KWÕJEL̦Ã ke riit Baibõl̦ ilo kajin Hibru? Bõlen jenaaj kar uwaak im ba bwe jejjab jel̦ã kajin Hibru. Bareinwõt, bõlen jejjañin kar loe juon kaape in Baibõl̦ ilo kajin in. Meñe ãindein, ak emaroñ l̦apl̦o̦k ad kaorõk kaape in Baibõl̦ ko ad ñe jenaaj kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn juon rũmmãlõtlõt etan Elias Hutter, eo ear mour ilo iiõ ko 1500, im kõn bokin Baibõl̦ ko ruo ear kõm̦m̦ani ilo kajin Hibru.

Elias Hutter ear l̦otak ilo iiõ eo 1553 ilo juon bukwõn jidikdik etan Görlitz. Bukwõn in epãd ilo Jãmne im elukkuun epaake Poland im Czech Republic. Elias ear jikuul̦ ilo Lutheran University me ej pãd ilo Jena ilo Jãmne. Ke ear jikuul̦ ijin, ear ekkatak kajin ko an aelõñ ko iturear ilo Esia. Tokãlik ke ej kab 24 wõt an iiõ, kar jitõñe bwe en rũkaki ñan kajin Hibru ilo juon university ilo Leipzig. Elias kar juon eo ear kõn̦aan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ikijjeen katak im kamminene ko ilo jikuul̦ ko. Eñin unin ear kajutak juon jikuul̦ ilo Nuremberg, ijo armej ro remaroñ katak kajin Hibru, Grik, Latin, im Jãmne ilowaan wõt 4 iiõ. Ilo tõre eo, jikuul̦ ko jet rar jab maroñ kõm̦m̦ane men in, ekoba jikuul̦ ko rel̦l̦ap.

Ilo 1587 eo, Elias ear kõm̦m̦ane juon kaape in bokin Jenesis l̦o̦k ñan bokin Malakai (ekkã an armej n̦aetan, Kallim̦ur eo M̦okta) ilo kajin Hibru. Ear n̦aetan kaape in Baibõl̦ in, Derekh ha-Kodesh, mel̦el̦ein “Ial̦in Kwõjarjar” me ej itok jãn Aiseia 35:8. Ear lukkuun jejjet wãween kar kõm̦m̦ane jitael̦ in jeje ko ie, joñan juon ear ba, “aolep men ko ie rej kaalikkar joñan an jejjet im aiboojoj bok in.” Ak ilo m̦ool, unin an lukkuun em̦m̦an kaape in Baibõl̦ in ej kõnke bok in ear kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k an armej ro katak kajin Hibru.

Bwe jen mel̦el̦e etke kaape in Baibõl̦ eo Elias ear kõm̦m̦ane ilo kajin Hibru ear lukkuun jipañ armej ro, jen etale ruo un ko unin an kar pen ñan riiti Baibõl̦ ilo kajin Hibru. Kein kajuon, ilo kajin Hibru, eoktak wãween aer je lõta ko aer. Kein karuo, epen ñan kile juon naanin Hibru (root word) me em̦õj aer kobaiki ippãn jet lõta me rej pãd ilo jinoin (prefix) ak jem̦l̦o̦kin (suffix) naan eo. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn naanin Hibru eo, נפשׁ (ne’phesh), eo ej mel̦el̦ein “mour.” Ilo bokin Ezekiel 18:4, rar kobaiki lõta eo ה (ha, prefix) im̦aanin naan eo נפשׁ (ne’phesh, root word), im rej jei ilo wãween in, הנפשׁ (han·ne’phesh). Bõtab, juon eo ej katak kilen riit ilo kajin Hibru, emaroñ pen an kile bwe הנפשׁ (han·ne’phesh) ej itok jãn naan in, נפשׁ (ne’phesh).

Eñin unin Elias ear kajjioñ jipañ rijikuul̦ ro an ilo an kar ukote jitael̦in naan ko ilo kaape in Baibõl̦ eo an. Ear  kõmeeje jet lõta im kõjãmeeje lõta ko jet. Ñan waanjoñak, ear kõmeeje kajjojo naanin Hibru ko (root word), im ear kõjãmeeje lõta ko rej pãd ilo jinoin (prefix) ak jem̦l̦o̦kin (suffix) naan kein. Men in ear kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ñan an rijikuul̦ ro kile naanin Hibru ko (root word). Ilo wãween in, ear pidodol̦o̦k ñan aer ekkatak kajin Hibru. Ilo ukokin Baibõl̦ eo etan New World Translation of the Holy Scriptures​—With References ej bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt ilo kõmel̦el̦e ko itulal̦in eoon ko. Ñan waanjoñak, rar bar kõmeeje naanin Hibru eo (root word) im kõjãmeeje lõta ko ilo jinoin (prefix) ak jem̦l̦o̦kin (suffix) naan in. Pija ko itulõñ rej kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn wãween kar jei naan ko ilo bokin Ezekiel 18:4 ilo kaape in Baibõl̦ eo an Elias ilo kajin Hibru, im ilo ukokin Baibõl̦ eo juon etan Reference Bible.

Elias ear bar kõm̦m̦ane juon kaape in Baibõl̦ jãn bokin Matu l̦o̦k ñan bokin Revelesõn (ekkã an armej n̦aetan bok kein, Kallim̦ur eo Ekããl). Ekar kõm̦m̦ane Baibõl̦ in ilo Nuremberg ilo 1599 eo, im ekkã an armej ro n̦aetan Baibõl̦ in an, Nuremberg Polygot. Elias ear kõn̦aan bwe kajin Hibru en juon iaan kajin ko 12 ilo Baibõl̦ in. Ak e make ear ba bwe meñe enaaj kar m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k el̦ap jããn ñan wiaiki juon ukok ilo kajin in, ak ear jel̦ã bwe eban maroñ ellolo juon kaape in ukok in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõn men in, ear pepe in make ukote Kallim̦ur eo Ekããl jãn kajin Grik ñan kajin Hibru. Ear kõjekdo̦o̦n aolep jerbal ko jet an, im kadedel̦o̦k jerbalin ukok in ilowaan wõt juon iiõ!

Ear ke em̦m̦an wãween an kar Elias ukote Jeje ko ilo Kajin Grik (Matu ñan Revelesõn) ñan kajin Hibru? Ekkar ñan Franz Delitzsch, juon eo etijem̦l̦o̦k ilo kajin Hibru im ear mour ilo iiõ ko 1800, ear je im ba: “Meñe Kũrjin ro ilo tõre eo an Elias rar jab lukkuun jel̦ã kajin Hibru, ak ukok in an Elias ej kaalikkar an kar lukkuun tijem̦l̦o̦k ilo kajin in. Ukok in an ej em̦m̦an wõt ñan kiiõ kõnke aolep naan ko ear kõjerbali ilo kajin Hibru relukkuun jejjet im jim̦we.”

Ãlikin an kar Elias kõm̦m̦ane kaape in Baibõl̦ ko an, ear jab erom juon rũm̦weiie kõnke ear jab lukkuun lõñ rar wiaiki kaape kein an. Meñe ãindein, ak kaape in Baibõl̦ kein an relukkuun aorõk im rej jipañ wõt armej. Ñan waanjoñak, ilo 1661, William Robertson ear kakõm̦anm̦anl̦o̦k im bũriini ukokin Kallim̦ur eo Ekããl an kar Elias. Tokãlik ilo 1798, Richard Caddick ear kõm̦m̦ane ejja men in wõt. Ke Elias ear ukote bokin Matu l̦o̦k ñan bokin Revelesõn jãn kajin Grik ñan kajin Hibru, ear kõm̦m̦ane juon men ejim̦we im ekkar ilo an kar likũt ãt in, “Jeova” (יהוה, JHVH), bwe en bõk jikin taitõl̦ kein, Irooj (Kyʹri·os) im Anij (The·osʹ). Ear kõm̦m̦ane men in ilo eoon ko me naan ko ie rej naanin ãlij jãn eoon ko ilo Jeje ko ilo kajin Hibru (Jenesis ñan Malakai) me epãd etan Jeova. Ear bar kõm̦m̦ane men in ilo eoon ko me e make ear kile bwe ej aikuj in kar ba ãt in, Jeova. Elukkuun aorõk ñan ad jel̦ã men in kõnke meñe elõñ ukokin Baibõl̦ ko rejjab kõjerbale ãt eo etan Anij ilo Kallim̦ur eo Ekããl, ak ukok in an Elias ej rejetake tõmak eo bwe etan Anij ej aikuj in pãd ilo Jeje ko ilo Kajin Grik (Matu ñan Revelesõn).

Ñe kwõnaaj bar loe etan Anij, Jeova, ilo bok ko rej m̦õttan Jeje ko ilo Kajin Grik, kwõmaroñ keememej jerbal ko an Elias Hutter im kaape in Baibõl̦ ko ear kõm̦m̦ani ilo kajin Hibru me relukkuun jejjet im em̦m̦an.