ba: “Lo enañin em̦m̦an im menin m̦õn̦õn̦õ, ñe ro jemjein im jemjatin rej pãd ippãn doon ilo bõro juon.”—Sam 133:1.
[Kõmel̦el̦e ko itulal̦]
^ Jet iaan Kũrjin ro ilo Pilippai remaroñ kar jitijen in Rom. Kõn men in, ear l̦apl̦o̦k jim̦we im maroñ ko aer ilo kien eo jãn Kũrjin ro me rar jab jitijen in Rom.
^ Em̦õj ukot jet iaan etan armej ro ilo katak in.
[Kajjitõk ko]