INDONEESIA
Tõeline Saara tütar
Titi Koetin
-
SÜNDIS 1928
-
RISTITI 1957
-
LÜHIANDMED Õde, kes aitas taktitundeliselt oma abikaasal Jehoovat teenima hakata, kuigi alguses osutas mees tugevat vastupanu. (Jutustanud tema poeg Mario Koetin.)
MU EMA oli südamlik ja seltsiv naine, kes armastas Piiblit. Kui ta kohtus Põhja-Sulawesil Manados misjonär Gertrud Ottiga, oli ta kohe valmis hakkama Piiblit uurima. Peagi lasi ta end ristida. Kuid mu isa Erwin, kes oli silmapaistev pankur ja hiljem Jakarta börsi juht, avaldas emale tema uue usu tõttu ägedat vastupanu.
Ühel päeval esitas isa emale ultimaatumi.
„Vali nüüd: kas usk või abikaasa!” käratas ta.
Ema mõtles kaua, mida vastata. Seejärel ütles ta malbelt: „Ma tahan mõlemat, nii oma abikaasat kui ka Jehoovat.”
Isa jäi sõnatuks ja rahunes maha.
Aja jooksul muutus isa sallivamaks, sest ta armastas ema väga ja pidas lugu tema arukatest mõtteavaldustest.
Ema soovis aga, et isa teeniks koos temaga Jehoovat.
Palvetanud selle pärast tungivalt, tuli talle meelde, et isale meeldib õppida keeli. Niisiis otsustas ta panna kodus nähtavatesse kohtadesse ingliskeelseid piiblitekste. „Tahan oma inglise keele oskust lihvida,” ütles ta isale. Ema teadis, et isa väärtustab avaliku esinemise oskust, ja palus, et isa aitaks tal harjutada teokraatliku teenistuskooli kõnesid. Isa oli nõus. Kuna isa oli külalislahke, küsis ema talt, kas ringkonnaülevaataja võiks meie juures ööbida. Jälle oli ta päri. Ja kuna isale oli perekond väga tähtis, ütles ema talle sõbralikult, et äkki tahaks ta koos meiega kokkutulekule tulla. Isa tuligi.Ema kannatlikkus ja peenetundelisus pehmendas aegamööda isa südant. Kui elasime perega Inglismaal, hakkas ta koosolekutel käima ja sõbrunes John Barriga, kellest sai hiljem Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige. Mõne kuu pärast lasi isa end ristida. See tegi mu ema kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Järgmistel aastatel isa lausa külvas ema armastusega üle.
Ema võitis vooruslikkuse, lugupidava hoiaku ja tugeva usuga kõigi tuttavate südame
Mõned meie sõbrad võrdlevad ema esimesel sajandil elanud kristliku naise Lüüdiaga, kes oli tuntud oma külalislahkuse poolest. (Ap. t. 16:14, 15.) Mina aga mõtlen temast tihti kui Saarast, kes allus heal meelel oma abikaasale Aabrahamile. (1. Peetr. 3:4–6.) Mu ema oli vooruslik, lugupidav ja tugeva usuga naine, kes võitis kõigi tuttavate südame. Tänu tema eeskujule hakkas isa Jehoovat teenima. Teda võib tõesti nimetada Saara tütreks.