Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbɛfaŋnɔ ni Miná yɛ Jeŋ Fɛɛ Biblia Mli Tsɔsemɔ lɛ Mli

Gbɛfaŋnɔ ni Miná yɛ Jeŋ Fɛɛ Biblia Mli Tsɔsemɔ lɛ Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Gbɛfaŋnɔ ni Miná yɛ Jeŋ Fɛɛ Biblia Mli Tsɔsemɔ lɛ Mli

TAAKƐ ROBERT NISBET GBA

Maŋtsɛ Sobhuza II ni yɔɔ Swaziland lɛ kpee mi kɛ minyɛmi nuu George kɛba emaŋtsɛ shia lɛ. Afi lɛ ji 1936, shi mikaiɔ sane ni wɔgba lɛ jogbaŋŋ lolo. Bɔ ni fee ni mikɛ maŋtsɛ ko ná nɛkɛ sanegbaa kakadaŋŋ nɛɛ fɛɛ jɛ Biblia mli tsɔsemɔ nitsumɔ kpele ni mikɛ mihe wo mli be kakadaŋŋ lɛ hewɔ. Amrɔ nɛɛ, yɛ mishihilɛ mli afii 95 mli lɛ, mikɛ miishɛɛ kwɛɔ misɛɛ kɛsusuɔ gbɛfaŋnɔ ni miná yɛ nakai nitsumɔ, ni kɛ mi tee shikpɔji wuji srɔtoi enumɔ amli lɛ he.

FƐƐ je shishi yɛ afi 1925 mli beni tii hɔɔlɔ ko ni gbɛi ji Dobson bɔi wɔweku lɛ saramɔ yɛ Edinburgh, Scotland lɛ. No mli lɛ miye aaafee afii 18 ni mitsuɔ nii akɛ mɔ ni miikase tsofa hɔɔmɔ he nii. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, midako tsɔ̃ moŋ, shi kɛlɛ misusuɔ tsakemɔi ni jeŋ ta ni ba yɛ afi 1914-1918 mli lɛ kɛba wekui kɛ jamɔŋ shihilɛi anɔ lɛ he. Yɛ Owula Dobson saramɔi lɛ ekome mli lɛ, eshi wolo ni ji The Divine Plan of the Ages lɛ eha wɔ. Emli wiemɔ ni tsɔɔ Bɔlɔ ko ni le nii ni hiɛ “gbɛjianɔtoo” pɔtɛɛ ko lɛ tamɔ nɔ ni nilee yɛ mli waa, ni eyɛ shiŋŋ kɛha Nyɔŋmɔ ni mitaoɔ akɛ maja lɛ lɛ.

Etsɛɛɛ ni mi kɛ awo bɔi Biblia Kaselɔi lɛ, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ akpeei lɛ yaa. Mikɛ Awo fɛɛ kɛ nu mli baptisimɔ ma wɔhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ nɔ mi yɛ September afi 1926 mli, yɛ kpee ko ni afee yɛ Glasgow lɛ shishi. Mɔ fɛɛ mɔ ni abaabaptisi lɛ lɛ nine shɛ atade kakadaŋŋ ni naamuu shɛɔ nanetalɔ lɛ nɔ koni ewo eshwie hejuu atadei ni awoɔ lɛ anɔ. Abuɔ nɛkɛ atade kakadaŋŋ nɛɛ yɛ nakai beaŋ akɛ eji nɔ ni sa kɛha nifeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni tamɔ nɛkɛ.

Ehe bahia ni wɔná saji babaoo ashishinumɔ ni yɔɔ faŋŋ yɛ nakai mra gbii lɛ amli. Kɛ jeee asafo lɛ mli bii fɛɛ ji mɛi ni yeɔ Blonya lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo feɔ nakai. Mɛi fioo pɛ ji mɛi ni kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi po kpoo woji ni ajaa Hɔgbaa lɛ, akɛni amɛnuɔ he akɛ ekuɔ Hejɔɔmɔ gbi lɛ mli lɛ hewɔ. Shi Watch Tower ni ba yɛ afi 1925 lɛ je shishi ewie ŋmalɛi tamɔ Marko 13:10 lɛ he babaoo, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Ja ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ dã” lɛ.

Te aaafee tɛŋŋ atsu nakai jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ he nii? Klɛŋklɛŋ be mli ni mibɔ mɔdɛŋ fioo koni maná gbɛfaŋnɔ yɛ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, mikɛɛ shiatsɛ lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ akɛ miihɔɔ jamɔŋ wolo ko ni mli ŋɔɔ, ni mikɛ The Harp of God, ni ji wolo ni gbálaa Biblia lɛ mli tsɔɔmɔi nyɔŋma ni he hiaa lɛ amli lɛ ní kɛ amɛ toɔ kpãai nyɔŋma ni yɔɔ saŋku ko nɔ lɛ he lɛ ha. Sɛɛ mli lɛ, akɛ odaseyeli wolo ko ni kɛ shɛɛ sane kuku ko haa shiatsɛ lɛ koni ekane lɛ ha wɔ. Wɔkɛ wiemɔi ni amɔmɔ awo kpãai anɔ ni heɔ ŋmɛlɛtswai ejwɛ kɛ fã ni abaanyɛ atswa yɛ gramafon bibioo nɔ lɛ hu tsu nii. Mra be mli nɔ ni afee lɛ ateremɔ tsii waa, shi sɛɛ mli nɔ ni afee lɛ etsiii tsɔ, ni abaanyɛ atswa amɛteŋ ekomɛi po kɛji ema shi jaŋŋ.

Kɛjɛ afi 1925 kɛyabote afi 1930 lɛ mli lɛ, wɔtsu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ gbɛ ni fe fɛɛ ni wɔle nɔ. Kɛkɛ ni yɛ afi 1940 afii lɛ mra be mli lɛ, aje Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ shishi yɛ asafoi fɛɛ amli. Atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ baaha kɛtsɔ shiatsɛmɛi ni baabo toi lɛ ni wɔkɛaawie tɛ̃ɛ lɛ nɔ. Wɔkase bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ hu. Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ enɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Biblia mli tsɔsemɔ lɛ yɛ emra beaŋ.

Hewalɛwoo ni Jɛ Nyɛminuu Rutherford Ŋɔɔ

Shwelɛ ni miyɔɔ akɛ mikɛ mihe baawo tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ mli babaoo lɛ ha mikɛ mihe wo be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ afi 1931 mli. Aha mije shishi amrɔ nɔŋŋ yɛ kpee ko ni afee yɛ London lɛ sɛɛ. Shi kɛlɛ, yɛ shwane niyeli be lɛ eko mli lɛ, Nyɛminuu Joseph Rutherford ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ bi koni ekɛ mi awie. Eeto gbɛjianɔ koni gbɛgbalɔ ko aya Afrika. Ebi akɛ: “Ani obaasumɔ ni oya?” Eyɛ mli akɛ efee mi naakpɛɛ fioo moŋ, shi mikɛ shiŋŋfeemɔ bɔ mɔdɛŋ mikɛɛ akɛ: “Hɛɛ, maya.”

Oti ni ma wɔhiɛ yɛ nakai beaŋ ji ni wɔja Biblia kasemɔ woji babaoo bɔ ni wɔɔnyɛ, ni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfã gbɛ daa. Taakɛ eji yɛ nyɛmimɛi hii babaoo ni hiɛ nɔkwɛmɔ gbɛhei lɛ agbɛfaŋ lɛ, awo mi hewalɛ koni mikabote gbalashihilɛ mli. Mishikpɔŋkuku lɛ jeɔ shishi yɛ Cape Town, yɛ Afrika wuoyigbɛ lɛ naa gbɛ, ni emli lɛɛɔ kɛnyiɛɔ bokagbɛ shikpɔŋ lɛ naa, ní ŋshɔkpɔi ni yɔɔ India Ŋshɔ lɛ naa lɛ fata he. Bɔni afee ni mashɛ anaigbɛ husu lɛ naa lɛ ebaabi ni mafa gbɛ kɛfo Kalahari Shia-ŋa ni mli edɔ lɛ kɛya he ni Nilo Faa lɛ jɛɔ kɛbaa lɛ yɛ Victoria Kpaakpo lɛ naa. Akɛni mɔ ko fata mihe hewɔ lɛ, ebiɔ ni mikɛ mihefatalɔ lɛ aye nyɔji ekpaa daa afi yɛ Afrika maŋ kome loo babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ agbo nɛɛ nɔ lɛ anɔ.

Mumɔŋ Ninámɔ Adekai 200

Beni mibashɛ Cape Town lɛ, akɛ woji adekai 200 ni akɛma shi kɛha Afrika bokagbɛ lɛ tsɔɔ mi. Akala wolo lɛ yɛ Europa wiemɔi ejwɛ kɛ Asia wiemɔi ejwɛ amli, shi eko eko kwraa bɛ Afrika wiemɔi lɛ amli. Beni mibi nɔ hewɔ ni woji nɛɛ fɛɛ yɔɔ jɛmɛ dani mibashɛ shi lɛ, akɛɛ mi akɛ akɛma shi aha Frank kɛ Gray Smith, ni ji gbɛgbalɔi enyɔ ni tee Kenya nyɛsɛɛ nɛɛ koni amɛyashiɛ lɛ. Beni amɛbashɛ Kenya nɔŋŋ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛná atridii, ni mɔbɔ sane ji akɛ, Frank gbo.

Eyɛ mli akɛ adafitswaa nɛɛ ha mikɛ hiɛdɔɔ susu mishihilɛ lɛ he moŋ, shi ehaaa minijiaŋ aje wui. Mikɛ mihefatalɔ David Norman kɛ meele shi kɛtee Cape Town kɛha wɔ klɛŋklɛŋ nitsumɔ lɛ, aaafee kilomitai 5000 jɛkɛmɔ yɛ Tanzania. Gbɛfaa nitsulɔ najiaŋdamɔlɔ ko ni yɔɔ Mombasa, Kenya lɛ, kwɛɔ woji ni akɛmajeɔ wɔ lɛ anɔ ni ekɛ adekai lɛ majeɔ wɔ yɛ he fɛɛ he ni wɔbaatsɔɔ lɛ. Yɛ shishijee mli lɛ, wɔye odase yɛ hei ni atsuɔ nitsumɔi yɛ—shwapoi kɛ ɔfis—ni yɔɔ maŋ fɛɛ maŋ mli. Woji ni wɔjaa lɛ ekomɛi ji woji wuji srɔtoi 9 kɛ woji bibii 11, nɔ ni amɛsui srɔtoi ni amɛhiɛ lɛ hewɔ lɛ abale amɛ akɛ kwaabuɛtɛ srɔtoi.

Enɛ sɛɛ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaya wɔyasara Zanzibar ŋshɔkpɔ lɛ, aaafee kilomitai 30 jɛkɛmɔ yɛ bokagbɛ ŋshɔ lɛ naa. Afii ohai abɔ ni eho nɛ lɛ, Zanzibar ji he ko ni ahɔɔ nyɔji yɛ, shi ehe gbɛi waa hu yɛ tso nɔ fɔfɔii kpɔ ko ni ji tsofa-kɛ-ŋmai ni akɛwoɔ niyenii, ni wɔbaanyɛ wɔnu eŋma yɛ maŋ lɛ mli he fɛɛ he lɛ hewɔ. Bɔ ni wɔɔfee wɔna gbɛ lɛ bafee nɔ ni wa fioo ejaakɛ ato maŋ lɛ ni gbɛjianɔtoo ko bɛ he. Gbɛjegbɛi lɛ ekɔ̃dɔ̃ ni etsɔmɔ yɛ gbɛ ni futuɔ mɔ yiŋ nɔ, ni ewaaa kwraa akɛ wɔbaalaaje. Wɔ gbɔiatoohe lɛ kɛ hiamɔ nii ni fa bɔ ni sa ha wɔ, shi eyɛ shinaai kɛ enaa dadei kpɔikpɔi kɛ gbogboi ni ti, ni etamɔ tsuŋwoohe moŋ fe gbɔiatoohe. Kɛlɛ, yibiiwoo kpakpa jɛ mli kɛba yɛ jɛmɛ, ni wɔná miishɛɛ akɛ wɔna akɛ Arabiabii, Indiabii, kɛ mɛi krokomɛi jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ wɔwoji lɛ anɔ.

Oketekei, Lɛji, kɛ Kar Srɔtoi

Yɛ nakai beaŋ lɛ gbɛfaa yɛ Afrika Bokagbɛ lɛ bɛ mlɛo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni wɔjɛ Mombasa kɛyaa Kenya gɔji ashikpɔji lɛ anɔ lɛ, baalabii ahaomɔ ha wɔ oketeke lɛ wa damɔ shi. Baalabii akpekpei abɔ hà shikpɔŋ lɛ kɛ oketeke nyiɛmɔhei lɛ anɔ, ni ebafee nɔ ni shãmɔɔ waa akɛ, ebaafee nɔ ni wa kɛha oketeke tai srɔtoi lɛ akɛ amɛaaná hewalɛ kɛnyiɛ. Nɔ ni abaanyɛ akɛtsu naagba lɛ he nii pɛ ji ni akɛ nu ni edɔ waa ni jɛ oketeke lɛ mli lɛ afɔ oketeke gbɛ ni oketeke lɛ baatsɔ nɔ lɛ nɔ. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔtee hiɛ fiofio kɛyashi beni yɛ naagbee mli lɛ wɔtsɔ baalabii akuu lɛ mli. Ni kwɛ bɔ ni wɔhe jɔ wɔ ha beni oketeke lɛ bɔi kwɔɔ kɛ ŋwɛigbɛ yaa ni wɔnyɛ wɔná gɔji ashikpɔji lɛ amli kɔɔyɔɔ ŋanii lɛ mli miishɛɛ lɛ!

Yɛ be mli ni anyɛɔ akɛ oketeke kɛ lɛlɛ yaa ŋshɔnaa maji lɛ amli yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ, gbɛ ni hi fe fɛɛ ni abaatsɔ nɔ ni nine ashɛ akrowai lɛ anɔ ji kɛtsɔ kar ni abaatá mli kɛya jɛmɛ lɛ nɔ. Miná miishɛɛ waa beni minyɛmi nuu fioo George bafata mihe lɛ, ejaakɛ nakai beaŋ wɔnyɛ wɔhé lɔle ko ni ahà he, ni da bɔ ni abaanyɛ asaa mli kɛ saatsei, nihoomɔhe, nibii atoohe, kɛ samfɛji ni tɔŋtɔŋ nyɛɛɛ atsɔ mli. Wɔyɛ tsɔne ni gbɛɛɔ waa ni awieɔ kɛtsɔɔ mli ni kpɛtɛ lɔle lɛ yiteŋ. Akɛni wɔyɛ lɔle kɛ emli nibii nɛɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔtsu shia-kɛ-shia odaseyeli nitsumɔ lɛ yɛ gbi lɛ mli ni wɔfɔ mɛi anine kɛba gbɛkɛnaashi wiemɔi ni wɔhaa yɛ jarayelihei lɛ ashishi. Wiemɔ ni amɔmɔ awo kpãa nɔ, ní ale waa ni wɔtswa lɛ hiɛ saneyitso akɛ “Ani Hɛl Edɔ?” Wɔkɛ wɔ “tsɔne ni wɔwɔɔ mli” lɛ fã gbɛ kɛjɛ South Africa kɛtee Kenya, ni feɔ kilomitai 3,000 lɛ, ni wɔná miishɛɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli akɛ wɔhiɛ woji bibii srɔtoi yɛ Afrika wiemɔi babaoo amli, nɔ ni maŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ miishɛɛ he kɛjɛ wɔdɛŋ lɛ.

Niiashikpamɔ mli miishɛɛ ko ni wɔná ji akɛ, yɛ gbɛfaai ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ wɔnyɛ wɔna kooloi ni yɔɔ Afrika lɛ babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛha wɔ shweshweeshwefeemɔ lɛ, wɔhi tsɔne lɛ mli beni duŋ ewo sɛɛ, shi eji hewalɛwoo nɔ diɛŋtsɛ akɛ wɔɔna kooloi srɔtoisrɔtoi ni Yehowa bɔ lɛ yɛ bɔ ni amɛbɔɔ su ji diɛŋtsɛ lɛ mli.

Shitee-kɛ-Woo Je Shishi

Yɛ be mli ni wɔkwɛɔ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ kooloi awuiyelɔi lɛ ahe lɛ, enɛ jeee nɔ ko kɛji wɔkɛto nɔ ni ebiɔ ni wɔfee lɛ he kɛji wɔkɛ nɔyeli lɛ mli onukpai srɔtoi kɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni mli ewo la ni bɔi shitee kɛ wɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ woo yɛ faŋŋ mli lɛ miikpe. Naagba titri ko ni ebabi ni wɔkpee naa ji shɛiifeelɔ ko ni tsɛɔ ehe Mwana Lesa, ni shishi ji “Nyɔŋmɔ Bi” lɛ, kɛ ekuu ni ale amɛ akɛ Kitawala, ni dɔlɛ sane ji akɛ eshishitsɔɔmɔ ji “Buu-Mɔɔ” lɛ. Yɛ be ko ni tsɔ hiɛ dani wɔbashɛ shi lɛ mli lɛ, nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ emĩi Afrikabii babaoo nu, ni ekɛɔ akɛ ekɛmiibaptisi amɛ. Yɛ naagbee mli lɛ amɔ lɛ ni asɛŋ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, miná hegbɛ mikɛ nuu ni sɛŋ Mwana Lesa lɛ gba sane koni matsɔɔ mli maha lɛ akɛ nɛkɛ nuu nɛɛ kɛ wɔ Buu-Mɔɔ Asafo lɛ bɛ tsakpaa ko.

Wɔná naagbai babaoo hu yɛ wɔ kɛ Europabii ni yɛ shika gbɛfaŋ yiŋtoi titrii ahewɔ lɛ, amɛnáaa wɔ tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ lɛ agbɛfaŋ. Nitoohe nɔkwɛlɔ ko wie huhuuhu akɛ: “Kɛji blɔfonyo lɛ baakã he ahi maŋ nɛɛ mli lɛ, belɛ esaaa akɛ Afrikanyo lɛ náa eleɔ bɔ ni ashishiuɔ lɛ yɛ nyɔmɔwoo ni kulɛ esa akɛ ena lɛ mli.” Yɛ yiŋtoo ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, onukpa ni kwɛɔ nitsumɔ ko ni tsaa shika nɔ lɛ kɛ ekãa shwie mi kɛjɛ e-ɔfis lɛ. Kɛkɛ ni ekɛ mlifu nyiɛ mimasɛi kɛtee gbɛ lɛ nɔ tɔŋŋ.

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, akɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ jarayeli mli shitee-kɛ-wolɔi ji mɛi ni náa amɛnɔ hewalɛ babaoo hewɔ lɛ, yɛ naagbee mli lɛ Rhodesia nɔyeli lɛ (amrɔ nɛɛ Zimbabwe) fã koni wɔshi maŋ lɛ mli. Wɔbi ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ, ni wɔye omanye akɛ aaaŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔhi shi, kɛ yiŋtoo akɛ wɔshiɛŋ wɔhaŋ Afrikabii lɛ. Yiŋtoo ni onukpai lɛ ateŋ mɔ kome kɛha ji akɛ wɔwoji lɛ “esaaa kɛha Afrika jwɛŋmɔ lɛ.” Shi kɛlɛ, wɔ tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ tee nɔ jogbaŋŋ yɛ Afrika maji krokomɛi anɔ ní naatsii ko baaa, akpɛlɛ nɔ po. Maji nɛɛ ateŋ ekome ji Swaziland.

Odehei Aheremɔ Kɛmiiba Swaziland

Swaziland ji maŋ bibioo ko ni yeɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ, ni elɛɛmɔ ji kilomitai 17,364 koji ejwɛ ni yɔɔ South Africa mli. Biɛ ji he ni wɔkɛ Maŋtsɛ Sobhuza II ni naa tse waa, ni atsi etã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ kpe yɛ. Ewieɔ blɔfo wiemɔ lɛ jogbaŋŋ, nɔ ni ekase beni eyɔɔ Britain nikasemɔhe wulu lɛ. Ejɛ anɔkwayeli mli ekpee wɔ, yɛ be mli ni esaa ehe bɔ ni sa kɛkɛ.

Sane ni wɔkɛ lɛ gba lɛ damɔ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni Nyɔŋmɔ eto eyiŋ akɛ ekɛbaaha mɛi ni sa lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ ebɛ nakai sane lɛ he miishɛɛ tsɔ moŋ, shi eha efee faŋŋ akɛ eyɛ sane ni tamɔ nakai nɔŋŋ he miishɛɛ waa. Maŋtsɛ lɛ etuu ehe eha koni eha ohiafoi lɛ kɛ mɛi ni leee woloŋ lɛ ashihilɛi aya hiɛ. Esumɔɔɔ Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ babaoo anifeemɔi lɛ, mɛi ni etamɔ nɔ ni amɛnáa he miishɛɛ babaoo akɛ mɛi aaabatsɔmɔ amɛsɔlemɔ lɛ mli bii moŋ fe nɔ ni amɛaaná gbɔmɛi lɛ awolokasemɔ he miishɛɛ lɛ. Shi kɛlɛ, maŋtsɛ lɛ le wɔ gbɛgbalɔi lɛ ateŋ mɛi pii anitsumɔ lɛ, ni ejie wɔyi yɛ wɔ-Biblia tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ he, titri lɛ akɛni wɔmiisumɔ ni wɔfee enɛ ni wɔbiii nyɔmɔwoo loo gbɛnaa nii krokomɛi lɛ hewɔ.

Biblia Mli Tsɔsemɔ Tee Hiɛ Oyayaayai

Yɛ afi 1943 mli lɛ ato Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ shishi kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ atsɔsemɔ. Ama yelikɛbuamɔ ni yaa hiɛ ni akɛaaha miishɛɛ fɛɛ ni ajie lɛ kpo lɛ moŋ nɔ mi titri fe Biblia woji lɛ ni akɛaaha. Afɔ mi kɛ George fɛɛ nine yɛ afi 1950 mli koni wɔba Gilead klas ni ji 16 lɛ. Biɛ nɛɛ ji he ni mikɛ Jean Hyde, ni ji nyɛmi yoo fɛfɛo ko ni jɛ Australia, mɔ ni beni wɔyi enyɔ lɛ wɔgbe skul lɛ naa lɛ aha lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ yɛ Japan lɛ kpe klɛŋklɛŋ kwraa yɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ oshijayeli ji shihilɛ ko ni ehé shi waa diɛŋtsɛ, no hewɔ lɛ wɔ naanyobɔɔ lɛ eyaaa hiɛ yɛ nakai be lɛ mli.

Yɛ wɔ Gilead tsɔsemɔ lɛ sɛɛ lɛ, mi kɛ George nine shɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ nɔ koni wɔya Mauritius, ni ji ŋshɔkpɔ ko ni yɔɔ Indian Ocean lɛ mli. Wɔkɛ gbɔmɛi lɛ bɔ naanyo, wɔkase amɛwiemɔ lɛ, ni wɔkɛ amɛ fee shia mli Biblia nikasemɔi. Sɛɛ mli lɛ, minyɛmi nuu fioo William kɛ eŋa Muriel hu gbe Gilead naa. Atsu amɛ kɛtee mitsutsu shikpɔŋkuku ni mishiɛɔ yɛ mli lɛ mli—Kenya.

Afii kpaanyɔ baho oyayaayai, kɛkɛ ni yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ New York yɛ afi 1958 mli lɛ, mikɛ Jean Hyde kpe shikome ekoŋŋ. Wɔbɔi wɔ naanyobɔɔ lɛ ekoŋŋ ni mitsɛ ehe baa. Atsake mimaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛjɛ Mauritius kɛtee Japan, ni jɛmɛ ji he ni mikɛ Jean bote gbalashihilɛ mli yɛ, yɛ afi 1959 mli. Kɛkɛ ni wɔje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ be ko ni yɔɔ miishɛɛ shishi yɛ Hiroshima, he ni yɛ nakai beaŋ lɛ asafo bibioo ko pɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ. Ŋmɛnɛ, asafoi 36 yɔɔ nakai maŋtiase lɛ mli.

Wɔkɛ Japan Ye Shɛɛ

Beni afii lɛ hoɔ kɛyaa lɛ, wɔgbɔmɔtsoŋ naagbai ha wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ bafee nɔ ni mli bawa waa, ni yɛ naagbee mli kwraa lɛ ehe bahia ni wɔshi Japan koni wɔyahi shi yɛ Jean maŋ ni ji Australia lɛ mli. Gbi ni wɔshi Hiroshima lɛ yɛ awerɛho waa diɛŋtsɛ. Wɔkɛɛ sayonara, loo wɔkɛ wɔnanemɛi ni wɔsumɔɔ amɛsane lɛ fɛɛ ye shɛɛ, yɛ oketeke shidaamɔhe lɛ.

Amrɔ nɛɛ wɔyɛ Australia, ni yɛ nyɛmɔi fioo ni wɔyɔɔ lɛ naa lɛ, wɔmiiya nɔ wɔkɛ Armidale Asafo lɛ miisɔmɔ Yehowa yɛ New South Wales maŋ lɛ mli. Kwɛ miishɛɛ ni eji nɛkɛ akɛ wɔkɛ mɛi babaoo aaaja Kristofoi anɔkwale jwetrii lɛ yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 80 sɔŋŋ! Mina bɔ ni Biblia mli tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ eshwere yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni mi diɛŋtsɛ miye mumɔŋ nibii ni yɔɔ faŋŋ lɛ ahe odase. Gbɔmɔ ko loo kuu ko bɛ ni baanyɛ aŋɔ nɛkɛ yijiemɔ nɛɛ. Eji anɔkwale akɛ, kɛji wɔbaama lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ, “Yehowa nifeemɔ nii nɛ; eyɛ naakpɛɛ yɛ wɔhiɛ.”—Lala 118:23.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Minyɛmi nuu George kɛ wɔshia kar lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mi yɛ Victoria Kpaakpo lɛ naa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Nɔtsamɔ skul nikaselɔi ni babo maŋshiɛmɔ lɛ toi yɛ Swaziland yɛ afi 1938 mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 30]

Mikɛ Jean yɛ gbi nɔ ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1959 lɛ kɛ ŋmɛnɛ