Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Ewi wãween an “Jerusalem” “jutak” im “romaak,” ãinwõt an Aiseia 60:1 (UBS) kõnono kake?
Aiseia 60:1 ej ba: “Jerusalem, kwõn jutak im romaak ãinwõt al̦. Aiboojoj eo an [Jeova] ej romaak ioom̦!” Jikin kweilo̦k eo Jerusalem ak Zion, eo me kar kiãptõl̦ eo an Juda ilo kar tõre in, ej jutak kõn aolepen aelõñ eo. (Ais. 60:14; 62:1, 2) Innem, naan kein an Aiseia rej bũklõñtak ruo kajjitõk ko: Kein kajuon, ñããt eo im ewi wãween an kar Jerusalem “jutak” im romaake meram eo ilo kõkkar? Im kein karuo, naan ko an Aiseia rej ke jejjet kũtieer ilo juon wãween el̦apl̦o̦k ilo tõre kein ad?
Ñããt eo im ewi wãween an kar Jerusalem “jutak” im romaake meram eo ilo kõkkar? Jerusalem im tampel̦ eo ie el̦akkar baj jorrããn ilo tõre eo ri-Ju ro rar jipo̦kwe ilo Babil̦on ium̦win 70 iiõ ko. Bõtab, ãlikin an kar ri-Mede im ri-Põrsia ro anjo̦ ioon Babil̦on, ri-Israel ro jãn aolep aelõñ ko me rar pãd ium̦win kien eo an Babil̦on, rar rõl̦o̦k jãn aer kõm̦akoko im rar maroñ jepl̦aak ñan kapijukuneer im karo̦o̦ltok kabuñ eo erreo. (Ezra 1:1-4) Ilo jinoin 537 B.C.E. eo, bween armej ro jãn bwij ko 12 rar jepl̦aak. (Ais. 60:4) Rar jino katok ñan Jeova, kõm̦m̦ani kwõjkwõj ko, im bar kalõke tampel̦ eo. (Ezra 3:1-4, 7-11; 6:16-22) Aiboojoj eo an Jeova ear bar jino rome Jerusalem—ak ioon armej ro an Anij. Im kõn men in, rar juon meram ilo kõkkar ñan aelõñ ko jet kõnke ri-aelõñ kein rar pãd ilo marok ilo kõkkar.
Ijoke, ear jejjet kũtien jidikin wõt kanaan in an Aiseia ikijjeen Jerusalem eo etto. Enañin aolepen ri-Israel ro rar jab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake Anij. (Nih. 13:27, UBS; Mal. 1:6-8; 2:13, 14; Matu 15:7-9) Tokãlik, rar jum̦ae Messaia eo, Jesus Christ. (Matu 27:1, 2) Ilo 70 C.E. eo, kar bar ko̦kkure Jerusalem im tampel̦ eo ie.
Jeova ear kanaan l̦o̦k im̦aan kõn jem̦l̦o̦k in ekabũrom̦õjm̦õj. (Dan. 9:24-27) Innem alikkar bwe ear jab karõk eo An bwe Jerusalem eo ilo lal̦ in en kajejjete aolepen kanaan eo ilo Aiseia jebta 60.
El̦apl̦o̦k ke an jejjet kũtien naan ko an Aiseia ilo tõre kein ad? Aet, bõtab ej wal̦o̦k ñan “Jerusalem eo ilañ.” Rijjilõk Paul ear je kõn e im ba: “Eñin ej kõrã eo jined.” (Gal. 4:26) Jerusalem eo ilañ ej m̦õttan doulul eo an Anij ilañ me ej ejaakin enjel̦ ro retiljek. Ajri ro nejin rej kitibuj Jesus im rũkkapit ro 144,000, ro me ewõr aer kõjatdikdik ñan mour ilañ ãinwõt kar Paul. Rũkkapit rein rej ejaakin “juon aelõñ eokkwõjarjar”—“Israel an Anij.”—1 Pit. 2:9; Gal. 6:16.
Ewi wãween an kar Jerusalem eo ilañ “jutak” im “romaak”? Ear kõm̦m̦ane men in ikijjeen ajri ro nejin ilo lal̦ me em̦õj kapiti er. Jen keidi wãween ko rar iiooni ippãn men ko em̦õj kanaan kaki ilo Aiseia jebta 60.
Rũkkapit ro me er Kũrjin rar aikuj “jutak” kõnke rar pãd ilo marok ilo kõkkar kõn an kar lõñl̦o̦k ri-jum̦ae ro ãlikin an kar rijjilõk ro mej. (Matu 13:37-43) Kõn men in, rar erom ri-kõm̦akoko in Babil̦on eo el̦ap, doulul in aolep kabuñ ko reriab. Rũkkapit ro rar kõm̦akoko m̦ae iien “jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in,” juon tõre me ear jino jãn iiõ eo 1914. (Matu 13:39, 40) Ejjabto tokãlik, ilo 1919 eo, rar rõl̦o̦k jãn aer kõm̦akoko im rar kajju jino kwal̦o̦k meram eo ilo kõkkar ikijjeen aer kar poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. a Ilo iiõ ko m̦aantak, em̦õj an armej ro jãn aolep aelõñ ko itok ñan meram in, ekoba bween “Israel an Anij”—“kiiñ ro” me Aiseia 60:3 ej kõnono kake.—Rev. 5:9, 10.
Ilo ilju im jekl̦aj, rũkkapit ro renaaj kajeeded meram eo ilo juon wãween el̦apl̦o̦k jãn kar m̦okta. Ewi wãween? Ñe renaaj mej im em̦õj aer mour ijin ioon lal̦, renaaj erom uwaan “Jerusalem eo Ekããl,” ak lio pãleen Christ me ej ejaakin 144,000 kiiñ im bũrij ro.—Rev. 14:1; 21:1, 2, 24; 22:3-5.
Jerusalem eo Ekããl enaaj l̦ap ijo kun̦aan ñan kajejjete kanaan eo ilo Aiseia 60:1. (Keidi Aiseia 60:1, 3, 5, 11, 19, 20 ippãn Revelesõn 21:2, 9-11, 22-26.) Ãinwõt an Jerusalem eo ilo lal̦ kar kien eo an Israel eo etto, eokwe Jerusalem eo Ekããl ekoba Christ renaaj erom kien eo ilo jukjukun pãd eo ekããl. Ewi wãween an Jerusalem eo Ekããl “wanlal̦tak jãn lañ jãn ippãn Anij”? Ikijjeen an em̦m̦akũt ilo juon wãween me enaaj jelõt lal̦ in. Armej ro jãn aelõñ ko me rej mijak Anij renaaj etetal ilo meram eo an. Joñan, renaaj bareinwõt anemkwõj jãn jerawiwi im mej. (Rev. 21:3, 4, 24) Tokjãn men in, enaaj dedel̦o̦k an “kõkããl men otemjej,” ãinwõt an Aiseia im ri-kanaan ro jet kar kanaan kake. (Jrb. 3:21) Kar jino kõkããl men otemjej ilo iien eo Christ ear erom Kiiñ im enaaj jem̦l̦o̦k ilo jem̦l̦o̦kin Juon To̦ujin Iiõ ko in an Christ Tõl.
a Ezekiel 37:1-14 im Revelesõn 11:7-12 rej bar kõnono kõn iien kõkããl eo ilo kõkkar me ear wal̦o̦k ilo 1919 eo. Ezekiel ear kanaan bwe iien kõkããl eo ilo kõkkar ñan aolep rũkkapit ro enaaj wal̦o̦k ãlikin aer kar kõm̦akoko ium̦win juon iien elukkuun aetok. Kanaan eo ilo Revelesõn ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo me ekar bar l̦otak ilo kõkkar juon kumi jiddik in em̦m̦aan ro rej tõl me er rũkkapit. Kumi in ear bar l̦otak ilo kõkkar ãlikin aer kar jab maroñ karejar ñan Jeova ium̦win juon iien ekadu kõn wõt aer kar kalbuuj. Ilo 1919 eo, kar jitõñ er bwe ren jerbal ãinwõt “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.”—Matu 24:45; lale bok eo Pure Worship of Jehovah—Restored At Last!, p. 118 ak Naan in Keeañ ko an M̦aaj 2016, peij 29-31 im Mãe 2022, peij 6, pãr. 15-16.
