1. Miks soovis Etioopia õukonnaametnik lasta ennast ristida?

„NÄE, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Seda küsis üks Etioopia õukonnaametnik esimesel sajandil. Kristlane Filippus oli talle äsja tõestanud, et Jeesus on tõotatud messias. Pühakirjast õpitu puudutas etiooplase südant sedavõrd, et ta soovis lasta ennast ristida. (Apostlite teod 8:26–36.)

2. Miks tasuks sul tõsiselt mõelda ristimisele?

 ² Kui oled hoolikalt uurinud selle raamatu varasemaid peatükke mõne Jehoova tunnistaja abiga, võid sinagi küsida: „Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Sa oled teada saanud, et Piibel tõotab igavest elu paradiisis. (Luuka 23:43; Ilmutus 21:3, 4.) Samuti oled õppinud, milline on surnute olukord, ning et on olemas ülestõusmislootus. (Koguja 9:5; Johannese 5:28, 29.) Arvatavasti oled käinud ka Jehoova tunnistajate koosolekutel ja näinud oma silmaga, et nad teenivad Jumalat õigel viisil. (Johannese 13:35.) Mis kõige tähtsam, sa oled Jehoova kohta juba nii mõndagi õppinud ja saanud temaga lähedasemaks.

3. a) Millise käsu andis Jeesus oma järelkäijatele? b) Kuidas veeristimine toimub?

³ Millega sa saad näidata, et soovid Jumalat teenida? Jeesus andis oma järelkäijatele korralduse: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid.” (Matteuse 28:19.) Jeesus ise andis eeskuju, lastes ennast vees ristida. Teda ei piserdatud veega, samuti ei valatud talle lihtsalt veidi vett pähe. (Matteuse 3:16.) Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „ristima”, tähendab „vette kastma”. Kristlik ristimine toimub seega täieliku vee alla kastmise teel.

4. Mida näidatakse ristimisega?

⁴ Veeristimine on nõue igaühele, kes tahab olla Jehoova sõber. Ristimisega näidatakse avalikult oma soovi teenida Jumalat, samuti seda, et ollakse hea meelega valmis täitma Jehoova tahet. (Laul 40:7, 8.) Ristimisele peavad aga eelnema teatud sammud.

5. a) Milline on esimene samm ristimise suunas? b) Miks on tähtis käia koguduse koosolekutel?

⁵ Esimese sammu sa oled juba astunud. Kuidas? Sa oled õppinud tundma Jumal Jehoovat ja Jeesus Kristust ning teinud seda ehk järjekindla piibliuurimise teel. (Loe Johannese 17:3.) Kuid õppida on veel nii mõndagi. Kristlased tahavad olla täidetud Jumala tahte „täpse tundmisega”. (Koloslastele 1:9.) Selles suhtes saab palju abi Jehoova tunnistajate koosolekutelt. On tähtis nendel koosolekutel käia. (Heebrealastele 10:24, 25.) Regulaarne kohalolek aitab sul Jumalat tundma õppida.

6. Kui hästi pead sa Piiblit tundma, enne kui võid lasta ennast ristida?

⁶ Siiski ei pea sa tundma Piiblit täiuslikult, enne kui võid lasta ennast ristida. Etioopia õukonnaametnikul oli kuigipalju teadmisi, kuid ta vajas abi, et teatavatest pühakirjatekstidest aru saada. (Apostlite teod 8:30, 31.) Samuti on ka sinul veel palju õppida. Õigupoolest saab Jumala kohta lõputult teadmisi omandada. (Koguja 3:11.) Kuid enne ristimisele minekut pead sa tundma vähemalt Piibli põhiõpetusi ja need omaks võtma. (Heebrealastele 5:12.) Põhiõpetuste hulka kuulub näiteks see, mida Piibel räägib surnute olukorrast ning Jumala nime ja kuningriigi tähtsusest.

7. Millist mõju peaks Piibli uurimine sulle avaldama?

⁷ Teadmistest üksi ei piisa, sest „ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla”. (Heebrealastele 11:6.) Piibel räägib, et paljud muistse Korintose linna elanikud, kes kristlaste sõnumit kuulsid, „said usklikuks ja nad ristiti”. (Apostlite teod 18:8.) Samuti peaks Piibli uurimine kasvatama sinu usku sellesse, et see raamat  on tõesti Jumalalt, samuti usku Jumala tõotustesse ja Jeesuse ohvri lunastusjõusse. (Joosua 23:14; Apostlite teod 4:12; 2. Timoteosele 3:16, 17.)

8. Mis ajendab sind õpitust teistele rääkima?

⁸ Kui usk su südames kasvab, on sul raske õpitut ainult enda teada hoida. (Jeremija 20:9.) Usk ajendab sind rääkima Jumalast ja tema eesmärkidest ka teistele. (Loe 2. Korintlastele 4:13.)

9., 10. a) Kellele sa võiksid kõigepealt Piibli tõde rääkida? b) Mida sa peaksid tegema, kui soovid osaleda organiseeritud kuulutustöös?

⁹ Sa võiksid alustada Piibli tõe jagamist nii, et räägid seda taktitundeliselt kõigepealt oma sugulastele, sõpradele, naabritele ja töökaaslastele. Mingi aja pärast soovid tõenäoliselt osaleda ka Jehoova tunnistajate organiseeritud kuulutustöös. Räägi sellest soovist julgesti oma piibliõpetajaga. Kui paistab, et sa vastad kuulutustöös osalemise tingimustele, korraldatakse vestlus sinu, su õpetaja ja kahe kogudusevanema vahel.

¹⁰ Nii saad paremini tuttavaks kogudusevanematega, kes hoolitsevad Jumala karja eest. (Apostlite teod 20:28; 1. Peetruse 5:2, 3.) Kui sa mõistad ja usud Piibli põhiõpetusi, elad Jumala põhimõtete kohaselt ja soovid tõesti saada Jehoova tunnistajaks, annavad kogudusevanemad sulle teada, et sa võid osaleda kuulutustöös ristimata kuulutajana.

11. Milliseid muudatusi on mõningatel tarvis teha, enne kui nad võivad osaleda kuulutustöös?

¹¹ Aga võib-olla annavad kogudusevanemad sulle nõu teha veel mõningaid muudatusi oma eluviisis, enne kui võid osaleda kuulutustöös. See võib tähendada mingist varjatud harjumusest loobumist. Seepärast  peaksid sa juba enne, kui avaldad soovi saada ristimata kuulutajaks, olema loobunud rasketest pattudest, nagu seksuaalne ebamoraalsus, purjutamine või uimastitarbimine. (Loe 1. Korintlastele 6:9, 10; Galaatlastele 5:19–21.)

12. Miks on vaja patte kahetseda?

¹² Ristimisele eelnevad veel teatud sammud. Apostel Peetrus ütles: „Kahetsege oma patte ja muutke end, et teie patud kustutataks.” (Apostlite teod 3:19.) Siiralt kahetseda tähendab tunda kurvastust millegi pärast, mis on tehtud. Kahetsema ei pea mitte ainult need, kes on elanud kõlblusetult, vaid ka need, kes on elanud moraalses mõttes võrdlemisi puhast elu. Miks? Sellepärast, et kõik on patused ja vajavad Jumala andeksandi. (Roomlastele 3:23; 5:12.) Enne Piibli uurimist ei tundnud sa Jumala tahet, järelikult ei saanud sa ka sellega täielikus kooskõlas elada. Sellepärast ongi tarvis patte kahetseda.

13. Mida tähendab enda muutmine?

¹³ Pattude kahetsemisele peab järgnema enda muutmine. Tarvis on enamat kui kahetsustunnet. Tuleb hüljata endine eluviis ja otsustada teha edaspidi ainult seda, mis on õige. Kahetsemine ja enda muutmine on sammud, mis peavad eelnema ristimisele.

14. Milline tähtis samm on sul vaja teha enne ristimisele minekut?

¹⁴ Enne ristimisele minekut on vaja teha veel üks tähtis samm. See on pühendumine Jumal Jehoovale.

15., 16. Kuidas pühendutakse Jumalale ja millise ajendiga?

¹⁵ Jehoovale pühendutakse siiras palves, tõotades  talle igaveseks oma „jäägitut pühendumust”. (5. Moosese 6:15.) Mis ajendab inimest sellist sammu astuma? Seda aitab ehk mõista järgmine näide. Mees ja naine on hakanud kurameerima. Mida enam mees naist tundma õpib ja näeb tema häid omadusi, seda enam naine teda kütkestab. On loomulik, et mingi aja pärast teeb ta naisele abieluettepaneku. Mees teab, et abiellumine toob lisakohustusi, ent armastus ajendab teda siiski seda tähtsat sammu astuma.

¹⁶ Kui õpid Jehoovat tundma ja hakkad teda armastama, siis ajendab süda sind teenima teda tingimusteta. Need, kes tahavad saada Jumala poja Jeesus Kristuse järelkäijaks, ei tohiks enam elada iseendale. (Markuse 8:34.) See tähendab, et me ei luba isiklikel soovidel ja eesmärkidel takistada meid kuuletumast täielikult Jumalale. Nagu näha, peaks Jehoova tahte täitmine olema su elus esikohal juba enne ristimisele minekut. (Loe 1. Peetruse 4:2.)

17. Miks hoiduvad mõned Jumalale pühendumast?

¹⁷ Mõned hoiduvad Jehoovale pühendumast, kuna nad pelgavad nii tõsist sammu astuda. Võib-olla neid hirmutab pühendumisega kaasnev vastutus. Kartes eksida ja Jehoovale pettumust valmistada, mõtlevad nad, et on parem talle mitte pühenduda.

18. Mis võib sind ajendada Jehoovale pühenduma?

¹⁸ Kui õpid Jehoovat armastama, siis tahad talle ka pühenduda ning teed kõik võimaliku, et oma tõotuse kohaselt elada. (Koguja 5:4.) Pärast pühendumist soovid sa kindlasti, et su „eluviis tooks Jehoovale au” ja sa oleksid talle kõiges meelepärane. (Koloslastele 1:10.)  Kuna sa armastad Jumalat, ei hakka sa mõtlema, et tema tahet on liiga raske täita. Sa koged hoopis apostel Johannese sõnade tõesust: „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad.” (1. Johannese 5:3.)

19. Miks sa ei peaks kartma Jumalale pühenduda?

¹⁹ Sa ei pea olema täiuslik, et Jumalale pühenduda. Jehoova teab sinu piire ega oota sinult kunagi rohkem, kui sa suudad teha. (Laul 103:14.) Ta tahab, et oleksid edukas, ning ta toetab ja aitab sind. (Loe Jesaja 41:10.) Sa võid olla kindel, et kui usaldad Jehoovat kogu südamest,  „siis ta teeb su teerajad tasaseks”. (Õpetussõnad 3:5, 6.)

20. Miks ei saa Jehoovale pühendumine jääda teistele märkamatuks?

²⁰ Eeltoodu üle järelemõtlemine võib aidata sul jõuda otsusele ja pühenduda palves Jehoovale. Piibel  ütleb, mida veel peaksid tegema need, kes armastavad Jehoovat: „Suuga oma usu tunnistamine toob pääste.” (Roomlastele 10:10.) Kuidas sa saad seda teha?

21., 22. Kuidas sa saad suuga oma usku tunnistada, nagu Piibel ütleb?

²¹ Ütle oma koguduse vanematekogu koordineerijale, et sa soovid lasta ennast ristida. Ta hoolitseb siis selle eest, et mõned kogudusevanemad arutavad sinuga läbi Piibli põhiõpetused. Kui kogudusevanemad leiavad, et sa vastad ristimiseks esitatud tingimustele, teatavad nad sulle, et sa võid lasta ennast ristida järgmisel võimalusel. * Ristimistalituse eel peetakse tavaliselt kõne, milles räägitakse ristimise tähendusest. Sealhulgas palub kõnepidaja ristitavatel vastata kahele lihtsale küsimusele, mis annab neile võimaluse oma usku tunnistada.

²² Lastes ennast ristida, teed sa avalikult teatavaks, et oled pühendunud Jumalale ning et sinust on saanud Jehoova tunnistaja. Ristitavad kastetakse täielikult vette, näitamaks avalikult, et nad on Jehoovale pühendunud.

23. Mida tähendab lasta end ristida „Isa, Poja ja püha vaimu nimesse”?

²³ Jeesus ütles, et tema jüngrid tuleks ristida „Isa, Poja ja püha vaimu nimesse”. (Matteuse 28:19.) See tähendab, et ristitav tunnustab Jumal Jehoova ja Jeesus Kristuse võimu. (Laul 83:18; Matteuse 28:18.) Ta tunnustab ka Jumala püha vaimu ehk tegeva jõu rolli ja tegevust. (Galaatlastele 5:22, 23; 2. Peetruse 1:21.)

24., 25. a) Mida ristimine sümboliseerib? b) Millele oleks tarvis mõelda?

 ²⁴ Ristimistoiming ei ole lihtsalt mingi kombetalitus. Sellel on sügav tähendus. Vee alla kastmine sümboliseerib seda, et sa oled surnud oma endisele elule. Veest välja tõstmine sümboliseerib seda, et oled nüüd saanud elavaks täitma Jumala tahet. Pea ka meeles, et oled pühendunud Jumalale, mitte tööle, teistele inimestele või organisatsioonile. Sinu pühendumine ja ristimine tähistab sinu ning Jumala vahelise väga lähedase sõprussuhte algust. (Laul 25:14.)

²⁵ Ristimine ei garanteeri pääsemist. Apostel Paulus kirjutas, et me peame töötama „oma pääste nimel aukartuse ja värinaga”. (Filiplastele 2:12.) Ristimine on alles algus. Seega on tähtis mõelda sellele, kuidas Jumala armastusse jääda. Sellele küsimusele vastab meie viimane peatükk.