Kelle võimu sa peaksid tunnustama?
14. peatükk
Kelle võimu sa peaksid tunnustama?
1., 2. Kas kõik võimu vormid on kahjulikud? Selgita.
„VÕIM” on paljude inimeste meelest ebameeldiv sõna. See on ka arusaadav, sest võimu kuritarvitatakse sageli — tööl, perekonnaringis ja valitsuses. Piibel ütleb realistlikult: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9) Tõesti, paljud on türanlikult ja enesekeskselt teiste üle võimutsenud.
2 Kuid mitte igasugune võim ei ole kahjulik. Näiteks võib öelda, et meie kehal on võim meie üle. See „käsib” meil hingata, süüa, juua ja magada. Kas see on ahistav? Ei ole. Nende nõudmiste täitmine tuleb meile endile kasuks. Oma keha nõudmistele me allume ehk tahtmatult, kuid on olemas teisi võimu ja autoriteedi vorme, millele meil tuleb meeleldi alluda. Vaatle mõningaid neist.
KÕRGEIM VÕIM
3. Miks nimetatakse Jehoovat õigusega „Suveräänseks Issandaks”?
3 Piiblis nimetatakse Jehoovat üle 300 korra „Suveräänseks Issandaks” (NW). Suverään on keegi, kellel on kõrgeim võim. Mis annab Jehoovale õiguse olla sellisel kõrgel positsioonil? Ilmutuse 4:11 vastab: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!”
4. Kuidas tahab Jehoova oma võimu kasutada?
4 Kuna Jehoova on meie Looja, on tal õigus kasutada oma võimu nii, nagu ta ise tahab. See tundub ehk hirmuäratav, eriti kui mõelda veel sellele, et Jumalal on „tugev jõud”. Teda nimetatakse „kõigeväeliseks Jumalaks” — see on väljend, mis annab heebrea keeles edasi mõtte ülekaalukast jõust. (Jesaja 40:26; 1. Moosese 17:1) Kuid Jehoova kasutab oma jõudu heasoovlikul viisil, sest tema peamine omadus on armastus. — 1. Johannese 4:16.
5. Miks ei ole Jehoova võimule raske alluda?
5 Kuigi Jehoova hoiatas, et ta karistab patustajaid, kes ei kahetse, tundis Mooses teda eelkõige kui „[„tõelist”, NW] Jumalat, ustavat Jumalat, kes lepingut peab ja heldust osutab .. neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad”. (5. Moosese 7:9) Kujutle vaid! Universumi Kõrgeim Valitseja ei taha, et me teda sunniviisil teeniksime. Selle asemel tõmbab meid tema ligi tema armastus. (Roomlastele 2:4; 5:8) Jehoova võimule allumine valmistab koguni rõõmu, sest tema seadused toovad meile alati üksnes kasu. — Laul 19:8, 9.
6. Kuidas kerkis Eedeni aias vaidlusküsimus seoses võimuga, ja mis oli selle tagajärjeks?
6 Meie esivanemad hülgasid Jumala suveräänsuse. Nad tahtsid ise otsustada, mis on hea ja mis on halb. (1. Moosese 3:4—6) See viis selleni, et nad aeti nende paradiislikust kodust välja. Pärast seda on Jehoova lubanud inimestel luua võimustruktuure, et nad võiksid elada korra järgi toimivas, kuigi ebatäiuslikus ühiskonnas. Millised need võimud on ja mil määral soovib Jumal, et me neile alluksime?
„KÕRGEMAD VÕIMUD”
7. Kes on „kõrgemad võimud”, ja milline on nende positsioon, võrreldes Jumala võimuga?
7 Apostel Paulus kirjutas: „Iga hing allugu kõrgematele võimudele, sest ei ole muud võimu kui Jumalalt.” Kes on need „kõrgemad võimud”? Järgnevates salmides näitab Paulus, et tegemist on inimeste valitsusvõimudega. (Roomlastele 13:1, NW; 13:2—7; Tiitusele 3:1) Kuigi Jehoova pole inimeste valitsusvõime olemasollu toonud, on ta lubanud neil olemas olla. Sellepärast võis Paulus kirjutada: „Olemasolevad võimud on oma suhtelistel positsioonidel Jumala seatuina.” Mida see maise võimu kohta näitab? Seda, et see on Jumala võimuga võrreldes teisejärguline ehk madalam. (Johannese 19:10, 11) Sellest järeldub, et kui inimeste seaduse ja Jumala seaduse vahel tekib vastuolu, tuleb kristlastel juhinduda Piibli poolt õpetatud südametunnistusest. Neil ’tuleb Jumala sõna rohkem kuulda kui inimeste sõna’. — Apostlite teod 5:29.
8. Kuidas toovad kõrgemad võimud sulle kasu, ja kuidas sa võid näidata, et sa allud neile?
8 Kuid enamasti tegutsevad kõrgemad valitsusvõimud kui ’Jumala teener meie heaks’. (Roomlastele 13:4) Mil kombel? Mõtle hulgalistele teenustele, mille kättesaadavuse eest kõrgemad võimud hoolitsevad, nagu näiteks postiteenused, politsei, tuletõrje, tervishoid ja haridus. „Sellepärast makske ka makse,” kirjutas Paulus, „sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit.” (Roomlastele 13:6) Mis puutub maksudesse või kõigisse muudesse seaduses ettenähtud kohustustesse, siis tuleb „meil käituda ausalt”. — Heebrealastele 13:18, NW.
9., 10. a) Kuidas sobivad kõrgemad võimud Jumala korraldusse? b) Miks oleks vale kõrgematele võimudele vastupanu osutada?
9 Aeg-ajalt kasutavad kõrgemad võimud oma võimupositsiooni valesti. Kas see vabastab meid kohustusest neile alluda? Ei vabasta. Jehoova näeb nende võimude väärtegusid. (Õpetussõnad 15:3) Kuigi ta sallib inimvalitsusi, ei tähenda see, et ta nende korruptsiooni suhtes ükskõikne on, ka ei taha ta, et meie seda oleksime. Tõepoolest, varsti Jumal „lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid” ja asendab need oma õiglase valitsusega. (Taaniel 2:44) Aga enne kui see aset leiab, tegutsevad kõrgemad võimud kasulikul eesmärgil.
10 Paulus selgitas: „Kes paneb vastu meelevallale [„võimule”, NW], paneb vastu Jumala antud korraldusele.” (Roomlastele 13:2, UT) Kõrgemad võimud on Jumala „korraldus” selles mõttes, et nad tagavad mingisugusegi korra, ilma milleta valitseks kaos ja anarhia. Võimudele vastupanu osutamine on vastuolus Pühakirjaga ja arutu. Toome selle kohta näite. Kujutle, et sulle tehti operatsioon ja su haav õmmeldi kinni. Kuigi niidid on kehavõõrad, täidavad need mõnda aega oma eesmärki. Kui need enne õiget aega välja võtta, võib see ohtlik olla. Samamoodi ei kuulunud ka inimeste valitsusvõimud Jumala esialgse eesmärgi juurde. Kuid senikaua kui tema Kuningriik pole maa üle täielikku võimu saavutanud, hoiavad inimvalitsused ühiskonda koos, täites funktsioone, mis sobivad kokku Jumala tahtega praeguse aja jaoks. Sellepärast tuleks meil alluda kõrgematele võimudele, kuid esmatähtsaks me peame Jumala seadust ja võimu.
AUTORITEET PEREKONNAS
11. Kuidas sa selgitaksid pea-seisundi põhimõtet?
11 Perekond on inimühiskonna algüksus. Selle raames võivad mees ja naine rahuldustpakkuvat seltsingut leida, ning lapsed võivad seal end kaitstuna tunda ja iseseisvaks eluks ettevalmistuse saada. (Õpetussõnad 5:15—21; Efeslastele 6:1—4) Selline suurepärane korraldus vajab organiseeritust, et perekonnaliikmed võiksid elada rahus ja harmoonias. Sel eesmärgil on Jehoova pannud paika pea-seisundi põhimõtte, mille võtavad kokku sõnad 1. Korintlastele 11:3: „Kristus on iga mehe pea ja .. mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.”
12., 13. Kes on perekonna pea, ja mida võib Jeesuselt õppida pea-seisundi põhimõtte rakendamise kohta?
12 Abielumees on perekonna pea. Kuid ka temal on pea — Jeesus Kristus. Paulus kirjutas: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest.” (Efeslastele 5:25) Mees näitab, et ta allub Kristusele, kui ta kohtleb oma naist samamoodi, nagu Jeesus on alati kogudust kohelnud. (1. Johannese 2:6) Jeesusele on antud suur võim, kuid ta kasutab seda suurima õrnuse, armastuse ja mõistlikkusega. (Matteuse 20:25—28) Kui Jeesus inimene oli, ei kuritarvitanud ta mitte kunagi oma võimupositsiooni. Ta oli „tasane ja südamelt alandlik” ning nimetas oma järelkäijaid „sõpradeks”, mitte „orjadeks”. „Mina annan teile hingamise [„värskendust”, NW],” tõotas ta neile, ja seda ta ka tegi. — Matteuse 11:28, NW; 11:29; Johannese 15:15.
13 Jeesuse eeskuju õpetab abielumeestele, et kristlik pea-seisund ei anna neile õigust karmilt võimutseda. See nõuab hoopis lugupidamise ja ennastohverdava armastuse osutamist. See välistab täielikult võimaluse abikaasat kas füüsiliselt halvasti kohelda või sõnadega haavata. (Efeslastele 4:29, 31, 32; 5:28, 29; Koloslastele 3:19) Kui kristlik mees oma naist sel kombel halvasti kohtleks, oleksid tema head teod väärtusetud ja tema palved tagajärjeta. — 1. Korintlastele 13:1—3; 1. Peetruse 3:7.
14., 15. Kuidas aitab Jumala tundmine abielunaisel oma mehele alluda?
14 Kui abielumees jäljendab Kristuse eeskuju, on tema naisel kergem tegutseda kooskõlas sõnadega Efeslastele 5:22, 23: „Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale! Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea.” Samamoodi nagu abielumees peab alluma Kristusele, peab ka abielunaine alluma oma mehele. Piibel näitab selgelt ka seda, et tublid abielunaised väärivad oma jumalakartliku tarkuse ning töökuse eest austust ja kiitust. — Õpetussõnad 31:10—31.
15 Kristliku abielunaise allumine oma mehele on suhteline. See tähendab, et kui teatud asjas oleks allumise tagajärjeks Jumala seaduse rikkumine, tuleb kuuletuda pigem Jumalale kui mehele. Kuid isegi sel juhul peaks naine oma otsusekindluse ühendama „tasase ja vaikse vaimuga”. Sellest peaks selgelt ilmnema, et Jumala tundmine on teda paremaks abielunaiseks muutnud. (1. Peetruse 3:1—4) Seesama käib ka kristliku mehe kohta, kelle naine on uskmatu. See, et ta elab Piibli põhimõtete järgi, peaks teda paremaks abielumeheks muutma.
16. Kuidas saavad lapsed jäljendada Jeesuse eeskuju, mida ta andis noorena?
16 Efeslastele 6:1 annab ülevaate laste osast, öeldes: „Kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige.” Kristlikud lapsed järgivad eeskuju, mille andis Jeesus, kes allus oma vanematele seni, kuni ta täiskasvanuks sai. Sõnakuuleliku poisina „edenes [ta] tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures”. — Luuka 2:51, 52.
17. Millist mõju võib lastele avaldada see, kuidas nende vanemad oma võimu kasutavad?
17 Sellest, kuidas vanemad oma kohustusi täidavad, võib sõltuda see, kas nende lapsed peavad võimust lugu või hakkavad sellele vastu. (Õpetussõnad 22:6) Seega oleks vanematel kohane endalt küsida: „Kas ma kasutan oma võimu armastavalt või karmilt? Kas ma olen liigselt järeleandlik?” Jumalakartlikult lapsevanemalt oodatakse, et ta oleks armastav ja hoolitsev, kuid samas peaks Jumala põhimõtetest kindlalt kinni. Paulus kirjutas sellest kohaselt: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale [sõna-sõnalt: ’ärge ajage neid raevu’], vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses [„Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”, NW].” — Efeslastele 6:4; Koloslastele 3:21.
18. Kuidas peaksid vanemad lapsi distsiplineerima?
18 Vanemad peaksid kaaluma oma õpetamismeetodeid, seda eriti veel siis, kui nad tahavad, et nende lapsed oleksid sõnakuulelikud ja tooksid neile rõõmu. (Õpetussõnad 23:24, 25) Piibli järgi tähendab distsiplineerimine peamiselt õpetamist. (Õpetussõnad 4:1; 8:33; NW) See on seotud armastuse ja tasadusega, mitte viha ega toorusega. Niisiis peavad kristlikud vanemad tegutsema arukalt ja ennast talitsema, kui nad oma lapsi distsiplineerivad. — Õpetussõnad 1:7, NW.
AUTORITEET KOGUDUSES
19. Kuidas on Jumal hoolitsenud selle eest, et kristlikus koguduses oleks hea kord?
19 Kuna Jehoova on korra Jumal, on mõistlik arvata, et ta hoolitseb selle eest, et tema rahvast juhitaks autoriteetselt ja organiseeritult. Sellepärast on ta määranud Jeesuse kristliku koguduse Peaks. (1. Korintlastele 14:33, 40; Efeslastele 1:20—23) Jumal on teinud korralduse, et igas koguduses hoiaksid ametissemääratud vanemad Kristuse nähtamatu juhtimise all karja innukalt, vabast tahtest ja armastusega. (1. Peetruse 5:2, 3) Teenistusabilised aitavad neid mitmel viisil ja teevad koguduses hinnalist tööd. — Filiplastele 1:1.
20. Miks me peaksime alluma ametissemääratud kristlikele kogudusevanematele, ja miks see on kasulik?
20 Viidates kristlikele kogudusevanematele, kirjutas Paulus: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates, sest teil ei oleks sellest kasu.” (Heebrealastele 13:17) Jumal on targalt andnud kristlikele kogudusevanematele vastutuse hoolitseda koguduseliikmete vaimsete vajaduste eest. Need vanemad ei moodusta vaimulike klassi. Nad on Jumala sulased ja orjad, kes teenivad oma kaaskummardajate huvides samamoodi, nagu meie Isand Jeesus Kristus seda tegi. (Johannese 10:14, 15) Teadmine, et Pühakirja nõuetele vastavad mehed on huvitatud meie edenemisest ja vaimsest kasvust, innustab meid nendega koostööd tegema ja neile alluma. — 1. Korintlastele 16:16.
21. Kuidas püüavad ametissemääratud kogudusevanemad kaaskristlasi vaimselt aidata?
21 Mõnikord võivad lambad ära eksida või kahjuliku ilmaliku mõju alla sattuda. Ülemkarjase juhtimise all panevad vanemad kui alamkarjased tähele, mida nende hoole alla usaldatud inimesed vajavad, ja nad tunnevad nende vastu elavat isiklikku huvi. (1. Peetruse 5:4, UT) Nad külastavad koguduseliikmeid ja julgustavad neid. Teades, et Kurat üritab Jumala rahva rahu rikkuda, ilmutavad vanemad tarkust, mis on ülalt, kui nad ükskõik milliseid probleeme käsitlevad. (Jakoobuse 3:17, 18) Nad pingutavad, et säilitada kooskõla ja ühtne usk, mille eest ka Jeesus palvetas. — Johannese 17:20—22; 1. Korintlastele 1:10.
22. Millist abi annavad kogudusevanemad patustamise korral?
22 Aga mis saab siis, kui kristlane satub hätta või kaotab sooritatud patu pärast julguse? Piibli leevendavad nõuanded ja kogudusevanemate südamlikud palved selle inimese eest võivad aidata tal vaimse tervise taastada. (Jakoobuse 5:13—15) Neil püha vaimu poolt määratud meestel on ka autoriteet distsiplineerida ja noomida kõiki, kes on valel teel või ohustavad koguduse vaimset ja moraalset puhtust. (Apostlite teod 20:28; Tiitusele 1:9; 2:15) Et kogudust puhtana hoida, on ehk vajalik, et need, kes on teadlikud tõsisest patustamisest, sellest ka teada annaksid. (3. Moosese 5:1) Kui tõsise patu sooritanud kristlane võtab vastu Pühakirjal põhineva distsiplineerimise ja noomimise ning näitab üles tõelist kahetsust, saab ta abi. Muidugi eemaldatakse Jumala seaduse pidevad rikkujad, kes ei kahetse. — 1. Korintlastele 5:9—13.
23. Millist abi kristlikud ülevaatajad kogudusele pakuvad?
23 Piibel on ennustanud, et Jeesuse Kristuse kui Kuninga juhtimise all määratakse ametisse vaimselt küpseid mehi, et nad pakuksid Jumala rahvale lohutust, kaitset ja värskendust. (Jesaja 32:1, 2) Nad annavad evangeeliumikuulutajate, karjaste ja õpetajatena juhatust, et vaimsele kasvule kaasa aidata. (Efeslastele 4:11, 12, 16) Kristlikud ülevaatajad võivad kaasusklikke mõnikord küll noomida, manitseda ja hoiatada, kuid see aitab kõigil eluteel püsida, kui nad rakendavad ellu Jumala Sõnal põhineva terve õpetuse, mida annavad kogudusevanemad. — Õpetussõnad 3:11, 12; 6:23; Tiitusele 2:1.
SUHTU VÕIMU NII NAGU JEHOOVA
24. Millega seoses meid iga päev katsele pannakse?
24 Esimene mees ja naine pandi katsele seoses võimule allumisega. Pole midagi imestada, et ka meie peame iga päev samasuguse katsega silmitsi seisma. Kurat-Saatan on inimkonna seas mässumeelsust õhutanud. (Efeslastele 2:2) Sõltumatus on tehtud ahvatlevaks, nagu oleks see parem kui allumine.
25. Millist kasu toob see, kui me hülgame maailma mässumeelsuse ja allume nii Jumala võimule kui ka võimudele, kellel ta lubab olemas olla?
25 Kuid meil tuleb maailma mässumeelsus hüljata. Seda tehes me kogeme, et jumalakartlik allumine toob rikkaliku tasu. Näiteks väldime muresid ja frustratsiooni, mida kogevad tavaliselt need, kes ilmalike võimudega pahuksisse satuvad. Me vähendame hõõrumist, mis on tavaline paljudes perekondades. Ja me tunneme rõõmu südamlikust, armastavast seltsingust oma kristlike kaasusklikega. Ja mis kõige tähtsam, kui me oleme jumalakartlikult alluvad, loome selle kaudu head suhted Jehoovaga, Kõrgeima Valitsejaga.
KONTROLLI OMA TEADMISI
Kuidas Jehoova oma võimu kasutab?
Kes on „kõrgemad võimud” ja kuidas me neile allume?
Millise kohustuse asetab pea-seisundi põhimõte igale perekonnaliikmele?
Kuidas me võime ilmutada allumist kristlikus koguduses?
[Küsimused]
[Kast lk 134]
NAD ALLUVAD, MITTE EI ÕÕNESTA
Tehes avalikku kuulutustööd, näitavad Jehoova tunnistajad, et Jumala Kuningriik on inimkonna ainus tõelise rahu ja julgeoleku lootus. Kuid need innukad Jumala Kuningriigi kuulutajad ei õõnesta mitte mingil kombel valitsust, mille alluvuses nad elavad. Hoopis vastupidi, tunnistajad kuuluvad kõige lugupidavamate ja seadust austavamate kodanike hulka. „Kui kõik religioossed rühmitused oleksid sellised nagu Jehoova tunnistajad,” ütles ühe Aafrika maa ametiisik, „ei oleks meil ei mõrvu, murdvargusi, muid seaduserikkumisi, vange ega aatomipomme. Uksi poleks vaja lukustada ei päeval ega öösel.”
Paljude maade ametnikud, kes on seda mõistnud, lubavad tunnistajatel takistamatult kuulutustööd jätkata. Teistes maades on keelud või piirangud eemaldatud, kui võimud on aru saanud, et Jehoova tunnistajate tegevus avaldab ühiskonnale head mõju. Paika peab see, mida apostel Paulus kirjutas seoses kõrgematele võimudele allumisega: „Tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.” — Roomlastele 13:1, 3.
