Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yelikɛbuamɔ ni Akɛaahiɛ Krɔŋkrɔŋ ni Lá Ji lɛ Mli

Yelikɛbuamɔ ni Akɛaahiɛ Krɔŋkrɔŋ ni Lá Ji lɛ Mli

Maŋtsɛyeli Jajelɔi Bɔ Amaniɛ

Yelikɛbuamɔ ni Akɛaahiɛ Krɔŋkrɔŋ ni Lá Ji lɛ Mli

YƐ JE lɛŋ he fɛɛ he lɛ, Yehowa tsuji etsɔɔ anɔkwa ni amɛyeɔ Nyɔŋmɔ yɛ saji ni kɔɔ krɔŋkrɔŋ ni lá ji lɛ he lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ nine eshɛ yelikɛbuamɔ nɔ kɛjɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ dɛŋ. (Mateo 24:45-47) Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni jɛ mli ba yɛ Philippines.

Philippines nitsumɔhe nine lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Yɛ afi 1990 mli lɛ, atswa wɔ adafi akɛ najiaŋdamɔlɔi ni jɛ Brooklyn Betel baaba amɛbafee kpee ko yɛ biɛ yɛ Philippines. Afɔ̃ nine atsɛ nyɛmimɛi kɛjɛ Asia nitsumɔhe niji srɔtoi babaoo mli, ní Korea, Taiwan, kɛ Hong Kong nitsumɔhe niji lɛ fata he. Yiŋtoo lɛ ji koni aye abua ni ato Hospital Information Services shishi yɛ amɛ nitsumɔhe niji lɛ, kɛ agbɛnɛ hu ni ato Hospital Liaison Committee srɔtoi ahe gbɛjianɔ. Yɛ Philippines lɛ, ato ajinafoi akuu lɛ he gbɛjianɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ maji wuji ejwɛ mli.” Ajinafoi akuu lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛtao datrɛfoi ni miisumɔ akɛ amɛkɛ wɔ afee ekome yɛ nɔ ni kɔɔ Kristofonyo lɛ shidaamɔ yɛ lá he lɛ mli. Amɛbaaye amɛbua nyɛmimɛi lɛ hu kɛ́ saji ni kɔɔ lá he lɛ he naagbai te shi.

Ahala Remegio koni esɔmɔ akɛ Hospital Liaison Committee ni yɔɔ Baguio lɛ mlinyo. Beni bei shwieɔ mli lɛ, datrɛfoi je shishi amɛyɔse nitsumɔi ni amɛtsuɔ lɛ. Remegio kaiɔ be ko ni datrɛfoi komɛi ní kɛ Hospital Liaison Committee lɛ mli bii lɛ ekpe lɛ tao gbɛ nɔ ni amɛaatsɔ koni amɛtsá helatsɛ ko ni ji Odasefonyo ni kɛɛ eheee lá lɛ. Remegio kɛɛ akɛ: “Datrɛfoi lɛ bɔi saji bimɔ, shi ebafee nɔ ni wa waa kɛha mi ejaakɛ sanebimɔi lɛ kɔɔ amɛnitsumɔ lɛ he titri.” Esɔle ebi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ ní ekɛtsu naagba nɛɛ he nii. Remegio tsa nɔ akɛ: “Yɛ sanebimɔ lɛ eko fɛɛ eko sɛɛ lɛ, datrɛfoi krokomɛi lɛ holeɔ amɛniji anɔ ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛtsu shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ he nii amɛha lɛ mli.” Remegio ná yelikɛbuamɔ ni enine shɛ nɔ lɛ he miishɛɛ, titri lɛ akɛni sanebimɔ kɛ hetoo be lɛ hé ŋmɛlɛtswai enyɔ lɛ hewɔ.

Amrɔ nɛɛ ayɛ ajinafoi akui 21 yɛ maŋ muu lɛ fɛɛ mli, ní nyɛmimɛi hii 77 miisɔmɔ yɛ kui nɛɛ amli. Danilo, Odasefonyo ko ni eji datrɛfonyo lɛ kɛɔ akɛ: “Datrɛfoi yɔseɔ akɛ amɛ helatsɛmɛi ni ji Odasefoi lɛ náa yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ gbɛjianɔtoo ko ni kɛ suɔmɔ susuɔ amɛhe lɛ dɛŋ.” Datrɛfonyo ko shashao shi kɛjɛ shishijee akɛ ebaafee nyɛmi nuu ko opireshɛn ní ekɛ lá tsuuu nii. Ni kɛlɛ, nyɛmi nuu lɛ fee shiŋŋ yɛ eshidaamɔ ni ekɔ lɛ he. Afee opireshɛn lɛ, ni agbe naa yɛ omanyeyeli mli. Hospital Information Services lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Datrɛfonyo lɛ naa kpɛ ehe yɛ bɔ ni nyɛmi nuu lɛ náa hewalɛ ehaa lɛ he. Ekɛɛ akɛ: ‘Yɛ nɔ ni eba yɛ biɛ nɛɛ hewɔ lɛ, kɛji akɛ eba lɛ akɛ opireshɛn ni tamɔ nɛkɛ ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli he baahia nyɛ webii lɛ ateŋ mɔ ko lɛ, maná he miishɛɛ akɛ mafee.’”