“Anjo jen Nana kin Emõn” ilo Am Drebij Am Illu
“Anjo jen Nana kin Emõn” ilo Am Drebij Am Illu
“Kom jitenburu, komin jab irenwõne kin kom, . . . a kwon anjo jen nana kin emõn.”—ROM 12:19, 21.
1, 2. Ta joñok eo emõn jet Dri Kennan ro an Jeova rar likiti ke rar kelok ilo juõn balun?
KE 34 uan Dri Kennan ro an Jeova rar kelok ñõn juõn jikin me naj ajelok ra eo ekãl ie, ear walok juõn jorran ilo balun eo im men in ear karumijlok ien an kelok. En kar juõn wõt auõ in air bwijrõk im eteñ kan balun eo, ak kin an walok jorran eo, rar aikwij kõtar enañin ruo ran ilo juõn airport elukkun etolok im ear jabwe mõña, dren, ak mõn kapojõk ko ie. Elõñ ro rar uwe ilo balun eo rar lukkun illu im buroñe dri jerbal ro ilo airport eo. Bõtab, ro jeer im jãter rar ainemõn wõt.
2 Tokelik, ro jeer im jãter rar tõbarlok jikin eo ilo ien eo ear walok katak eo eliktata ilo brokraam in ajelok eo. Meñe rar mõk, ak rar berwõt elikin brokraam eo bwe ren maroñ kõmao iben ro jeir im jãtir. Tokelik, rar roñ bwe ear or ro im rar lo joñok eo air emõn kin meanwõr im jadõr. Juõn ian ro rar uwe ilo balun eo ear ba ñõn dri jerbal ro, “Elañe dri Kristian ro 34 rar jab ber ilo balun eo, enaj kar or bwoktak ilo airport eo.”
Jej Mour ilo Juõn Lõl Elap Illu Ie
3, 4. (a) Ewi wãwen im ewi toõn an kar lej im illu jelet armij ro? (b) Kein emaroñ ke kar drebij an illu? Kemelele.
3 Ijjibed ko an mour ilo jukjuk im ber in enana ranin remaroñ kõmõn bwe armij ro ren illu. (Dut. 28:34, UBS) Ekkã an illu tel armij ro ñõn air kijirãte dron im kwalok air lej. Eor tõrinae ko rej walok ikõtan im iloan ailiñ ko, im ijjibed ko kin baamle rej kõmõn an or akwail ko iloan wõt mweo. Jen ien ko etto, armij ro rar kwalok air illu im lej. Manje eo nejin Adam im Iv etan Kein, ear mõn Ebel, leo jãtin, kin an ebanban e. Kein ear kõmõne men in enana meñe Jeova ear rejañ e bwe en drebij an illu im kalimur bwe enaj kejerammõn e elañe enaj kõmõne men in.—Riit Jenesis 4:6-8.
4 Meñe ear jolit jerawiwi, ear or iben Kein maroñ eo ñõn an kãlet ta eo en kõmõne. Ear maroñ drebij an illu ak ear jab kõmõne, eñin unin ear lap ruõn kin men eo enana ear kõmõne. Eindrein, jab wãppen eo ar ej kõmõn bwe en lukkun bin ñõn ar bõprae ar illu im kõmõni men ko relej. Im abañ ko jet relap rej kalaplok an or ijjibed ko ilo ‘ien kein renana.’ (2 Tim. 3:1) Ñõn wanjoñok, abañ ko kin jããn remaroñ bõktok elap ijjibed ko ion iñjake ko ar. Rolul ko an bõlijmãn im ko rej jibõñ baamle ko rej kwalok bwe abañ ko kin mõnni rej kõmõn bwe en laplok an baamle ko kwalok air illu im lej ñõn dron.
5, 6. Ta lemnok eo an lõl in kin illu im ewi wãwen emaroñ jelet kij?
5 Bareinwõt, elõñ ian armij ro jej iion ir rej “anij lo burueir,” “dri jua,” im “r’awia.” Elukkun biruru ñõn ar kwalok karkar ko renana einwõt karkar kein me rej kõmõn ar illu. (2 Tim. 3:2-5) Ilo mol, ekkã an pija in aluij ko im brokraam ko ilo TV kwalok kin irenwõne einwõt juõn men emõn im kõmõn ko relej einwõt mejelan eo ejime im ekkã an walok. Bwebwenato eo ilo pija in aluij ko ekkã air kõmõn bwe armij ro ren reimanlok ñõn ien eo ñe dri nana eo enaj “bõk leen jerbal ko an renana,” melelen ilo an mij jen pein armij eo emõn.
6 Kain lemnok rõt in ejjab kowõnmanlok wãwen ko an Anij, ak ej kowõnmanlok “jitõb õn lõl” in im kin iroij eo an me elap an illu, Setan. (1 Kor. 2:12; Ep. 2:2; Rev. 12:12) Jitõb in ej kowõnmanlok kõnan ko an kõniek im ej jumae jitõb kwojarjar eo an Anij im leen jitõb eo. Ilo mol, juõn katak elap an aurõk ilo kabuñ in Kristian ej ñõn jab irenwõne ñe jej illu. (Riit Matu 5:39, 44, 45.) Inem, ewi wãwen ar maroñ lukkun jerbale katak ko an Jisõs?
Joñok ko Remõn im Nana
7. Ta eo ear walok ke Simeon im Livai rar jab drebij air illu?
7 Baibel eo ej kwalok elõñ nan in kakabilek ko me rej rejañ kij ñõn drebij ar illu, im eor bareinwõt wanjoñok ko rekeie me rej kwalok kin ta eo emaroñ walok ñe jej drebij ar illu ak jab. Lemnok kin ta eo ear walok ke lõmaro nejin Jekõb, Simeon im Livai, rar ukot nana eo Shikem ear kõmõne ilo an kar kokkure lio jãtir, Daina. Rar lukkun ‘buromõj, im kanuij illu.’ (Jen. 34:7) Tokelik, lõmaro jet nejin Jekõb rar kokkure jikin kwelok eo an Shikem inem rakimi jikin eo im bõk kõra im ajiri ro einwõt dri jebokwe ro. Unin air kõmõni men kein ej kin men eo ear walok ñõn Daina im bareinwõt wãwen an naj jelet ãt eo etan baamle eo. Rar bõk lemnok eo bwe Shikem ear kajok ir im jemeir, Jekõb. Bõtab, ewi kar lemnok eo an Jekõb kin men eo rar kõmõne?
8. Ta eo bwebwenato eo kin Simeon im Livai ej kwalok kake kin irenwõne?
8 Men eo enana ear walok ñõn Daina ear lukkun kaburomõj Jekõb, ak, ear kananaik men eo lõmaro nejin rar kõmõne. Simeon im Livai rar kajeoñ wõt in kowãnik men ko rar kõmõni ilo air ba: “En kar kõmõn ñõn lio jãtem einwõt ñõn kõra ekijoñ ke?” (Jen. 34:31) Bõtab, ejjab eñin jemlokõn men eo ear walok ñõn irro. Kin an kar Jeova jab buñburuen kake irro, elõñ yiõ ko tokelik Jekõb ear kanan bwe kin an kar Simeon im Livai kõmõni men ko renana im lej kin airro kar illu, ro ineiir renaj jibliklok ibwiljin bwij ko jet bwijjin Israel. (Riit Jenesis 49:5-7.) Aet, kin airro kar jab drebij airro illu, men in ear jab kabuñburuen Anij im Jekõb.
9. Ien ta eo me mõtõn wõt jidrik Devid en kar kõtlok bwe illu en anjo ion?
9 Ear lap an oktõk men eo Kiñ Devid ear kõmõne. Elõñ alen ear maroñ ukot nana kin nana, ak ear jab. (1 Sam. 24:3-7) Bõtab, ear or juõn ien ke mõtõn wõt jidrik en kar kõtlok bwe illu en anjo ion. Juõn eman emweie etan Nebal ear buroñe lõmaro mõtõn Devid meñe rar kejbãrok s̃ip im dri lale s̃ip ro an. Bwelen kin an kar Devid kwi kin an Nebal kajok lõmaro mõtõn, ear pojõk in ukotlok nana eo. Ke Devid im lõmaro mõtõn rar ilok ñõn tõrinaek Nebal im ro ilo mweo imõn, juõn likao ear jiroñ lio emeletlet belen Nebal etan Abigeil kin ta eo ear walok im ear rejañ e bwe en emakõt ilo mõkõj. Kin men in, ear kapoje juõn menin lelok elap im ear ilok bwe en wõnmaik Devid. Kin an jela bwe Devid ear mijõk Jeova, ilo etã buru, ear kajitõk jeorlok bwir kin men eo enana Nebal ear kõmõne. Devid ear kile bwe ear bwir lemnok eo an im ear ba: “Kwon mõnõnõ, kweo kwar kejbãrok iõ ranin jen ruõ kin bõtõktõk.”—1 Sam. 25:2-35.
Lemnok eo an Kristian
10. En kar ta lemnok eo an dri Kristian ro kin irenwõne?
10 Men eo ear walok iben Simeon im Livai im ikõtan Devid im Abigeil ej kwalok ilo alikar bwe Jeova ej jumae ro rejaje drebij air illu im relej im ej kejerammõn jibarbar ko an ro rej kõmõn ainemõn. Dri jilik Paul ear je: “Elañe e maroñwe, einwõt ej ber ibemi, komin ainemõn iben armij otemjej. Kom jitenburu, komin jab irenwõne kin kom, a lelok jikin ñõn illu eo: bwe emwij je, Kwonaõ irenwõne, I naj nawõnan, Iroij e ba. A elañe eo ej kijirãte yuk e kwuli, kwon najirik e; elañe e maro, kwon kairak e: bwe kin am kõmõn men in kwo naj ejoji melle kijeek na ion bõran. Nana en jab anjo jen yuk, a kwon anjo jen nana kin emõn.”—Rom 12:18-21. *
11. Ewi wãwen juõn sister ear katak ñõn drebij an illu?
11 Jemaroñ jerbale nan in kakabilek in. Ñõn wanjoñok, juõn jeer im jãter kõra ear aol lok ñõn juõn elder kin boss eo an ekãl ilo jikin jerbal eo an. Ear kwalok kin lio einwõt juõn eo ekaljiklok im ejjab joij. Ear illu iben boss eo an im ear kõnan kamwij an jerbal. Elder eo ear rejañ e bwe en jab mõkõj in kõmõn jabrewõt bebe. Ear kile bwe an kar sister eo kwalok an illu kin kõmõn ko renana an boss eo ear kalaplok wõt abañ eo. (Tait. 3:1-3) Elder eo ear kalikar ñõn e bwe meñe enaj ukot jikin jerbal eo an, ak enaj aikwij wõt kõmõn oktõk ko kin wãwen an emakõt ñe armij rejjab joij ñõn e. Ear rejañ e bwe en kõmõn ñõn boss eo an ilo wãwen eo ekõnan bwe boss eo en kõmõn ñõn e, einwõt an kar Jisõs katakin kij. (Riit Luk 6:31.) Sister eo ear errã ñõn an kajeoñ kõmõne men in. Ta tokjen eo ear walok? Elikin jet ien, boss eo an ear oktõk im kwalok joij ñõn e, im ear bareinwõt kamolol e kin an emõn an jerbal.
12. Etke emaroñ lap ar metõk ñe abañ ko rej walok ikõtar im ro jeer im jãter?
12 Jejjab bwilõñ ñe jej iion abañ rõt kein iben juõn armij ilikin congregation eo. Jejela bwe mour ilo jukjuk im ber in an Setan ekkã an kwalok kaljiklok im bwe jej aikwij kate kij ñõn jab kõtlok bwe ro renana ren kaillu kij. (Sam 37:1-11; Ekk. 8:12, 13; 12:13, 14) Bõtab, ñe abañ kein rej walok ikõtar im ro jeer im jãter ilo congregation eo, men in emaroñ laplok an kõmetak kij. Juõn sister ear kememej im ba, “Men eo elap an kar bin ñõn iõ ke iar lo mol eo, kar ñõn aõ kile bwe armij ro an Jeova rejjab wãppen.” Jar drioijlok jen juõn lõl ejelok yokwe ie, im jej kejatrikrik bwe aolep ro ilo congregation eo renaj kwalok joij ñõn dron. Kin men in, elañe juõn jeer ak jãter, elaptata eo me eor erro ko iben ilo congregation eo, ej kõmõni men ko ilo an jab lemnok kin ro jet ak ilo juõn wãwen ejjab ekkar ñõn juõn dri Kristian, men in emaroñ kõmetak kij ak kõmõn bwe jen illu. Jemaroñ kajitõk, ‘Men rõt kein remaroñ ke walok ibwiljin armij ro an Jeova?’ Ilo mol, men kein rar walok ibwiljin Kristian dri kabit ro ilo ran ko an dri jilik ro. (Gal. 2:11-14; 5:15; Jem. 3:14, 15) Ewi wãwen ar aikwij emakõt ñe men in ej jelet kij?
13. Etke jej aikwij kamarmiri abañ ko im ewi wãwen jemaroñ kõmõne men in?
13 Sister eo kar kwalok kake ilo pãrokõrããp eo lok ear ba, “Iar katak bwe in jar kin jabrewõt eo ej kainebataik iõ. Aolep ien men in ej jibõñ iõ.” Einwõt ar kar riiti, Jisõs ej katakin kij bwe jen jar kin ro rej matõrtõre kij. (Matu 5:44) Alikar bwe ej aikwij laplok ar jar kin dri tõmak ro jeer im jãtir! Einwõt an juõn jemen kõnan bwe ro nejin ren yokwe dron, eindrein an Jeova kõnan bwe dri korijer ro an ion lõl ren yokwe dron. Jej reimanlok ñõn ien eo ñe jenaj mour iben dron ilo ainemõn im mõnõnõ ñõn indrio, im Jeova ej katakin kij kiõ ñõn ar kõmõne men in. Ekõnan bwe jen burukuk iben dron ilo ar kõmõne jerbal eo an elap. Kin men in, jen kamarmiri abañ ko ak “kejekron” bwir ko im drebij wõt ar burukuk. (Riit Jabõn Kennan Ko 19:11.) Jen ar katoõnlok kij jen ro jeer im jãter ñe abañ ko rej walok, jen jibõñ dron ñõn berwõt ibwiljin armij ro an Anij, ijo jej bõk kejbãrok ilo “pã ko rej ñõn in drio” pein Jeova.—Dut. 33:27.
Ar Kwalok Joij ñõn Aolep Ej Bõktok Tokjen ko Remõn
14. Ewi wãwen ar maroñ jumae kilan ko renana an Setan ñõn kõmõn jibil ko?
14 Ñõn bõprae kij jen ar kajededlok nuuj eo emõn, Setan im dimõn ro rej kate ir ñõn kokkure ainemõn eo an baamle ko im congregation ko. Rej kajeoñ in kõmõn jibil ikõtan armij ro ilo air jela bwe men in ej bõktok elap jorran iloan baamle ko im congregation ko. (Matu 12:25) Ñõn jumae kilan ko air renana, emõn bwe jen lor nan in kakabilek eo an Paul: “Dri korijeran Iroij, en jab akwail, a en joij ñõn armij otemjej.” (2 Tim. 2:24) Kememej bwe tõrinae eo ar, “e jab iben bõtõktõk im kõniek, a . . . iben jaran jitõb renana.” Bwe jen maroñ bõk anjo ilo tõrinae in, jej aikwij kõnõk ken tõrinae ko ar ilo jitõb, ekoba ar ‘naballin neer kin kapojõk in gospel in ainemõn.’—Ep. 6:12-18.
15. En ewi wãwen ar emakõt ñe dri kijirãt ro rej jumae kij?
15 Dri kijirãt ro an Jeova rej kajerbal men ko jen ilikin congregation eo ñõn kokkure ainemõn eo an armij ro an Anij. Jet ian dri kijirãt rein rej matõrtõre Dri Kennan ro an Jeova. Ro jet rej kajerbal nuuj peba ko ak imõn ekajet ko ñõn ruruwe kij. Jisõs ear jiroñ dri kalor ro an bwe renaj iion men kein. (Matu 5:11, 12) En ewi wãwen ar emakõt? Jej aikwij jab “lelok ñõn jabrewõt armij nana kin nana” ilo nan ak ilo kõmõn ko ar.—Rom 12:17; riit 1 Piter 3:16.
16, 17. Ta wãwen eo ebin juõn congregation ear jelmae?
16 Jekron ta eo Devil eo ej bõktok ior, ilo ar “anjo jen nana kin emõn,” jerbal ko ar remõn renaj alikar ñõn ro jet. Ñõn wanjoñok, ilo juõn ian ailiñ ko ilo Pacific, juõn congregation ear kõllã wõnan air kajerbal juõn jikin kwelok ñõn air kõmõne Kwojkwoj eo ie. Ke dri tel ro an juõn kabuñ rar roñ kin men in, rar jiroñ dri kabuñ ro air bwe renaj kweloktok iben dron ñõn air jar ilo ejja jikin kwelok eo im auõ eo wõt me ro jeer im jãter rar beek ñõn air kõmõne Kwojkwoj eo ie. Bõtab, boss eo an bõlijmãn ro ear jiroñ dri tel ro an kabuñ eo ñõn air kõmõn bwe jikin kwelok eo en bellok ñõn an Dri Kennan ro an Jeova kajerbale ilo ien eo rar karõke. Mekarta, ke ear jejit auõ eo ren kar kajerbale, jikin kwelok eo ear obrõk kin armij ro an kabuñ eo im ien jar eo air ear jino.
17 Ke bõlijmãn ro rar pojõk in kadrioij aolep armij ro jen jikin kwelok eo, dri tel eo elap an kabuñ eo ear kebake juõn ian elder ro im kajitõk: “Eor ke juõn kwelok ejejuan kom ar karõke ñõn jotenin?” Elder eo ear jiroñ e kin Kwojkwoj in Kememej eo, inem dri tel eo ear ba: “O, iar jaje!” Ke ear ba men in, ilo mõkõj bõlijmãn eo ear ba: “Ak kimar jiroñ yuk kin men in ke ej jiboñ!” Inem dri tel in kabuñ eo ear reilok ñõn elder eo im ear ettõñ in etao ke ear ba: “Kwonaj it kiõ ke eobrõk imõn kwelok e? Kwonaj ke kajerbal bõlijmãn ro ñõn air kadrioijlok kim?” Ilo etao, ear kõmõn bwe armij ro ren bõk lemnok eo bwe Dri Kennan ro an Jeova rej matõrtõre ir! Ewi wãwen an naj ro jeer im jãter emakõt?
18. Ewi wãwen an kar ro jeer im jãter emakõt ñõn wãwen eo rar jelmae, im ta tokjen eo ear walok?
18 Dri Kennan ro an Jeova rar ba bwe kabuñ eo emaroñ wõnmanlok im kajerbal jikin eo iomin jimõtõn auõ, im ñe emwij renaj jino ien Kwojkwoj in Kememej mij eo an Kraist. Bõtab, ien jar eo air ear le jen jimõtõn auõ, ak elikin an kar aolep drioij, ro jeer im jãter rar wõnmanlok im kõmõne Kwojkwoj eo. Ilo ran eo tok juõn, kien eo an ailiñ eo ear kokweloktok juõn committee ñõn etale wãwen eo. Elikin air kar etali aolep men ko rar walok, committee in ear jiroñ dri tel ro an kabuñ eo bwe ren kajelaik aolep ro uan kabuñ eo air bwe unin an kar abañ eo walok, ej kin dri tel eo air elap im jab Dri Kennan ro an Jeova. Committee in ear bareinwõt kamolol Dri Kennan ro an Jeova kin air kwalok meanwõr ke rar jelmae wãwen in ebin. Jibarbar ko an ro jeer im jãter ñõn air “ainemõn iben armij otemjej” ear bõktok tokjen ko remõn.
19. Ta wãwen eo juõn emaroñ kowõnmanlok kõtan ko rainemõn?
19 Bar juõn wãwen eaurõk jemaroñ drebij kõtan ko rainemõn iben ro jet ej ilo ar konono ilo joij. Katak eo tok juõn enaj kwalok kin ta melelen konono ilo joij im ewi wãwen jemaroñ kadreke im kajerbale.
[Kamelele eo itulal]
^ “Melle kijeek” ej jitõñlok ñõn kilen air kar kabiruruik mãl ko ilo ien ko etto ilo air likit melle ko iomin im ion mãl ko ñõn jolok men ko retton. Ar kwalok joij ñõn ro relej emaroñ ukot lemnok eo air im kõmõn bwe ren kwalok karkar ko air remõn.
Kwomaroñ ke Kemelele?
• Etke armij ro ilo lõl in ranin relukkun illulu?
• Ta wanjoñok ko ilo Baibel rej kwalok kin tokjen ko rej walok ñe jej drebij ar illu ak jab?
• En ewi wãwen ar emakõt ñe juõn jeer im jãter ej kõmetak kij?
• En ewi wãwen ar emakõt ñe dri kijirãt ro rej jumae kij?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 16]
Simeon im Livai rej jeblak ñõn mweo imweir elikin air kar kõtlok bwe illu en anjo ioir
[Pija ilo peij 18]
Ar kwalok joij emaroñ ukot lemnok ko an ro jet