APAÑ EO: Baibõl̦ ej pãdwõt ñan kiiõ meñe elõñ rar kajjioñ jol̦o̦ke im meñe peba ko rar kõjerbali ñan jeiki ioon rar m̦õkaj aer m̦or im jako. Bõtab, ewõr jet iaan ro rar kõm̦m̦an kaape im ro rar ukok rar kajjioñ ukot mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦. Jet iaaer rar ukot kobban Baibõl̦ bwe en ekkar ñan katak ko aer ijello̦kun aer ukot katak ko aer bwe ren ekkar ñan ta ko Baibõl̦ ej ba. Jen lale jet waanjoñak ko:

• Jikin Kabuñ: Ikõtaan iiõ ko 300 ñan 100 jim̦a m̦okta jãn Kũraij, ro rar je kaape eo n̦aetan Samaritan Pentateuch rar kobaiktok jet naan ilo Exodus 20:17. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Naan kein rej ba, “ilo Tol̦ Gerizim. Im ilo ijin, kwõn kalõk juon lokatok.” RiSameria ro rar kõn̦aan bwe eoon ko ilo Baibõl̦ ren rejetake aer kar kalõk tampel̦ eo aer ilo Tol̦ Gerizim.

• Katak eo kõn jilu anij ilo juon: Enañin 300 iiõ ãlikin an kar dedel̦o̦k je aolep bok ko ilo Baibõl̦, juon rijeje me ear tõmak ilo katak eo kõn jilu anij ilo juon ear kobaiktok jet naan ñan eoon eo ilo 1 Jon 5:7. Naan kein rej ba, “Ilo lañ, Jemãn, Naan eo, im Jetõb Kwõjarjar: im rein jilu rej juon.” Naan kein rar jab pãd ilo Jeje ko jinointata. Bõtab, juon rũmmãlõtlõt etan Bruce Metzger me ej ekkatak kake Baibõl̦ ej ba bwe jãn kar iiõ eo 500 m̦aanl̦o̦k, naan kein rar kobaiki rar jino pãd ilo elõñ kaape in Baibõl̦ ko etaer Old Latin im Latin Vulgate.

• Etan Anij: Elõñ rukok ro rar pepe in jol̦o̦k etan Anij jãn Baibõl̦. Rar pedpede pepe in aer jãn juon tõmak ebõd kar an RiJu ro. Rar jol̦o̦k etan Anij im likũt taitõl̦ kein “Anij” ak “Irooj.” Bõtab ilo Baibõl̦, taitõl̦ kein rejjab baj jitõñl̦o̦k wõt ñan Rũkõm̦anm̦an eo, ak rej bar jitõñl̦o̦k ñan armej ro, men ko armej rej kabuñ ñani, im Setan.​—Jon 10:34, 35, UBS; 1 Korint 8:5, 6; 2 Korint 4:4. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

WÃWEEN AN KAR BAIBÕL̦ MAROÑ PÃDWÕT ÑAN RAININ: Meñe jet iaan ro rar jeje im kõm̦m̦an kaape in Baibõl̦ rar jab kõjparok wãween aer jeje im rar ukot mel̦el̦e ko, ak ear lõñ rijeje ro jet retijem̦l̦o̦k im rar lukkuun kõjparok bwe en jim̦we im pãd aolep mel̦el̦e ko ke  rar kõm̦m̦an kaape. Ñan waanjoñak, rijeje ro n̦aetaer Masoretes rar kõm̦m̦an kaape in Jeje ko ilo kajin Hibru ikõtaan iiõ ko 500 ñan 900 ãlikin Kũraij, im kaape ko rar jei kar n̦aetaer Masoretic text. Ke rein rar kõm̦m̦an kaape in bok ko ilo Baibõl̦, rekõn bwine naan im lõta ko ñan lale el̦aññe elukkuun jim̦we im ejjel̦o̦k bõd ilo aer jeje. Ñe rej ellolo bõd ilo jeje ko rar kaape jãni, rekõn illik kõmel̦el̦e iturin eoon ko kõn bõd kein. Rijeje rein rar m̦akoko in ukot kobban Baibõl̦. Juon rũmmãlõtlõt etan Moshe Goshen-Gottstein ej ba: “Rar watõk bwe ej juon jerawiwi el̦ap ñe renaaj ukot mel̦el̦e ko ie.”

Bareinwõt, el̦ak lukkuun lõñ kaape in jeje ko ilo raan kein, epidodo an ro rej ekkatak kaki loi ia ko ear wõr bõd ie. Ñan waanjoñak, rũtõlin kabuñ ro rar katakin ro jet ium̦win elõñ bukwi iiõ bwe kaape in Baibõl̦ ko aer ilo kajin Latin rej lukkuun l̦oore naan ko ilo Jeje ko jinointata. Bõtab, ãinwõt kar kwal̦o̦k m̦oktal̦o̦k, rar kobaiktok naan ko ilo 1 Jon 5:7 ilo kaape in Baibõl̦ kein aer ilo kajin Latin. Rar bar kobaik naan kein ilo ukokin Baibõl̦ eo etan King James Version ilo kajin Pãlle! Bõtab, ta eo ear wal̦o̦k ke kar loi kaape in Baibõl̦ ko jet jãn iien ko etto? Bruce Metzger ear je im ba: “Naan kein [ilo 1 Jon 5:7] rar jab pãd ilo aolep kaape ko jãn iien ko etto (ãinwõt kaape in Baibõl̦ ko ilo kajin Syriac, Coptic, Armenian, Ethiopic, Arabic, Slavonic), bõtab rar pãdwõt ilo kaape in Baibõl̦ ko ilo kajin Latin.” Kõn men in, ke rar bar kõm̦m̦an oktak ilo Baibõl̦ eo etan King James Version im Baibõl̦ ko jet, rar jol̦o̦k naan kein me kar kobaiktok ilo eoon in.

Kaape ko jãn iien ko etto rej ke kam̦ool bwe mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ ko kiiõ rej juon wõt ippãn mel̦el̦e ko jãn Baibõl̦ ko jinointata? Ke rar loi bok lemlem ko n̦aetaer Dead Sea Scrolls ilo iiõ eo 1947, rũmmãlõtlõt ro rar keidi kaape in Jeje ko ilo kajin Hibru (Hebrew Masoretic text) ippãn bok lemlem kein me kar jei elõñl̦o̦k jãn juon to̦ujin iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Juon iaan ro rar ekkatak kake bok lemlem kein ear ba bwe ke rar etale juon wõt iaan bok lemlem kein, elõñ men ko rej “kam̦ool bwe ear lukkuun jim̦we im tiljek wãween an RiJu ro kar jeje im kõm̦m̦an kaape in Jeje ko ium̦win elõñl̦o̦k jãn juon to̦ujin iiõ.”

Elõñ kaape in enañin aolep bok ko ilo Jeje ko ilo kajin Grik me rej pãd ilo juon L̦ãibrãre etan Chester Beatty ilo Dublin, Ireland. Kaape kein rej wal̦o̦k ilo peba ko kõm̦m̦an jãn menin eddek ko, im rekitibuj kaape ko jãn ikõtaan iiõ ko 100 l̦o̦k ñan 200 ãlikin Kũraij, enañin 100 iiõ ãlikin an kar dedel̦o̦k jei aolep bok ko ilo Baibõl̦. Juon tũkjinede (The Anchor Bible Dictionary) ej ba: “Meñe elõñ men ko rekããl jej katak jãn jeje ko ilo kaape kein, ak rej bar kam̦ool bwe mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ rej pãdwõt ñan kiiõ meñe rar kõm̦m̦an elõñ kaape ko jãn iien ko etto.”

TOKJÃN KO RAR WAL̦O̦K: El̦ak lõñ kaape in Baibõl̦ ko jãn iien ko etto, men in ej ke kõm̦m̦an bwe en pok im idaaptõk kobban Baibõl̦ ko jãn doon? Ejjab. Ej kõm̦m̦an bwe en pidodo ad jel̦ã ewi wõt mel̦el̦e ko rejim̦we rej aikuj pãd ilo Baibõl̦. Juon em̦m̦aan etan Frederic Kenyon ear je im ba kõn bok ko jãn Jeje ko ilo kajin Grik: “Ejjel̦o̦k bar juon bokin etto ãinwõt in me elukkuun lõñ kaape in jãn iien ko etto.” Ear bar ba bwe rũmmãlõtlõt ro me ejim̦we im m̦ool aer jerbal renaaj kar errã bwe mel̦el̦e ko ilo Jeje ko jinoin rej pãdwõt ilo Baibõl̦ ko kiiõ. Im ikijjeen bok ko jãn Jeje ko ilo kajin Hibru, juon rũmmãlõtlõt etan William Henry Green ear ba: “Jemaroñ ba bwe ejjel̦o̦k bar juon bok jãn iien ko etto me mel̦el̦e ko ie rej pãdwõt ñan kiiõ ke rar kõm̦m̦an elõñ kaape in.”