6. juulil 2023 said 15 noort Jehoova tunnistajat Kasseli linnast Saksamaalt esikoha projekti eest, mis rääkis natside tagakiusamise tagajärjel hukkunud õde Wilhelmine Pötteri vaprast eeskujust.

Kasseli linnas tegutsev Stolpersteine-nimeline sihtasutus paigaldas linna väikesed tänavakivide kujulised mälestusmärgid natsirežiimi ajal hukkunutele. Mälestatavate hulgas on Wilhelmine ja tema abikaasa Justus Pötter. Wilhelmine nime kannab ka tänav naaberkülas Niestetalis. Sihtasutuse kümnenda aastapäeva puhul kutsuti kogu linna õpilasi üles valima endale välja üks või mitu natside tagakiusamise ohvrit, tegema nende elust kokkuvõtte ja arutama, mida nad nendelt õppisid.

Rühm 13- kuni 23-aastaseid vendi ja õdesid otsustasid oma projektis rääkida Wilhelminest. Nad tegid tema elust 24-minutilise video pealkirjaga „Kuulekas üksnes Jumalale”. Video jutustab, kuidas natsid 1937. aastal Wilhelmine vangi panid ja kuidas ta 1942. aastal 49 aasta vanuselt Ravensbrücki koonduslaagris suri. Lisaks valmistasid õpilased väikesed plakatid, millel olid fotod kirjadest, mida Wilhelmine kirjutas vangistuses olles oma abikaasale ja perekonnale. Need plakatid pandi üles Wilhelmine nime kandva tänava bussipeatusesse.

25. aprilliga 1937 dateeritud kirjas kirjutas Wilhelmine oma abikaasale: „Kallis Justus, mul oli hea meel, et me mõlemad jäime kohtuotsust kuulates rahulikuks ja kindlaks. Nüüd jätame kõik Issanda hoolde, et ta meid ka edaspidi juhiks ja suunaks. Eelkõige palun ma Issandat palves, et ta tugevdaks meid nii vaimselt kui füüsiliselt, et võiksime täita oma lubadust jääda talle lõpuni ustavaks. Ta ei lase meil kunagi kanda raskemat koormat, kui suudame. Seepärast võime oma Issandat ja Isandat täielikult usaldada.” Wilhelmine palve sai vastuse, sest nad mõlemad abikaasaga jäid Jumalale ustavaks kuni oma surmani.

23-aastane õde Alexandra Altemeier märkis videos: ”‏Wilhelmine ja tema abikaasa teadsid, et Kristuse järelkäijaks olemine tähendab vastupanuga silmitsi seismist. Nad olid valmis seisma silmitsi tagakiusamise, arreteerimise ja isegi surmaga oma veendumuse pärast, teades, et Jumal ei unusta neid iial.” Projektis osales ka 18-aastane vend Ole Schröder. Ta märkis: „Õde Pötteri eeskuju tõesti motiveerib mind. Tema usk ja ustavus Jumalale, tema vastupidavus ja see, et ta ei kaotanud oma rõõmu, on jäljendamist väärt. Tema eeskuju on mulle näidanud, kui väärtuslik on sõprus Jumalaga.”

Auhinnatseremoonial näidati täispikka videot 180-liikmelisele publikule, kelle hulgas olid teised õpilased, ajakirjanikud, linnapea, kultuuriosakonna juhataja ja koolipiirkonna direktor.

Lisaks projektis osalenud vendadele ja õdedele julgustab ning motiveerib Justuse ja Wilhelmine usu ja julguse eeskuju ka meid. Oleme kindlad, et Jehoova ei unusta oma ustavaid kunagi. (Heebrealastele 6:10).