Ta In Raan in Kakkije eo an Anij?
Ta In Raan in Kakkije eo an Anij?
“Ej bed wõt ñõn ro dron Anij bwe ren kakkije, einwõt an Anij kar kakkije ilo ran eo kein kajiljilimjuõn.”—HIBRU 4:9, UBS.
1, 2. Ta eo jej katak jãn eoon eo ilo Jenesis 2:1-3 kõn raan eo kein kajiljilimjuon? Ta kajjitõk ko jenaaj etali?
ILO jebta juon ilo bok in Jenesis, ej kwal̦o̦k bwe ilo raan eo kein kajuon ñan raan eo kein kajiljino Anij ear keboje lal̦ in bwe armej ro ren jokwe ie. Raan kein rejjab jem̦l̦o̦k ilo 24 awa. Rej raan ko eto kitieir. Ilo jem̦l̦o̦kin raan kein jiljino, Baibõl̦ eo ej ba bwe “e kar jota im e kar jibboñ.” (Jenesis 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) Bõtab ñe jej lale ilo Jenesis 2:1-3, ejjab ba bwe “ekar jota im ekar jibboñ” ilo raan eo kein kajiljilimjuon.
2 Men in ej kalikkar bwe ejañin jem̦l̦o̦k raan eo kein kajiljilimjuon me ej raan in kakkije eo an Anij. Innem, Anij ej ke kakkije wõt ñan rainin? El̦aññe aet, ewi wãween jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn? El̦ap an aorõk bwe jen jel̦ã uwaak ko ñan kajjitõk kein.
Jeova Ej Ke Kakkije Wõt?
3. Ewi wãween naan ko an Jijej ilo Jon 5:16, 17 rej kalikkar bwe raan eo kein kajiljilimjuon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an?
3 Ewõr ruo un ko rej kalikkar bwe raan eo kein kajiljilimjuon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an Jijej im ri kal̦oor ro an. Un eo kein kajuon ej alikkar ilo naan ko an Jijej ñan jet iaan ro rar kijdrate. Rein rar illu ippãn Jijej kõnke ear kõmour armej ro ilo raan in Jabõt. Rar l̦õmn̦ak bwe ebõd ñan an kõm̦m̦ane men in kõnke ekkar ñan Kien Moses emo̦ jerbal ilo raan in Jabõt bwe ej juon raan in kakkije. Jijej ear uwaak er im ba: “Jema ej jerbal ñan iien in, im ña ij jerbal.” (Jon 5:16, 17) Ta mel̦el̦ein an kar Jijej ba men in? Ej ãinwõt ñe ej ba: “Juon wõt jerbal kõmro Jema ej kõm̦m̦ane. Jema ear jerbal ilo raan in Jabõt eo an me ear jino elõñ to̦ujin iiõ ko remootl̦o̦k. Ej jerbal ñan iien in, im kõn men in imaroñ bar jerbal ilo raan in Jabõt.” Naan ko an Jijej rej kalikkar bwe raan eo kein kajiljilimjuon me Anij ear kakkije jãn an kõm̦anm̦an men ko ioon lal̦, ejañin jem̦l̦o̦k im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an Jijej. Bõtab, Anij ear jerbal wõt ñan iien in bwe en kajejjet kõn̦aan eo an kõn lal̦ in im armej ro. *
4. Ta eo Paul ear ba im ej kalikkar bwe raan eo kein kajiljilimjuon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an ri kal̦oor ro an Jijej?
4 Un eo kein karuo bwe raan eo kein kajiljilimjuon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an Jijej im ri kal̦oor ro an, ej alikkar ilo naan ko an rijjelõk Paul. Paul ear jeje ñan ri Hibru ro kõn raan in kakkije eo an Anij ilo jebta 4 ilo bok in Hibru. M̦okta jãn an kar eliji naan ko jãn Jenesis 2:2, ear ba: “Kij ro jej tõmak, jej lukkun dreloñ im kakkije ibben Anij.” (Hibru 4:3, 4, 6, 9, UBS) Men in ej kam̦ool bwe raan in kakkije eo an Anij ak raan eo kein kajiljilimjuon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo iien ko an Paul. Ñããt enaaj jem̦l̦o̦k raan eo kein kajiljilimjuon?
5. Ta eo Jeova ear kõn̦aan kõm̦m̦ane ilo raan eo kein kajiljilimjuon? Ñããt eo enaaj tõprak kõn̦aan eo an Anij kõn lal̦ in?
5 Ñan jel̦ã ñããt enaaj jem̦l̦o̦k raan eo kein kajiljilimjuon, jej aikuj keememej bwe Jeova ear kajenolo̦k raan in kõnke ear kõn̦aan kõm̦m̦ane juon men ekanooj em̦m̦an. Jenesis 2:3 ej ba: “Anij ear koweeppãn raan eo kein ka jiljilimjuon, im kokwõjarjar e.” Jeova ear kokwojarjare raan eo kein kajiljilimjuon kõnke ear kããlõte bwe eñin ej raan eo enaaj kajejjet kõn̦aan eo an kõn lal̦ in. Ear kõn̦aan bwe armej ro me rej pokake e ren jokwe ie im kõjparoke im bareinwõt lale men ko otemjej ie. (Jenesis 1:28) Jeova Anij im “Irooj in Jabõt,” eo im ej Jijej Kũraij, rej “jerbal ñan iien in.” Etke? Bwe en tõprak kõn̦aan eo an Anij kõn lal̦ in. (Matu 12:8) Innem, raan eo kein kajiljilimjuon ak raan in kakkije eo an Anij enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien etõprak kõn̦aan eo an. Men in enaaj wal̦o̦k jem̦l̦o̦kin an Kũraij irooj ium̦win juon to̦ujin iiõ ko.
“Ejjelok Juõn Iad En Kiblia, Einwõt Kar Ir”
6. Ta waanjoñak ko im rej menin kakkõl ñan kõj? Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak kein?
6 Anij ear kalikkar ñan Adam im Iv kõn kõn̦aan eo an kõn lal̦ in, ak rar jab l̦oore. Tokãlik, million armej ro jet rar jab pokake ãinwõt kar Adam im Iv. Meñe ri Israel ro doon Anij, er bareinwõt rar kipiliia ñan Anij elõñ alen. Im ilo iien ko an Paul, ear kakkõl ri tõmak ro bwe jet iaaer remaroñ oktak im kipiliia ãinwõt kar ri Israel ro el̦aññe rejjab kõjparok. Ear je: “Innem, jen kate kij bwe jen dreloñlok im kakkije ibben Anij. En ejjelok juõn iad en kiblia, einwõt kar ir, im jab dreloñlok.” (Hibru 4:11, UBS) Naan kein an Paul rej kalikkar bwe armej ro rekipiliia rejjab maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij. Ta mel̦el̦ein men in ñan kõj? Mel̦el̦ein ke bwe ñe jejjab pokake Anij jejamin del̦o̦ñ im kakkije ippãn? El̦ap an aorõk bwe jen jel̦ã uwaak eo ñan kajjitõk in. Tokãlik jenaaj etale. Bõtab, m̦okta jen etale joñak eo enana an ri Israel ro im etke rar jab maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij.
“Rej Jãmin Dreloñ im Kakkije Ibba”
7. Etke Jeova ear kõn̦aan lo̦mo̦o̦ren ri Israel ro jãn pein ri Ijipt ro? Ak ta eo rar aikuj kõm̦m̦ane?
7 Ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij, Jeova ear jiroñ Moses kõn kõn̦aan eo an kõn ri Israel ro. Ear ba: “Em̦õj Aõ wanlal̦tok bwe In lo̦mo̦o̦r er jãn pein ro ri Ijipt, im bwe In ãñinl̦o̦k er jãn ãneo ñan juon ãne em̦m̦an im e depakpak, ñan juon ãne e bwijleplep kõn milk im hõnni.” (Exodus 3:8) Jeova ear lo̦mo̦o̦ren ri Israel ro jãn pein ri Ijipt ro kõnke ear kõn̦aan bwe ren erom armej ro an, ãinwõt an kar kallim̦ur ñan Ebream. (Jenesis 22:17) Anij ear lel̦o̦k kien ko ñan ri Israel ro ñan jipañ er ejaake juon jem̦jerã em̦m̦an ippãn. (Aiseia 48:17, 18) Ear ba ñan ri Israel ro: “El̦aññe kom̦ij eo̦roñ ainikiõ im kõjparok bujen eo Aõ, innãm kom̦naaj Aõ m̦weiuk e aorõk, jãn aelõñ ko otemjej, bwe aolepen lal̦, Aõ.” (Exodus 19:5, 6) Kõn men in, wãween eo wõt bwe ri Israel ro ren maroñ erom armej ro an Anij ej ilo aer pokake kien ko an.
8. Ta jeraam̦m̦an ko ri Israel ro remaroñ kar bũki el̦aññe rar pokake Anij?
8 L̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko ri Israel ro remaroñ kar bũki! Jeova ear kallim̦uri er bwe el̦aññe renaaj pokake e, enaaj koorl̦o̦k kein ekkan ko aer im menin mour ko nejier. Bareinwõt ear kallim̦ur bwe enaaj kõjparok er jãn ro rar kõjdate er. (Riit 1 Kiiñ 10:23-27.) Ri aelõñ ko rejamin kar irooj iooer. Bareinwõt, reban kar pãd ium̦win pein aelõñ in Rom, eo me ear irooj ioon elõñ aelõñ ko ekoba ri Israel ro ilo raan ko an Jijej. Jeova ear kõn̦aan kajerbale aelõñ in Israel ñan kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an ñan aelõñ ko jet. Ear kõn̦aan bwe aolep ren jel̦ã bwe el̦aññe armej ro rej pokake e, enaaj kajeraam̦m̦an er.
9, 10. (a) Etke ear nana an ri Israel ro kõnaan jeplaak ñan Ijipt? (b) Ri Israel ro remaroñ ke kar kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ekõn̦aan elaññe rar jeplaak ñan Ijipt?
9 Ear juon iien epel̦l̦o̦k ñan an ri Israel ro kõtl̦o̦k bwe Jeova en kajerbal er ñan kajejjet kõn̦aan eo an jãn jinoin kõn lal̦ in im armej ro. El̦aññe rar kõm̦m̦ane men in, Jeova enaaj kar kajeraam̦m̦an er ekoba aolep armej ro ilo lal̦ in. (Jenesis 22:18) Bõtab, enañin aolep ri Israel ro rar jab kaorõk jeraam̦m̦an eo ñan erom armej ro an Anij im likũt juon joñak ñan aelõñ ko jet. Rar ba bwe rekõn̦aan jepl̦aak ñan Ijipt! (Riit Bõnbõn 14:2-4.) Ak el̦aññe rar jepl̦aak ñan Ijipt, reban kar maroñ kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ekõn̦aan im likũt juon joñak ñan aelõñ ko jet. El̦aññe rar bar erom ri kam̦akoko ñan ri Ijipt ro, reban kar maroñ pokake Kien ko an Anij im eban kar maroñ jol̦o̦k bõd ko aer. Ke rar ba bwe rar kõn̦aan jepl̦aak ñan Ijipt, rar l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Rar jab l̦õmn̦ak kõn Anij im men eo ear kõn̦aan. Eñin unin ear ba kõn er: “Iar illu ibben armij ro, im iar ba, ‘Ien otemjej rejjab tiljek, im remakoko in bokake kien ko aõ.’ Iar illu ibbeir im kabin aõ kallimur bwe rej jamin dreloñ im kakkije ibba!”—Hibru 3:10, 11, UBS; Sam 95:10, 11.
10 Aer kar kõn̦aan jepl̦aak ñan Ijipt ear kwal̦o̦k bwe rar jab kaorõk jeraam̦m̦an ko Jeova ear lil̦o̦k ñan er. Rein rekipiliia rar kõn̦aan wõt m̦õñã ko renno̦ ilo Ijipt. (Bõnbõn 11:5) Rar ãinwõt Esau. Lein ear jab kaorõk jeraam̦m̦an eo an ãinwõt juon m̦aanje im ear wiakake kõn juon pileij in m̦õñã.—Jenesis 25:30-32; Hibru 12:16, UBS.
11. Meñe ri Israel ro me rar etal jãn Ijipt rar jab lõke Jeova, ear ke oktak kõn̦aan eo an Jeova kõn er?
11 Ri Israel rein me rar etal jãn Ijipt rar jab lõke Jeova. Bõtab, ear jab oktak kõn̦aan eo an Anij ñan kõm̦m̦an bwe ren erom armej ro an. El̦apl̦o̦k an kar ro nejier pokake Anij jãn er. Ke Jeova ear jiroñ ro nejier bwe ren del̦o̦ñl̦o̦k ilo Enen kallim̦ur eo im bõke, rar pokake e. Joshua 24:31 ej ba: ‘Ri Israel ro rar jerbal ñan Jeova ilo aolepen raan ko an Joshua, im raan ko otemjej an rũtto ro eto aer mour jãn Joshua, im rar jel̦ã aolepen jerbal ko an Jeova, eo Ear kõm̦m̦ani ñan Israel.’
12. Etke jejel̦ã bwe Kũrjin ro rainin remaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij?
12 Ri Israel rein me rar pokake rar rũttol̦o̦k im mej. Ro me rar mour ãlikier rar “jaje Jeova, ak jerbal eo Ear kõm̦m̦ane ñan Israel.” Kõn men in, rar jino ‘kõm̦m̦ani men ko re nana im̦aan mejãn Jeova’ im kabuñ ñan anij waan ko. (Ri Ekajet Ro 2:10, 11) Kõn aer kar jab pokake, ear jab em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Anij. Kõn men in, Enen Kallim̦ur eo ear jab juon jikin “kakkije” ñan er. Paul ear je naan kein kõn ri Israel rein: “Elañe Joshua ear tel armij ro ñõn kakkije eo an Anij, Anij ejamin kar konono kin bar juõn ran tokelik. Bõtab, ej bed wõt ñõn ro dron Anij bwe ren kakkije.” (Hibru 4:8, 9, UBS) Wõn armej “ro dron Anij” me Paul ear kõnono kake er? Paul ear kõnono kõn Kũrjin ro. Rein rar ri Ju ro im bar ri aelõñ ko jet. Mel̦el̦ein men in bwe Kũrjin ro rainin remaroñ bareinwõt del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij.
Jet Kũrjin Rar Jab Del̦o̦ñ im Kakkije Ippãn Anij
13, 14. (a) Ilo iien ko an Moses, ta eo ri Israel ro rar aikuj kõm̦m̦ane bwe ren del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij? (b) Ilo iien ko an Paul, ta eo Kũrjin ro rar aikuj kõm̦m̦ane bwe ren del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij?
13 Paul ear jeje ñan ri Hibru ro kõnke jet iaaer rar jab rejetake men eo Anij ear kõn̦aan. (Riit Hibru 4:1, UBS.) Ta eo rar kõm̦m̦ane? Rar l̦oore wõt jet iaan men ko ekkar ñan Kien Moses. Ium̦win enañin 1,500 iiõ ko, ri Israel ro rar aikuj pokake Kien Moses bwe ren maroñ kabuñbũruon Anij. Bõtab, ãlikin an Jijej mej, rar jab aikuj in bar pokake Kien Moses. Jet Kũrjin rar jab mel̦el̦e kõn men in. Eñin unin rar l̦õmn̦ak bwe rar aikuj pokake wõt jet iaan kien ko ilo Kien Moses. *
14 Paul ear kõmel̦el̦eik Kũrjin rein bwe Jijej ej pris eo el̦ap im em̦m̦anl̦o̦k jãn pris ro rejjab weeppãn. Ear kalikkar bwe bujen eo ekããl em̦m̦anl̦o̦k jãn kar bujen eo ippãn ri Israel ro. Bareinwõt ear kwal̦o̦k bwe tampel̦ eo an Jeova ilo kõkkar “elablok im webbenlok” jãn tampel̦ eo “kõmmõn in armij.” (Hibru 7:26-28, UBS; 8:7-10, UBS; 9:11, 12, UBS) Paul ear kajerbal kien eo kõn kõjparok raan in Jabõt ñan kõmel̦el̦eiki Kũrjin ro kõn wãween eo remaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij. Ear ba: “Ej bed wõt ñõn ro dron Anij bwe ren kakkije, einwõt an Anij kar kakkije ilo ran eo kein kajiljilimjuõn. Bwe jabdrewõt eo ej dreloñlok im kakkije ibben Anij enaj kakkije jen jerbal ko an make, ejja einwõt an Anij kar kakkije jen jerbal ko an.” (Hibru 4:8-10, UBS) Kũrjin rein rar aikuj kajim̦we l̦õmn̦ak ko aer bwe remaroñ kabuñbũruon Anij kõn ‘jerbal ko aer make’ ak kõn aer l̦oor Kien Moses. Etke? Kõnke Jeova ej buñbũruon ippãn ro wõt im rej tõmak ilo Jijej Kũraij im jab kõn aer l̦oore Kien Moses. Men in ear jino jãn raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33.
15. Etke jejel̦ã bwe jej aikuj pokake Jeova ñan ad maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn?
15 Elõñ ri Israel ro ilo iien ko an Moses rar jab maroñ del̦o̦ñ ilo Enen Kallim̦ur eo. Etke? Kõnke rar jab pokake Jeova. Etke jet iaan Kũrjin ro ilo iien ko an Paul rar jab maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij? Kõnke er bareinwõt rar jab pokake Jeova. Rar jab tõmak bwe Jeova ear kõn̦aan bwe ren kabuñ ñan e ilo juon wãween ekããl im bõjrak jãn aer l̦oore Kien Moses.
Wãween Jemaroñ Del̦o̦ñ im Kakkije Ippãn Anij
16, 17. (a) Ewi wãween jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij? (b) Ta eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?
16 Kõj aolep jejel̦ã bwe Kũrjin ro rainin rejjab aikuj l̦oore Kien Moses ñan bõk lo̦mo̦o̦r. Elukkuun alikkar men in ikijjeen naan ko an Paul ñan ri Epesõs ro. Ear ba: “Bwe kõn jouj em̦õj lo̦mo̦o̦remi kõn tõmak; im men eo e jab jãn kom̦ make; e an Anij lewõj; E jab jãn jerbal ko.” (Epesõs 2:8, 9) Innem, ewi wãween Kũrjin ro rainin remaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij? Keememej bwe Jeova ear kajenolo̦k raan eo kein kajiljilimjuon bwe en raan eo enaaj katõprak kõn̦aan eo an kõn lal̦ in im armej ro. Ej jiroñ kõj kõn men in im ta eo ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane ikijjeen doulul eo an. Jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij el̦aññe jej pokake e im naan in tõl ko jãn doulul eo an.
17 Bõtab jejjab rejetake kõn̦aan eo an Anij kõn lal̦ in im armej ro el̦aññe jejjab pokake aolep naan in tõl ko jãn ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ak jej pokake wõt men ko repidodo ñan l̦oori. Jejjab maroñ jeran Anij el̦aññe jejjab pokake e. Ilo katak in tok juon, jenaaj etale jet wãween ko me remaroñ kalikkar el̦aññe em̦ool ad pokake. Pepe ko jej kõm̦m̦ani kõn men kein renaaj kalikkar el̦aññe jej del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij.
[Kamelele eo Itulal]
^ Pris ro im ri Livai ro rar jerbal ilo tampel̦ eo ilo raan in Jabõt ak ear “ejjel̦o̦k rueir” ekkar ñan Kien Moses. Anij ear jitõñ Jijej bwe en pris eo ad el̦ap. Kõn men in, ear jab bõd ñan an kõm̦m̦ane jerbal ko an Jeova ilo raan in Jabõt.—Matu 12:5, 6.
^ Jejjab jel̦ã el̦aññe Kũrjin ro me rar ri Ju rar katok ilo Raan in Kalaajrak eo, ak Raan in Jeorl̦o̦k Jerawiwi, ãlikin raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33. El̦aññe rar kõm̦m̦ane men in, innem rar kõjekdo̦o̦n an kar Jijej mej im katok kõn mour eo an. Bõtab, jejel̦ã bwe jet iaaer rar eddãp wõt ñan m̦anit ko rekõn kõm̦m̦ani ekkar ñan Kien Moses.—Galetia 4:9-11.
Kajjitõk ko ñan Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ Kaki
• Ta eo Jeova ear kõn̦aan kõm̦m̦ane ilo raan eo kein kajiljilimjuon?
• Etke jejel̦ã bwe raan eo kein kajiljilimjuon ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan kiiõ?
• Etke ri Israel ro ilo iien ko an Moses im jet Kũrjin ro ilo iien ko an Paul rar jab maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij?
• Ewi wãween jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij rainin?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 27]
Jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij el̦aññe jej pokake e im naan in tõl ko jãn doulul eo an
[Pija ilo peij 26]
Ta eo armej ro an Anij rainin rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren del̦o̦ñ im kakkije ippãn?