Olivia oli Austraalias alles lasteaialaps, kui kutsus oma õpetajat mälestusõhtule. Ta tegi seda kaheksa aastat järjest. Aastal 2016 õpetaja helistas ja teatas viimaks, et tuleb. Ta ütles veel, et on liigutatud Olivia järjekindlatest kutsetest. Nii tuligi õpetaja mälestusõhtule  koos oma abikaasaga. Tema mees oli töötanud linnavolikogus ja sellepärast mäletas kuningriigisaali ehitamist. Ta ütles vendadele, et saali ehitusprojekt oli muljetavaldavalt hästi organiseeritud. Õpetajale ja tema abikaasale meeldis see õhtu nii väga, et nad olid viimaste lahkujate seas.

Jacintu ja tema naine elavad Ida-Timoris. Kui Jacintu vennapoeg sai Jehoova tunnistajaks ega osalenud enam koos perega jumalateenistusel, olid nad siiraste katoliiklastena jahmunud. Jacintu tahtis tõestada, et nõbu eksib, ja otsustas lugeda läbi raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Tema eesmärk oli leida üles valeõpetused. Pärast ütles ta oma naisele: „Ma lugesin seda raamatut. Aga ei leidnud midagi.”

„Sa pead põhjalikumalt lugema,” vastas naine. „Loe uuesti, loe nüüd aeglasemalt.”

Seda Jacintu tegigi, aga pidi naisele taas ütlema: „Ma ei leia midagi.” Ta lisas: „Seal on kõik Piiblist. Isegi see, mida öeldakse surnute kummardamise kohta, on Piiblist.”

„Loe kolmas kord veel,” ütles naine. „Jooni lõigud alla, uuri korralikult, see peab olema vale.”

 Jacintu uuris raamatut väga põhjalikult, kriipsutades terveid lõike alla. Pärast kolmandat lugemist ütles ta: „See on kõik õige! Mu vennapojal on õigus.” Jacintu uurib nüüd Jehoova tunnistajatega Piiblit.

Pioneerist õde, kes elab Guamil, külastas Pohnpei saarelt pärit naist ja näitas talle videot „Miks uurida Piiblit?”. Õde lubas tagasi tulla. Ta naasis mitu korda, kuid naist kodunt ei leidnud. Kui uksele tuli naise tütar, otsustas õde näidata talle videot sarjast „Saa Jehoovaga sõbraks”. Tüdrukule meeldis see väga. Järgmisel korral avas ukse ema ise ja oli Piibli sõnumist huvitatud. Selgus, et tütar oli emale soovitanud minna tolle naise kirikusse, kes näitas  videot. Paistis, et see sütitas ema uudishimu. Õde selgitas, kuidas Piiblit uuritakse, ja nad leppisid kokku järgmise kohtumise.

Ringkonnaülevaataja Terence reisis koos oma naise Stellaga Inakori, määramata territooriumile Paapua Uus-Guineas. Terence jutustab: „Esimese päeva varahommikul, kui alles magasime, kuulsime koputust uksele. Hulk inimesi ootas väljas. Me kuulutasime neile kella kuuest kuni lõunani. Siis tegime pausi, võtsime dušši ja seejärel leidsime, et meid  ootab veelgi rohkem inimesi. Kuulutasime kella kahest kuni südaööni.” Järgmisel hommikul oli Terence’il ja Stellal plaanis minna ühte teise piirkonda ja nad otsustasid hästi varakult teele asuda. Paljud tulid neid jällegi otsima, kuid ei leidnud neid eest. „Saanud teada, kuhu olime läinud, tulid nad meile järele,” jutustab Terence. „Kuulutasime lõunani. Naastes oma elukohta, leidsime eest juba uue inimrühma. Sarnased lood kordusid iga päev. Need inimesed olid nagu lambad, kel pole karjast.” (Matt. 9:36.)

Agnès, pioneerist õde Uus-Kaledoonias, käis oma haige käe pärast füsioterapeudi juures. Protseduuri ajal rääkis terapeut Agnèsele, et nähes nii paljusid kannatamas, on ta mõelnud, kas Jumal on tõesti julm. Agnès tänas endamisi Jehoovat võimaluse eest teda kaitsta. Siis näitas ta terapeudile voldikut „Kas tuleb aeg, kui kannatusi pole enam?” ja luges talle ette kirjakoha Ilmutus 21:3, 4.

Terapeut ütles: „Ma pole kindel, kas see salm, mida te lugesite, ikka on minu Piiblis; seal on ainult evangeeliumid.” Saanud teada, et Agnès on Jehoova tunnistaja, mainis ta, et on kohanud tunnistajaid oma kodumaal Tšiilis.

Agnès rääkis, et Jehoova tunnistajate veebitelevisioonis oli juttu nende tegevusest Tšiilis. Järgmise visiidi ajal võttis ta tahvelarvuti kaasa ning näitas  terapeudile seda videot. Terapeut oli sügavalt liigutatud, nähes Tšiili Peetelit ja kokkutulekusaali. Pärast seda ütles Agnès: „Ja siin on mul veel üks asi teie jaoks – täielik Piibel. Saate ise lugeda kirjakohta Ilmutus 21:3, 4, mida ma teile eelmisel nädalal näitasin!” Terapeut hüppas oma toolilt üles, kallistas Agnèst ja hüüatas: „Suur aitäh nende kahe imelise kingituse eest!”

Järgmisel visiidil tõi Agnès kaasa raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” ja selgitas, miks on maa peal nii palju kannatusi. Terapeut ütles, et sõidab peagi Tšiilisse puhkusele, võtab raamatu kaasa ning loeb selle otsast lõpuni läbi.