Pühakiri oli ennustanud, et pärast Kristuse surma tõusevad algkristlaste seast valeõpetajad, kes moonutavad Jumala tõde (Apostlite teod 20:29, 30). Varsti nii juhtuski. Need valeõpetajad segasid Jeesuse õpetused paganausuga, mille tagajärjel tekkis võltskristlus (2. Timoteosele 4:3, 4). Miks võib öelda, et meie tänapäeval saame õigesti aru, mida Piibel tegelikult õpetab?

Jehooval jõudis kätte aeg avaldada tõde. Piibel on ennustanud, et lõpuajal „tõest arusaamine süveneb” (Taaniel 12:4). 1870. aastal hakkas väike rühm tõeotsijaid mõistma, et paljud kirikudoktriinid ei põhine Piiblil. Seepärast püüdsid nad Piibli algsetest õpetustest aru saada. Jehoova õnnistas nende pingutusi.

Siirad mehed uurisid hoolsalt Piiblit. Need siirad piibliuurijad, meie vaimsed esiisad, kasutasid sama uurimismeetodit mida meie tänapäeval. Nad arutasid Piibli üle teemade kaupa. Kui mingist piiblikohast oli raske aru saada, püüdsid nad leida salme, mis seda selgitaksid. Kui nad jõudsid järeldusele, mis oli kooskõlas ülejäänud Piibliga, panid nad selle kirja. Lastes Piiblil end ise tõlgendada, leidsid nad taas tõe Jumala nime ja kuningriigi kohta, tema eesmärgi kohta inimkonna ja maaga ning surnute olukorra ja ülestõusmislootuse kohta. Sellised tõeotsingud vabastasid nad paljudest valeusu ja selle traditsioonide kammitsaist (Johannese 8:31, 32).

Aastal 1879 mõistsid piibliuurijad, et käes on aeg tõde teistelegi kuulutada. Niisiis hakkasid nad sel aastal andma välja ajakirja, mis ilmub tänase päevani – selleks on Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki. Praegu jagame Piibli tõdesid inimestega 240 maal umbes 750 keeles. Mitte kunagi varem pole nii paljud inimesed tõest nii selgelt aru saanud!

• Mis juhtus Piibli tõega pärast Kristuse surma?

• Mis on aidanud meil Jumala Sõna tõe taas leida?