Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

15. PEATÜKK

Ta seisis Jumala rahva eest

Ta seisis Jumala rahva eest

1.—3. a) Miks võis Ester karta oma abikaasa ette ilmuda? b) Milliseid küsimusi me seoses Estriga arutama hakkame?

ESTRI süda kloppis, kui ta lähenes Susa (Suusa) palee siseõuele. Mitmevärvilised glasuuritud tellistest reljeefid, kus oli kujutatud tiivulisi sõnne, vibukütte ja lõvisid, soonelised kivisambad, imposantsed raidkujud ning ka palee asukoht hiiglaslikel platvormidel, millest ülalpool kõrgus lumitunud tippudega Zagrose mäestik ja allpool lookles selge veega Choaspese jõgi — kõik see tuletas igale külastajale meelde, kui võimas on sealne valitseja. Selle valitseja ette, kes nimetas end suureks kuningaks, oligi Ester minemas. See kuningas oli Estri abikaasa.

2 Jah, abikaasa. Kuningas Ahasveros polnud muidugi niisugune mees, kellest üks jumalakartlik juudi tütarlaps oleks unistanud. * Kahtlemata polnud Ahasverosele mingiks eeskujuks Aabraham, kes Jumala juhatuse kohaselt oma naist alandlikult kuulda võttis (1. Moos. 21:12). Vaevalt et kuningas Estri Jumalast Jehoovast ja tema seadustest suurt midagi teadis. Seevastu tundis Ahasveros vägagi hästi Pärsia seadust, mille ühe sätte järgi oli Estri kavatsetav tegu keelatud. Mis säte see oli? Nimelt ei tohtinud keegi ilma kutsumata kuninga ette minna, sest vastasel korral võis teda oodata surmanuhtlus. Estrit polnud kutsutud, ometi läks ta kuninga ette. Kui Ester jõudis siseõue lähedale, kust teda kuningatrooni juurde näha oli, võis ta mõelda, et astub otse surmasuhu. (Loe Ester 4:11; 5:1.)

3 Miks Ester oma eluga nõnda riskis? Ja mida me võime sellelt tähelepanuväärse usuga naiselt õppida? Esmalt aga vaadelgem, kuidas Ester üleüldse Pärsia kuningannaks sai.

Estri päritolu

4. Mida me Estri kohta teame ja kuidas sattus ta oma nõo Mordokai juurde elama?

4 Ester oli orb. Tema vanematest ei tea me peaaegu midagi. Teame vaid seda, et nad olid pannud tütrele nimeks Hadassa, mille tähendus heebrea keeles on „mürt”, mis on kaunis valgeõieline põõsas. Kui Estri vanemad surid, läks tüdruku kurb saatus sügavalt hinge tema nõole Mordokaile, kes oli temast hulga vanem. Mordokai võttis lahkelt Estri enda juurde ja kasvatas teda kui oma tütart (Ester 2:5—7, 15).

Mordokail oli põhjust oma kasutütre üle uhkust tunda

5., 6. a) Kuidas Mordokai Estrit kasvatas? b) Milline oli Estri ja Mordokai elu Susas?

5 Mordokai ja Ester elasid pagulastena Pärsia pealinnas. Nad püüdsid järgida juudi usku ja seadust, millesse nii mõnedki sealsed inimesed võisid halvakspanuga suhtuda. Kindlasti jutustas Mordokai Estrile halastavast Jumalast Jehoovast, kes oli minevikus oma rahva mitu korda hädast päästnud ja kes teeks seda jälle (3. Moos. 26:44, 45). Sellised keskustelud võisid neid teineteisega lähendada. Pole kahtlustki, et Estri ja Mordokai vahel valitses vastastikune kiindumus ja usaldus.

6 Piibel ütleb, et Mordokai istus koos teiste kuninga teenritega Susa palee väravas. Tõenäoliselt oli ta kuninga ametnik (Ester 2:19, 21; 3:3). Mis puutub Estrisse, siis me ei tea, kuidas ta tütarlapsena oma päevi mööda saatis, kuid võib oletada, et ta hoolitses hästi nii oma nõo kui ka kodu eest, mis asus arvatavasti vaesemas linnaosas palee vastaskaldal. Võib-olla meeldis talle käia Susa turul, kus kullassepad, hõbesepad ja teised oma kaupa müüsid. Ilmselt ei osanud ta siis ettegi kujutada, et sellised väärisasjad muutuvad talle ükskord igapäevaseks. Jah, tal polnud aimugi, milline tulevik teda ees ootab.

„Kauni välimusega”

7. Miks jäi kuninganna Vasti oma positsioonist ilma ja mida seejärel tehti?

7 Ühel päeval jõudsid Susa elanike kõrvu ärevad uudised kuningakojast. Ahasveros oli korraldanud suure peo, kus ta ülikuid uhkete roogade ja jookidega kostitas. Ta otsustas kutsuda külaliste ette oma kauni naise kuninganna Vasti, kes oli naistele eraldi peo korraldanud. Vasti aga keeldus kuninga ette minemast. Alandatud ja raevunud kuningas küsis oma nõunikelt, kuidas tuleks Vastit karistada. Mida ette võeti? Vasti jäi ilma oma positsioonist. Seejärel hakkasid kuninga teenrid otsima kogu impeeriumist kauneid noori neitsisid, et kuningas saaks nende hulgast endale uue kuninganna valida (Ester 1:1—2:4).

8. a) Miks võis Mordokai olla Estri pärast veidi mures? b) Kuidas võiksime meie järgida Piibli tasakaalukat vaadet välisele ilule? (Vaata ka Õpetussõnad 31:30.)

8 Estrist oli selleks ajaks sirgunud erakordselt kaunis noor naine. Võime ette kujutada, millise südamesoojusega Mordokai oma kasvandikku aeg-ajalt vaatas, tundes tema üle uhkust ja olles samas ka veidi mures. „Tütarlaps oli ilusa jume ja kauni välimusega,” ütleb Piibel (Ester 2:7). Jumala Sõna aitab välisesse ilusse tasakaalukalt suhtuda — see on küll meeldiv, kuid seda peaksid täiendama tarkus ja alandlikkus. Ilma nendeta võib inimene muutuda edevaks ja uhkeks ning see võib kutsuda temas esile teisigi eemaletõukavaid omadusi. (Loe Õpetussõnad 11:22.) Kas ka sina oled seda täheldanud? Ent kuidas oli Estriga, kas ilu tegi ta teiste silmis meeldivaks või sai see talle hoopis komistuseks? Aeg andis arutust.

9. a) Mis sai siis, kui kuninga teenrid Estrit märkasid, ja miks võis Estri ja Mordokai lahkuminek olla valus? b) Miks lubas Mordokai Estril abielluda mittejuudiga? (Vaata lisaks kasti 16. peatükis.)

9 Ester jäi kuninga teenritele silma ja nad viisid ta Mordokai juurest ära teisele poole jõge suurde paleesse (Ester 2:8). Mordokai ja Estri lahkuminek võis olla valus, olid nad ju kui isa ja tütar. Vaevalt soovis Mordokai, et tema kasutütar abielluks kellegagi, kes ei teeni Jehoovat, olgu see mees kas või kuningas. Kummatigi polnud tema võimuses asjade käiku muuta. * Võib arvata, et enne kodunt lahkumist kuulas Ester hoolega Mordokai viimaseid õpetussõnu. Teel Susa paleesse keerles Estri peas kindlasti palju küsimusi. Milline elu teda ees ootas?

Ta võitis kõigi poolehoiu

10., 11. a) Kuidas oleks uus keskkond võinud Estrit kergesti mõjutada? b) Millest ilmnes Mordokai siiras huvi Estri käekäigu vastu?

10 Ühtäkki oli Ester sattunud täiesti uudsesse ja võõrasse maailma. Tema ümber oli suur hulk noori naisi, kes olid kokku kogutud kõikjalt Pärsia impeeriumi aladelt ning kelle kombed, keel ja vaated võisid olla väga erinevad. Noored naised anti Heegai-nimelise ametniku järelevalve alla ja nad pidid läbi tegema aastapikkuse iluravikuuri, mille hulka kuulus aromaatsete kehaõlidega massaaž (Ester 2:8, 12). Niisugune keskkond ja eluviis võisid neidudel välimuse eest hoolitsemise kergesti kinnisideeks muuta ning tekitada neis edevust ja võistlusvaimu. Kuidas see kõik Estrit mõjutas?

11 Mordokai võis olla Estri pärast väga mures. Piibel jutustab, et Mordokai püüdis iga päev naistemajale nii lähedale pääseda kui võimalik ning teada saada, kuidas Estril läheb (Ester 2:11). Kui Mordokai Estri kohta üht-teist kuulis — vahest abivalmis teenijate kaudu —, võis ta süda täituda isaliku uhkusega. Miks?

12., 13. a) Kuidas teised Estrisse suhtusid? b) Miks võis Mordokail olla hea meel kuulda, et Ester polnud teinud teatavaks oma juudi päritolu?

12 Ester avaldas Heegaile niivõrd suurt muljet, et see kohtles teda väga heldelt, andes talle seitse teenijannat ning parima koha naistemajas. Piibli jutustuses öeldakse koguni: „Ester võitis igaühe poolehoiu, kes teda nägi” (Ester 2:9; 2:15, UM). Kas üksnes väline ilu oleks kõigile nii sügavat muljet avaldanud? Ei, Estris oli midagi palju enamat.

Ester teadis, et alandlikkus ja tarkus on palju olulisemad kui väline ilu

13 Näiteks ütleb Piibel: „Ester ei teatanud oma rahvust ja päritolu, sest Mordokai oli teda keelanud seda teatamast” (Ester 2:10). Mordokai oli andnud tütarlapsele nõu oma juudi päritolust vaikida. Küllap ta nägi, kui eelarvamuslikult Pärsia õukonnas tema rahvasse suhtuti. Ta võis olla ülirõõmus, kui kuulis, et Ester toimib targalt ja kuulekalt ka tema silma alt eemal olles.

14. Kuidas võivad noored jäljendada Estrit?

14 Samuti võivad tänapäeva noored oma vanematele või kasuvanematele rõõmu teha. Neilgi on võimalik kodust eemal olles ning pealiskaudsete, ebamoraalsete või kuritahtlike inimeste keskel viibides halvale mõjule vastu seista ja õigetest normidest visalt kinni pidada. Nõnda toimides rõõmustavad nad oma taevase isa südant nagu Ester omal ajal. (Loe Õpetussõnad 27:11.)

15., 16. a) Millega võitis Ester kuninga südame? b) Miks võis Estril olla raske uue eluga harjuda?

15 Kui saabus Estri kord kuninga ette minna, oleks ta võinud paluda endale kõike, mida arvas end vajavat, et veel kütkestavam välja näha. Ta oli aga tagasihoidlik ega palunud midagi muud kui seda, mida Heegai soovitas (Ester 2:15). Tõenäoliselt mõistis ta, et ainuüksi iluga kuninga südant ei võida ja et selles õukonnas on palju harukordsemad väärtused tagasihoidlikkus ja alandlikkus. Kas Estril oli õigus?

16 Jutustus jätkub: „Kuningas armastas Estrit rohkem kui kõiki teisi naisi, mistõttu Ester sai tema suurema soosingu osaliseks kui kõik teised neiud. Ta pani talle pähe kuningliku peakatte ning tõstis ta Vasti asemel kuningannaks” (Ester 2:17, UM). Kui raske võis küll olla sellel lihtsal juuditaril säärase elumuutusega harjuda! Oli ta nüüd ju kuninganna, tollase maailma kõige võimsama valitseja naine. Kas uus positsioon pimestas Estrit ja tegi ta uhkeks? Kaugel sellest!

17. a) Millest on näha, et Ester jäi oma kasuisale kuulekaks? b) Miks on meil oluline jäljendada Estri eeskuju?

17 Ester jäi kasuisale Mordokaile kuulekaks ja hoidis oma juudi päritolu saladuses. Kui Mordokai rääkis Estrile Ahasverose tapmiseks sepitsetud vandenõust, andis Ester sellest Mordokai palvel kuningale teada ning vandenõulaste plaan nurjus (Ester 2:20—23). Estri alandlikkus ja kuulekus tõendavad, et ta polnud oma Jumalasse usku kaotanud. Tänapäeval ei peeta kuulekust üldjuhul vooruseks, pigem on hinnas sõnakuulmatus ja vastuhakkamine. Need aga, kel on tõeline usk, peavad kuulekust oluliseks, nagu Ester seda tegi.

Estri usk pannakse proovile

18. a) Mis võis arvatavasti olla põhjus, miks Mordokai keeldus Haamani ees kummardamast? (Vaata ka allmärkust.) b) Kuidas Jumalale ustavad mehed ja naised tänapäeval Mordokai eeskuju järgivad?

18 Ahasverose õukonnas tõusis kõrgele kohale mees nimega Haaman. Ta sai Ahasverose peanõunikuks ja kuninga järel tähtsuselt teiseks meheks impeeriumis. Ahasveros andis koguni välja määruse, et kõik peavad Haamani ees kummardama (Ester 3:1—4). See määrus pani Mordokai raskesse olukorda. Mordokai pidas küll õigeks kuningale kuuletumist, kuid mitte selle hinnaga, et oleks Jumala vastu lugupidamatu olnud. Nimelt oli Haaman agaglane — tõenäoliselt Agagi, selle amalekkide kuninga järeltulija, kelle Jumala prohvet Saamuel oli hukanud (1. Saam. 15:33). Amalekid olid teinud nii palju kurja, et neist olid saanud Jehoova ja iisraellaste vaenlased. Jehoova oli amalekid kui rahva hukka mõistnud (5. Moos. 25:19). * Kuidas oleks saanud jumalakartlik juut amaleki ees kummardada? Mordokai südametunnistus ei lubanud seda teha. Ta jäi endale kindlaks. Tänase päevani on Jumalale ustavad mehed ja naised isegi oma elu hinnaga järginud põhimõtet „Me peame kuuletuma pigem Jumalale kui valitsejale, mitte inimestele” (Ap. t. 5:29).

19. Mida Haaman tegi ja kuidas ta kuningat veenis?

19 Haaman oli raevunud. Vähe sellest, et ta püüdis leida viisi Mordokai hukkamiseks, haudus ta ka plaani, kuidas teha lõpp kõigile Mordokai rahvuskaaslastele. Haaman mustas neid kuninga ees. Mainimata, et tegu on juutidega, vihjas ta sellele, et see on tähtsusetu rahvas, kes elab „hajutatuna ja eraldatuna rahvaste keskel”. Ta väitis isegi, et see rahvas ei kuuletu kuninga seadustele ning on riigile ohuks. Seejärel tegi ta ettepaneku, et annetab kuninga varakambrisse hiigelsuure summa, mis katab kõigi Pärsia impeeriumis elavate juutide hukkamisega seotud kulutused. * Ahasveros andis Haamanile omaenda pitserisõrmuse, et Haaman saaks pitseriga kinnitada ükskõik millise määruse, mida ta tahab välja anda (Ester 3:5—10).

20., 21. a) Kuidas mõjutas Haamani teadaanne Pärsia impeeriumis elavaid juute, nende hulgas Mordokaid? b) Mida palus Mordokai Estril teha?

20 Peagi kiirustasid ratsakäskjalad hiigelsuure impeeriumi igasse nurka, et kuulutada juudi rahvale surmaotsust. Kujuta ette, kuidas võis see teadaanne mõjuda kaugel Jeruusalemmas elavatele juutidele, kes olid naasnud Babüloni vangipõlvest ja püüdsid üles ehitada linna, millel ikka veel puudusid kaitsemüürid. Nähtavasti mõtles Mordokai seda hirmsat teadet kuuldes nii Jeruusalemmas elavatele juutidele kui ka oma sõpradele ja sugulastele Susas. Meeleheites käristas Mordokai oma riided lõhki, pani selga kotiriide, raputas tuhka pähe ning hakkas keset linna valjult halama. Haaman aga, keda ei liigutanud põrmugi, millist ahastust Susa linna paljud juudid ja nende sõbrad tema käsu pärast tundsid, istus koos kuningaga jooma. (Loe Ester 3:12—4:1.)

21 Mordokai teadis, et ta ei saa lihtsalt käed rüpes istuma jääda. Ent mida sai ta teha? Ester kuulis tema ahastusest ning saatis talle uued riided, mida selga panna. Mordokai kurbus oli aga lohutamatu. Võib-olla oli Mordokai juba pikemat aega mõelnud, miks Jehoova lasi Estri tema juurest ära viia ja tal paganliku kuninga naiseks saada. Nüüd võis ta selle põhjust taipama hakata. Mordokai läkitas Estrile sõna, paludes tal juutide eest kosta ja kuningalt oma rahvale abi otsida (Ester 4:4—8).

22. Miks kartis Ester oma kuningast abikaasa ette ilmuda? (Vaata ka allmärkust.)

22 Seda sõnumit kuuldes võis Estri süda värisema lüüa. Nii suurt usuproovi polnud tema elus varem olnud. Ester kartis ning andis seda ka Mordokaile teada. Ta tuletas oma nõole meelde kuninga seadust, mille kohaselt igaüks, kes ilma kutsumata kuninga ette läheb, peab surema. Käsust üleastuja jäeti ellu üksnes juhul, kui kuningas tema poole oma kullast valitsuskepi sirutas. Estril võis olla põhjust kuninga suuremeelsuses kahelda, eriti kui ta mõtles sellele, mis sai Vastist, kes kuninga käsule ei kuuletunud. Ester andis Mordokaile teada, et kuningas pole kutsunud teda enda juurde juba 30 päeva. Niisiis oli tal küllaldaselt alust karta, et ta on kaotanud kapriisse kuninga soosingu (Ester 4:9—11). *

23. a) Kuidas püüdis Mordokai Estri usku kinnitada? b) Miks tasub meil Mordokaid jäljendada?

23 Mordokai püüdis Estri usku kinnitada. Ta ütles, et kui Ester midagi ette ei võta, tuleb juutidele pääste mujalt, ning et ka Ester ise ei pääse, kui tagakiusamine jõudu kogub. Mordokai sõnadest ilmnes tema tugev usk Jehoovasse, Jumalasse, kes ei lase iialgi oma rahvast hävitada ja kelle tõotused ei jää kunagi täitumata (Joosua 23:14). Mordokai lausus Estrile: „Kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?” (Ester 4:12—14). Mordokai on meile heaks eeskujuks: ta usaldas oma Jumalat Jehoovat täielikult. Kas seda võib öelda ka meie kohta? (Õpet. 3:5, 6.)

Usk, mis oli tugevam kui surmahirm

24. Millest oli näha Estri usk ja julgus?

24 Ester pidi otsustama, mida ta teeb. Ta palus, et Mordokai ja teised juudid koos temaga kolm päeva paastuksid. Tema viimased sõnad Mordokaile peegeldavad suurt usku ja julgust. Ester lausus: „Kui ma hukkun, siis hukkun!” (Ester 4:15—17). Kindlasti palvetas Ester nende kolme päeva jooksul pinevamalt kui eales varem. Lõpuks saabus otsustav aeg. Ester pani selga oma parimad kuninglikud rõivad, et kuningale igati meeldida. Ja siis ta läks.

Ester riskis eluga, et kaitsta Jumala rahvast

25. Kirjelda sündmuste kulgu, kui Ester ilmus oma abikaasa ette.

25 Nagu peatüki alguses öeldud, suundus Ester kuningakoja siseõue poole. Võime ette kujutada, millised ärevad mõtted ta peas keerlesid ja kui tuliselt ta palvetas. Ta sisenes õue, kust ta võis näha Ahasverost oma troonil istumas. Ehk püüdis Ester lugeda midagi välja kuninga näost, mida raamisid hoolitsetud lokid ja kandiline habe. Kui Estril tuli oodata, võis see aeg tunduda terve igavikuna. Ent ooteaeg lõppes — abikaasa märkas teda. Ahasveros oli kahtlemata üllatunud, kuid ta polnud pahane. Ta sirutas Estri poole oma kullast valitsuskepi (Ester 5:1, 2).

26. Mistõttu läheb tõsikristlastel vaja julgust, nagu oli Estril, ja miks võib öelda, et kuninga jutule pääsemine oli kõigest algus?

26 Ester oli pääsenud kuninga audientsile. Ta oli asunud oma Jumala ja rahva poolele. See oli usutegu, millega ta jättis suurepärase eeskuju kõigile jumalateenreile. Tõsikristlased peavad kalliks selliseid ustavaid eeskujusid. Jeesus sõnas, et tema tõelisi järelkäijaid tuntakse ennastohverdava armastuse järgi. (Loe Johannese 13:34, 35.) Säärase armastuse osutamine nõuab sageli julgust, nagu oli Estril. Kuigi Ester seisis tol päeval Jumala rahva eest, oli see kõigest algus. Kuidas veenda kuningat, et tema soosik ja parem käsi Haaman on nurjatu salasepitseja? Mida teha, et oma rahvast päästa? Sellest tuleb juttu järgmises peatükis.

^ lõik 2 Ahasverost peetakse üldiselt Xerxes I-ks, kes valitses Pärsia impeeriumi viienda sajandi algupoolel e.m.a.

^ lõik 9 Vaata kasti „Küsimusi Estri raamatu kohta” 16. peatükis.

^ lõik 18 Haaman võis olla üks väheseid järelejäänud amalekke, sest „Amaleki viimased jäänused” hävitati juba kuningas Hiskija ajal (1. Ajar. 4:43).

^ lõik 19 Haaman pakkus kuningale 10 000 talenti hõbedat — summa, mis on tänapäeval väärt mitusada miljonit eurot. Kui Ahasveros oli Xerxes I, nagu arvatakse, võis Haamani pakkumine talle eriti ahvatlev olla, sest Xerxes vajas väga palju raha, et teostada oma pikalt planeeritud sõjakäigud kreeklaste vastu, milles ta lõpuks siiski lüüa sai.

^ lõik 22 Xerxes I oli tuntud oma ettearvamatu ja vägivaldse loomuse poolest. Kreeka ajaloolane Herodotos pani kirja mõned näited ajast, mil Xerxes Kreeka vastu sõdis. Xerxes nõudis paatidele toetuva ujuksilla ehitamist üle Hellespontose väina. Kui see sild tormis hävis, käskis Xerxes silla kavandajatel pea maha raiuda ning lasi koguni Hellespontose väina vett „karistuseks” piitsutada, samal ajal kui needust valjult ette loeti. Sama sõjakäigu ajal anus üks rikas mees Xerxest, et tema poeg sõttaminekust vabastataks. Selle peale lasi kuningas noormehe pooleks raiuda ning tema surnukeha teistele hoiatuseks välja panna.