1. Ewi wãween am̦ watõk m̦ool eo?

 ARMEJ ro an Jeova rej yokwe m̦ool eo me ej pãd ilo Naanin Anij. Tõmak eo ad ej pedped ioon men in. (Rom 10:17) Jej tõmak bwe Jeova ear ejaake eklejia ko bwe ren ‘jurõn m̦ool eo im jurake m̦ool eo.’ (1 Tim. 3:15) Im jem̦õn̦õn̦õ in kõttãik kõj ñan “ro rej tõl” ibwiljid ilo aer kõmel̦el̦eik tok m̦ool eo jãn Baibõl̦ im letok naanin tõl ko me rej bõrokuk ippãn ankilaan Anij.—Hib. 13:17.

2. Ekkar ñan Jemes 5:​19, ta men eo ekauwõtata emaroñ wal̦o̦k ñan kõj ãlikin ad katak kõn m̦ool eo?

² Ijoke, meñe em̦õj ad tõmak katak ko rem̦ool im kile ad aikuj l̦oore naanin tõl ko jãn doulul eo an Anij, ak ejjab mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ jebwãbwe jãn m̦ool eo. (Riit Jemes 5:19.) Setan elukkuun kõn̦aan bwe en jako ad lõke Baibõl̦ eo ak naanin tõl ko jej bũki jãn doulul eo an Anij.—Eps. 4:14.

3. Etke jej aikuj eddãp wõt ñan m̦ool eo? (Epesõs 6:​13, 14)

³ Riit Epesõs 6:​13, 14. M̦õttan jidik Tepil̦ eo enaaj kõjerbali mel̦el̦e ko reriab ñan kajjioñ m̦on̦e aolepen aelõñ ko bwe ren jait ippãn im jum̦ae Jeova. (Rev. 16:​13, 14) Jemaroñ bareinwõt kõtmãne bwe Setan enaaj kal̦apl̦o̦k an kate ñan tõlpilouk armej ro an Jeova. (Rev. 12:9) Eñin unin jej lo aorõkin ad aikuj kammineneik kõj ñan lo oktak eo ikõtaan m̦ool eo im riab  ko im ñan pokake m̦ool eo. (Rom 6:17; 1 Pit. 1:22) Ad el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap ej pedped ioon men in!

4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

⁴ Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn ruo kadkad ko me renaaj jipañ kõj ñan kile m̦ool eo me ej itok jãn Baibõl̦ eo im ñan pokake naanin tõl ko jãn doulul eo an Anij. Innem jenaaj etale jilu naanin jipañ ko jemaroñ l̦oori bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im eddãp wõt ñan m̦ool eo.

KADKAD KO JEJ AIKUJI ÑAN KILE M̦OOL EO

5. Ewi wãween an mijak Jeova maroñ jipañ kõj kile m̦ool eo?

⁵ Mijak Jeova. Ñe jej mijak Jeova ilo wãween eo ekkar, men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen lukkuun yokwe e, joñan, jejjãmin kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj kabũrom̦õje. Jelukkuun kõn̦aan katak kõn oktak eo ikõtaan ta eo ejim̦we im ta eo ebõd, im ta ko rem̦ool im ta ko reriab, bwe jen maroñ kabuñbũruon Jeova. (JK. 2:​3-6; Hib. 5:14) Jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe ad mijak armej en l̦apl̦o̦k jãn yokwe eo ad ñan Jeova, kõnke men ko rej kabuñbũruon armej ekkã aer kabũrom̦õje Jeova.

6. Ewi wãween an kar mijak armej kõm̦m̦an bwe kapen ro joñoul ren jab kwal̦o̦k m̦ool?

⁶ Ñe en kar l̦apl̦o̦k ad mijak armej jãn ad mijak Anij, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen jebwãbwe jãn m̦ool eo. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an kapen ro 12 me rar etale ãneo me Jeova ear kallim̦ur in lel̦o̦k ñan ri-Israel ro. Ñan joñoul iaan ri-iaroñroñ ro, ear l̦apl̦o̦k aer mijak ri-Kenan ro jãn aer yokwe Jeova. Rar ba ñan ri-Israel ro m̦õttaer: “Jeban ilen jum̦ae armej ro, bwe rekajoor jãn kõj.” (Bõn. 13:​27-31) Ear ãinwõt ñe ri-Kenan ro rar kajoorl̦o̦k jãn ri-Israel ro—im em̦ool men in. Bõtab aer kar bõk l̦õmn̦ak eo bwe ri-Israel ro rejjab maroñ anjo̦ ioon ri-kõjdat ro aer ej kaalikkar  bwe rar jab l̦õmn̦ak kõn Jeova. Ri-iaroñroñ rein ren kar l̦õmn̦ak wõt kõn ta eo Jeova ear kõn̦aan bwe ri-Israel ro ren kõm̦m̦ane. Ren kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan er m̦oktal̦o̦k. Ñe ren kar ãindein, ren kar kile bwe ri-Kenan ro rejjab kajoor ñan jidik ñe keidi ñan kajoor bõtata eo an Jeova. Joshua im Keleb rar oktak jãn ri-iaroñroñ ro joñoul kõnke l̦õm̦arein ruo rar kõn̦aan kabuñbũruon Jeova. Rar ba ñan armej ro: “El̦aññe Irooj ej m̦õn̦õn̦õ ippãd, innem enaaj ãñinl̦o̦k kõj ñan ãneen ewãmourur im letok bwe en ãneed.”—Bõn. 14:​6-9, UBS.

7. Ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad mijake Jeova? (Bar lale pija eo.)

⁷ Bwe jen maroñ kal̦apl̦o̦k ad mijak Jeova, jej aikuj l̦õmn̦ak wõt kõn wãween ad maroñ kabuñbũruon ilo aolep pepe ko jej kõm̦m̦ani. (Sam 16:8) Ilo am̦ riiti bwebwenato ko ilo Baibõl̦, kajjitõk ippam̦ make, ‘Ñe in kar pãd ilo wãween in, ta pepe eo in kar kããlõte?’ Ñan waanjoñak, pijaikl̦o̦k am̦ roñjake an kapen ro joñoul kwal̦o̦k ennaan eo ejjab em̦m̦an kõn ãneo. Kwõn kar ke tõmak men ko rej ba im kwal̦o̦k am̦ mijak armej, ak yokwe eo am̦ ñan Jeova im am̦ kõn̦aan kabuñbũruon en kar ke kajoorl̦o̦k jãn am̦ mijak? Aolepen epepen in rar likjab in kile m̦ool eo me Joshua im Keleb rar kwal̦o̦k kake. Tokjãn men in, rar luuji jeraam̦m̦an eo ñan del̦o̦ñ ilowaan Ãneen Kallim̦ur eo.—Bõn. 14:​10, 22, 23.

8. Ta kadkad eo jej aikuj lukkuun kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kaddekl̦o̦k, im etke?

⁸ Ettã bõro. Jeova ej kwal̦o̦k m̦ool eo ñan ro ettã bũrueer. (Matu 11:25) Jaar kõttãik bũruod ikijjeen ad kar m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ ñan katak kõn m̦ool eo. (Jrb. 8:​30, 31) Meñe ãindein, ak jej aikuj lukkuun kõjparok bwe jen jab oktak im juon eo eutiej bũruon. Utiej bõro emaroñ tõll̦o̦k kõj ñan l̦õmn̦ak bwe l̦õmn̦ak ko ad im naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova rej joñan wõt juon.

9. Ewi wãween jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõttãik bũruod?

⁹ Ñe jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõttãik bũruod, jej aikuj keememej bwe jelukkuun dik ñe jej keidi kõj make ñan Jeova. (Sam 8:​3, 4) Jemaroñ bareinwõt jar bwe Jeova en jipañ kõj bwe jen juon eo ettã bũruon im em̦õn̦õn̦õ in katak. Jeova enaaj jipañ kõj ñan likũt l̦õmn̦ak ko an me ej litok ikijjeen Naan eo an im doulul eo an, m̦okta jãn l̦õmn̦ak ko ad make. Ñe jej riiti Baibõl̦ eo, pukot boin ko me rej kwal̦o̦k kõn an Jeova yokwe ettã bõro im an dike utiej bõro, kabbwil, im jãjjãj. Ejjab men in wõt, ak jekõn̦aan lukkuun kõjparok bwe jen kõttãik wõt bũruod ñe jej bõk eddo ko me renaaj kõm̦m̦an an ro jet kile kõj.

WÃWEEN AD MAROÑ EDDÃP WÕT ÑAN M̦OOL EO

10. Wõn ro em̦õj an Jeova jitõñ er bwe ren lel̦o̦k naanin tõl ko ñan armej ro an?

¹⁰ Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova. Ilo Israel eo etto, Jeova ear kõjerbale Moses im tokãlik Joshua, bwe ren lel̦o̦k naanin kaiñi ko ñan armej ro An. (Jos. 1:​16, 17) Ri-Israel ro rar jeraam̦m̦an ke rar watõk em̦m̦aan rein ãinwõt ro rej tõl ikijjeen Jeova Anij. Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, ãlikin an kar ejaak eklejia eo an Kũrjin ro, rijjilõk ro 12 rar lel̦o̦k naanin tõl ko ñan Kũrjin ro. (Jrb. 8:​14, 15) Innem ear l̦apl̦o̦k uwaan kumi in em̦m̦aan rein ke rar kitibuj em̦m̦aan ro jet me rej bar lale eklejia ilo Jerusalem. Ilo an Kũrjin ro l̦oore naanin tõl ko jãn em̦m̦aan rein retiljek, “ear penl̦o̦k wõt tõmak ko an ro ilo eklejia ko, im kajjojo raan  ear lõñl̦o̦k wõt uwaaer.” (Jrb. 16:​4, 5) Ilo raan kein, jej bareinwõt jeraam̦m̦an ñe jej l̦oore naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova. Bõtab, en kar ewi wãween an Jeova eñjake ñe jen kar m̦akoko in kautiej ro em̦õj an jitõñ er ñan tõl kõj? Jemaroñ uwaake kajjitõk in ikijjeen ad etale ta ko rar wal̦o̦k ke kar tõl ri-Israel ro ñan Ãneen Kallim̦ur eo.

11. Ta eo ear wal̦o̦k ñan ri-Israel ro me rar jab kwal̦o̦k kautiej ñan Jeova ilo an kar kããlõt Moses bwe en tõl er? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Juon iien ilo ial̦ eo aer l̦o̦k ñan Ãneen Kallim̦ur eo, em̦m̦aan ro reutiej rar jum̦aik Moses im rar jab kautieje ãinwõt eo Anij ear jitõñ bwe en tõl er. Rar ba: “Aolepen jar [eo] rekkwõjarjar [ejjab Moses wõt], im Jeova ej pãd iol̦apeer.” (Bõn. 16:​1-3) Meñe em̦ool bwe ilo mejãn Anij ‘aolepen jar eo’ rar kwõjarjar, ak Jeova ear kããlõt Moses bwe en tõl armej ro An. (Bõn. 16:28) Ilo m̦ool, ilo aer kõnanaik Moses, ri-jum̦ae rein rar kõnanaik Jeova. Rar jab l̦õmn̦ak wõt kõn ta eo Jeova ekõn̦aan, bõtab rar l̦õmn̦ak wõt kõn men eo rekõn̦aan—bwe ren utiejl̦o̦k im buñbuñl̦o̦k. Anij ear ko̦kkure em̦m̦aan ro rar tõl ri-jum̦ae rein, ekoba elõñ iaan to̦ujin armej ro me rar errã ippãn armej rein. (Bõn. 16:​30-35, 41, 49) Rainin jemaroñ lõke bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ kõn ro me rejjab kwal̦o̦k kautiej ñan karõk ko an doulul eo an.

12. Etke jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke doulul eo an Jeova?

¹² Jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke doulul eo an Jeova. Ñe ealikkar bwe jej aikuj kõm̦m̦an oktak ilo ad mel̦el̦e kõn juon katak ilo Baibõl̦ ak ilo wãween ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, ro rej tõl kõj rejjab ãliklik in kõm̦m̦an oktak. (JK. 4:18) Unin aer ãindein ej kõnke rekõn̦aan kabuñbũruon Jeova ilõñin men otemjej. Rebar kõn̦aan kate er joñan wõt aer maroñ ñan kõm̦m̦an bwe pepe ko aer ren pedped ioon Naanin Anij—juon men aolep armej ro an Jeova rej aikuj kõm̦m̦ane.

13. Ta mel̦el̦ein “katak ko rejim̦we,” im ta eo jej aikuj lukkuun lale?

 ¹³ “Dãpij wõt wãween katak ko rejim̦we.” (2 Tim. 1:13) “Katak ko rejim̦we” rej jitõñl̦o̦k ñan katak ko an Kũrjin ro ilo Baibõl̦. (Jon 17:17) Katak kein rej pedpedin aolep men ko jej tõmak kaki. Doulul eo an Jeova ear katakin kõj ñan lukkuun lale bwe tõmak eo ad en pedped ioon katak kein. Toon wõt ad kõm̦m̦ane men in, jenaaj lo jeraam̦m̦an.

14. Etke jet iaan Kũrjin ro rar bõjrak jãn aer dãpiji “katak ko rejim̦we”?

¹⁴ Ta ko remaroñ wal̦o̦k ñe jenaaj bõjrak jãn ad dãpiji wõt “katak ko rejim̦we”? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Ilo tõre ko an rijjilõk ro, ear wõr jet Kũrjin ro me rar kajeeded juon naanin riab im ba bwe em̦õj an tõpar raan eo an Jeova. Bõlen ear wõr juon lõta me ear ba men in im rar l̦õmn̦ak bwe rijjilõk Paul ear jeiki lõta in. Ijello̦kun aer bõk iien ñan lukkuun bõk mel̦el̦e im lale ñe ewõr kein kam̦ool ko, jet iaan Kũrjin ro ilo Tessalonika rar tõmak riab in im rar kajeedede. Reban kar po ilo mel̦el̦e kein reriab ñe ren kar keememej men ko Paul ear katakin er ke ear pãd ippãer. (2 Tes. 2:​1-5) Paul ear kauwe ro jein im jatin im ba bwe ren jab tõmak aolep men ko rar roñ. Im ñan jipañ er ilju im jekl̦aj, Paul ear kitibuj naan kein ilo lõta eo an kein karuo ñan ro ilo Tessalonika: “Ña Paul ij make jejewaj im jilkinwaj aõ naanin yokyokwe. Ãindein aõ jeje ilo aolep lõta ko aõ bwe kom̦win jel̦ã ke ña eo ij jejewaj.”—2 Tes. 3:17.

15. Ewi wãween jemaroñ kõjparok kõj jãn riab ko me rej ãinwõt ñe rem̦ool? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija ko.)

¹⁵ Ta eo jemaroñ katak jãn naan ko an Paul ñan ro ilo Tessalonika? Ñe jej roñ kõn juon men me ejjab errã ippãn men ko jaar katak kaki jãn Baibõl̦ ak ñe jej roñ kõn juon ennaan ekabwilõñlõñ, jej aikuj kõjerbal lol̦o̦kjen̦. Ilo kar Soviet Union, ri-kõjdat ro ad rar kajeedede juon lõta me rar ba bwe ej jãn ra eo el̦ap ilo New York. Lõta in ear rõjañ jet iaan ro jeid im jatid ñan ejaake juon doulul me ejenolo̦k im enaaj jutak make iaan. Ear ãinwõt ñe lõta eo ear lukkuun itok jãn ra eo ad. Bõtab rar jab maroñ m̦on̦e ro jeid im jatid retiljek. Ro  jeid im jatid rar kile bwe ennaan eo ilo lõta eo rar jab lukkuun errã ippãn katak ko rar katak kaki. Ilo raan kein, jet iien ri-kõjdat ro an m̦ool eo rej kõjerbale kein jerbal ko ilo raan kein ñan kajjioñ kapoke kõj ak kõm̦m̦an bõro jepel ikõtaad. Bwe en “jab m̦õkaj an pok [ad] l̦õmn̦ak,” jemaroñ kõjparok kõj ikijjeen ad lale el̦aññe men ko jej roñ kaki ak riiti rej bõrokuk ippãn katak ko em̦õj ad katak kaki.—2 Tes. 2:2; 1 Jon 4:1.

16. Ekkar ñan Rom 16:​17, 18, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen jab el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo?

¹⁶ Bõrokuk wõt ippãn ro retiljek ñan Jeova. Anij ekõn̦aan bwe jen bõrokuk ippãn doon ilo ad kabuñ ñane. Jenaaj bõrokuk wõt ippãn doon toon wõt ad eddãp wõt ñan m̦ool eo. Jabdewõt eo ej el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo ej kõm̦m̦an bõro jepel ilo eklejia eo, kõn men in Anij ej kakkõl kõj bwe jen “kõjparok [kõj] jãn armej rein.” Ñe jejjab, jemaroñ jujen bar jidik kõn jidik el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo.—Riit Rom 16:​17, 18.

17. Ta tokjãn ko jej bũki ñe jej kile m̦ool eo im lukkuun eddãp wõt ñane?

¹⁷ Ñe jej kile m̦ool eo im lukkuun eddãp wõt ñane, enaaj em̦m̦an ãjmour eo ad ilo tõmak im ilo kanniõk. (Eps. 4:​15, 16) Jenaaj maroñ kõjparok kõj jãn katak ko im mel̦el̦e ko reriab an Setan, im jenaaj bõk kõjparok jãn Jeova ilo naaj eñtaan eo el̦ap. Kõn men in, eddãp wõt ñan m̦ool eo, im “aenõm̦m̦an eo jãn Anij enaaj pãd ippemi.”—Pil. 4:​8, 9.