Jeesus on templis just ajanud kimbatusse peapreestrid ja rahvavanemad, kes seadsid kahtluse alla tema tegutsemisõiguse. Jeesuse vastuse peale jääb nende suu kinni. Seejärel räägib ta mõistujutu, mis paljastab nende tegeliku olemuse.

Jeesus jutustab: „Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles talle: „Laps, mine täna viinamäele tööle.” See vastas talle: „Ma ei taha”, aga hiljem kahetses ja läks siiski. Mees läks ka teise juurde ja ütles sedasama. Too vastas: „Hea küll, isand”, aga ei läinud. Kumb neist kahest täitis isa tahet?” (Matteuse 21:28–31.) Vastus on ilmselge: isa tahet täitis lõpuks esimene poeg.

Jeesus ütleb oma vastastele: „Ma kinnitan teile, et maksukogujad ja prostituudid saavad enne teid Jumala kuningriiki.” Maksukogujad ja prostituudid ei tahtnud alguses Jumalat teenida. Kuid esimese poja kombel nad hiljem kahetsesid ja nüüd teenivad nad Jumalat. Usujuhte võib aga võrrelda teise pojaga. Nad küll väidavad, et teenivad Jumalat, kuid tegelikult nad seda ei tee. Jeesus tõdeb: „[Ristija] Johannes tuli ja näitas teile õiguse teed, aga teie ei uskunud teda. Ent maksukogujad ja prostituudid uskusid teda ja teie, ehkki te seda nägite, ei tundnud hiljemgi kahetsust ega hakanud teda uskuma.” (Matteuse 21:31, 32.)

Edasi räägib Jeesus veel ühe mõistujutu. Seekord näitab ta, et usujuhtide viga ei seisne üksnes selles, et nad ei teeni Jumalat. Nad on ka täis kurjust. Jeesus ütleb: „Üks inimene rajas viinamäe, tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni. Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile. Saagikoristusajal saatis ta aednike juurde ühe orja, et see tooks neilt viinamäe vilju. Aednikud aga võtsid orja kinni, peksid läbi ja saatsid tühjade kätega minema. Ta saatis aednike juurde teisegi orja. Seda lõid nad pähe ja mõnitasid. Ta saatis veel ühe, kuid selle nad tapsid. Samuti saatis ta palju teisi, kellest osa nad peksid läbi ja osa tapsid.” (Markuse 12:1–5.)

Kas Jeesuse kuulajad saavad sellest mõistujutust aru? Neile võivad meenuda need Jesaja teravad sõnad: „Vägede Jehoova viinamägi on Iisraeli sugu ning Juuda mehed on istandus, millesse ta oli kiindunud. Ta ootas õigust, aga tuli ülekohus.” (Jesaja 5:7.) Jeesuse mõistujutt sarnaneb Jesaja öelduga. Maaomanik sümboliseerib Jehoovat ning viinamägi Iisraeli rahvast, mida ümbritseb kaitsev aed ehk Jumala seadus. Jehoova saatis prohveteid oma rahvast õpetama ja aitama, et see võiks kanda head vilja.

Ent aednikud kohtlesid nende juurde saadetud orjasid julmalt ja osa neist nad isegi tapsid. Jeesus jätkab: „Üks oli tal [viinamäe omanikul] veel, tema armas poeg. Selle saatis ta aednike juurde viimasena, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” Aednikud aga rääkisid omavahel: „See on pärija. Tapame ta ära ja pärand saab meile.” Nad võtsid ta kinni, tapsid ära ja viskasid viinamäelt välja.” (Markuse 12:6–8.)

Seejärel küsib Jeesus: „Mida teeb nüüd viinamäe omanik?” (Markuse 12:9.) Usujuhid vastavad: „Kuna nad [aednikud] on kurjad, siis hukkab ta nad hirmsal kombel ja rendib viinamäe välja teistele aednikele, kes annavad talle saaki õigel ajal.” (Matteuse 21:41.)

Nii mõistavad nad tahtmatult hukka iseendid, sest nemadki on Jehoova viinamäe, Iisraeli rahva aednikud. Vili, mida Jehoova sellistelt  aednikelt õigustatult ootab, on muu hulgas usk tema pojasse ehk messiasse. Jeesus vaatab usujuhtidele otse silma ja küsib: „Kas te pole lugenud seda kirjakohta: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks. See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?” (Markuse 12:10, 11.) Nüüd lausub Jeesus selge sõnaga: „Seepärast ma ütlen teile: Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab.” (Matteuse 21:43.)

Kirjatundjad ja peapreestrid taipavad, et Jeesus rääkis selle mõistujutu nende kohta. (Luuka 20:19.) Nüüd soovivad nad teda, seaduslikku pärijat, tappa rohkem kui eales varem. Nad aga kardavad rahvast, kes peab Jeesust prohvetiks. Seepärast ei kavatse nad teda otsekohe tappa.