Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Yehezekele nshapita wa 37 udi wakula bua mitshi ibidi ivua milue mutshi umue. Bidi biumvuija tshinyi?

Yehowa wakamanyisha ku butuangaji bua muprofete wende Yehezekele ne: bantu bende bavua ne bua kupingana mu Buloba bulaya ne bavua ne bua kudisangisha pamue bu tshisamba tshimue. Mulayi eu uvua kabidi mumanyishe ne: batendeledi ba Yehowa ba mu matuku a ku nshikidilu bavua ne bua kuikala mu buobumue bu tshisamba tshimue.

Yehowa wakambila muprofete Yehezekele bua kufunda pa mitshi ibidi. Uvua ne bua kufunda pa mutshi umue ne: ‘Bua Yuda ne bua bantu ba Isalele badi nende’ ne kufunda pa mukuabu ne: ‘Bua Jozefe, mutshi wa Efelayima, ne ba mu nzubu wa Isalele bonso badi nende.’ Mitshi ibidi eyi ivua ne bua kulua ‘mutshi umue’ mu tshianza tshia Yehezekele.​—Yehezekele 37:15-17, NWT.

Muaku ‘Efelayima’ udi umvuija tshinyi? Tshisa tshia Efelayima tshivua tshisa tshivua tshitumbe bikole mu bisa dikumi bia bukalenge bua ku Nord bua Isalele. Mukalenge wa kumpala uvua mukokeshe mu bukalenge ebu uvua Yalobama wa mu tshisa tshia Efelayima. (Dutelonome 33:13, 17; 1 Bakelenge 11:26) Tshisa etshi tshivua tshienza ne ndelanganyi ya Efelayima muana wa Jozefe. (Nomba 1:32, 33) Jozefe uvua mupete dibenesha dia pa buadi kudi tatuende Yakoba. Nunku bivua bikumbane bua ‘mutshi wa Efelayima’ kuleja bisa dikumi bia bukalenge bua ku Nord. Tshikondo tshivua Yehezekele mufunde mêyi a buprofete aa, bena mu bukalenge bua ku Nord bua Isalele bakavua ku bupika bua bena Ashû bidimu bia bungi katshia mu tshidimu tshia 740 kumpala kua Kristo. (2 Bakelenge 17:6) Bidimu bia bungi pashishe, bena Babilona bakatshimuna bena Ashû. Nunku, pavua Yehezekele mufunde mêyi a buprofete avua atangila mitshi ibidi, bena Isalele ba bungi bavua bamuangalake mu bukalenge bua Babilona.

Mu 607 kumpala kua Kristo, bena Babilona bakatshimuna bisa bibidi bia bukalenge bua ku Sud bua Yuda ne kuya ne bantu mu Babilona. Bavua kabidi mua kuikala baye ne bantu bonso bavua bashale mu bukalenge bua ku Nord bua Isalele. Bakalenge ba mu bukalenge bua ku Sud bavua bafumina mu tshisa tshia Yuda. Bakuidi bavua kabidi basombele mu Yuda bualu bavua benza mudimu ku ntempelo mu Yelushalema. (2 Kulondolola 11:13, 14; 34:30) Nunku bivua bikumbane bua mutshi wa ‘Yuda’ kuleja bisa bibidi bia bukalenge bua ku Sud.

Ndîba kayi divuabu balamakaje mitshi ibidi eyi pamue? Bualu ebu buakenzeka mu 537 kumpala kua Kristo pavua baleji mpala ba bukalenge bua ku Nord ne bua ku Sud bumbuke ku bupika bapingane mu Yelushalema bua kuibakulula ntempelo. Tshisamba tshia Isalele katshivua kabidi tshitapuluke to. Bena Isalele bakatuadija kutendelela kabidi Yehowa pamue. (Yehezekele 37:21, 22) Muprofete Yeshayi ne Yelemiya bakavua bamanyishe pabu bua buobumue ebu.​—Yeshaya 11:12, 13; Yelemiya 31:1, 6, 31.

Ntshinyi tshivua mulayi wa Yehezekele mudianjile kuleja bua ntendelelu mukezuke? Mulayi eu uvua muleje ne: Yehowa uvua ne bua kuenza bua bantu bonso badi bamutendelela balue ‘tshintu tshimue.’ (Yehezekele 37:18, 19, NWT) Mulayi eu mmukumbanaku mu matuku etu aa anyi? Eyowa. Wakatuadija kukumbana mu 1919. Kumpala, Satana uvua udienzeja bua batendeledi ba Nzambi bashale batapuluke bua kashidi. Kadi mu 1919, bakabalongolola ku kakese ku kakese ne kubasangisha kabidi kaba kamue.

Tshikondo atshi, batendeledi ba Nzambi ba bungi bavua ne ditekemena dia kuikala bakalenge ne bakuidi mu diulu pamue ne Yezu. (Buakabuluibua 20:6) Bavua bu mutshi bua Yuda. Kadi, kuvua bantu bakese bavua ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba. Mu kupita kua matuku, bungi bua bantu bavua ne ditekemena edi buakavula. (Zekâya 8:23) Bavua bu mutshi bua Jozefe.

Lelu eu bantu ba mu bisumbu bibidi ebi badi benzela Yehowa mudimu pamue. Badi ne Mukalenge umue, Yezu Kristo. Mu mulayi wa Yehezekele mbenze mudimu ne tshiambilu ‘muena mudimu wanyi Davidi’ bua kuakula bua Yezu. (Yehezekele 37:24, 25, NWT) Yezu wakalomba Tatuende bua bayidi bende wamba ne: Buonso buabu “bikale tshintu tshimue, anu bu muudi wewe Tatu mu buobumue nanyi ne meme mu buobumue nebe.” * (Tangila note.) (Yone 17:20, 21) Yezu wakadianjila kuamba kabidi ne: bayidi bende bela manyi ne “mikoko mikuabu” bavua ne bua kulua “tshisumbu tshimue.” Buonso buabu bavua ne bua kulombodibua kudi “mulami umue.” (Yone 10:16) Anu muvua Yezu muleje, lelu bantu ba Nzambi bonso, nansha badi ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kusomba pa buloba kashidi, badi mu buobumue.

^ tshik. 10 Pavua Yezu muakule bua tshimanyinu tshia matuku a ku nshikidilu, wakapesha bayidi bende bilejilu bia bungi. Bidi bienza disanka bua kumona ne: uvua muanji kuakula bua ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke,’ mmumue ne: bua kasumbu kakese ka bana betu ba balume bela manyi bavua ne bua kulombola bantu ba Nzambi. (Matayi 24:45-47) Pashishe wakafila bilejilu bivua biakula bua bela manyi bonso. (Matayi 25:1-30) Ku ndekelu wakakula bua bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba bavua ne bua kuambuluisha bana babu ne Kristo. (Matayi 25:31-46) Bia muomumue, pavua mulayi wa Yehezekele mutuadije kukumbana mu tshikondo tshietu etshi, wakanji kukumbanyina bantu bavua ne ditekemena dia kuya mu diulu. Nansha mudi bisa dikumi bia Isalele kabiyi tshimfuanyi tshia bantu bikala mua kupeta muoyo wa kashidi pa buloba, buobumue budibu baleje mu mulayi eu budi butuvuluija buobumue budi pankatshi pa mikoko mikuabu ne bela manyi.