1. Millised tegurid võivad perekonnas lõhesid põhjustada?

ÕNNELIKUD on inimesed, kelle peres valitseb armastus, mõistmine ja rahu. Loodetavasti on see nõnda ka sinu perekonnas. Kahjuks aga on lugematuid perekondi, mis ei vasta sellele kirjeldusele ning on ühel või teisel põhjusel lõhenenud. Mis põhjustab peredes lõhesid? Käesolevas peatükis arutleme kolme tegurit. Mõnes perekonnas ei ole kõik pereliikmed ühte ja sama usku. Teistes ei ole lastel ühed ja samad bioloogilised vanemad. Kolmandates näivad pereliikmete vahel lahknevusi põhjustavat elatise teenimise raskused või soov omada rohkem materiaalseid asju. Ent olukorrad, mis ühes peres lõhesid tekitavad, ei pruugi mõjutada teisi. Milles on erinevus?

2. Kust otsivad mõned perekonnaalast juhatust, kuid mis on selles vallas parim juhatuse allikas?

² Üks tegur on see, kuidas asjadele vaadatakse. Kui sa püüad siiralt mõista teise inimese vaatenurka, taipad palju tõenäolisemalt, kuidas peret ühtsena hoida. Teine tegur on see, millisest allikast sa juhatust otsid. Paljud järgivad töökaaslastelt, naabritelt, ajalehe nõuanderubriikide toimetajatelt või teistelt inimestelt saadud juhatust. Teised aga on järele uurinud, mida Jumala Sõna nende olukorra kohta ütleb, ning on siis õpitut ellu rakendanud. Kuidas võib selle tegemine aidata perekonnal kodurahu hoida? (2. Timoteosele 3:16, 17.)

3. a) Millist nõu annab Piibel teist usku inimesega abiellumise kohta? b) Millised peamised põhimõtted kehtivad olukorras, kus üks abikaasa on usklik ja teine mitte?

³ Piibel soovitab tungivalt mitte abielluda inimesega, kellel on teistsugused usulised tõekspidamised (5. Moosese 7:3, 4; 1. Korintlastele 7:39). Ent võib olla, et sa õppisid Piibli tõde tundma pärast abiellumist, kuid sinu mees ei teinud seda. Kuidas on lugu siis? Muidugi jääb abielutõotus ikka kehtima (1. Korintlastele 7:10). Piibel rõhutab abielusideme püsivust ning kutsub abieluinimesi üles erimeelsused lahendama, mitte nende eest põgenema (Efeslastele 5:28—31; Tiitusele 2:4, 5). Mis aga saab siis, kui su mees on väga vastu sellele, et sa Piiblile tugineva religiooniga tegeled? Ta võib püüda takistada sind koguduse koosolekutel käimast või öelda, et ta ei taha, et tema naine majast majja teistele usust rääkimas käib. Mida sa siis teed?

4. Mil moel võib abielunaine ilmutada empaatiat, kui tema mees ei ole sama usku?

⁴ Küsi endalt: „Miks on mu mees sellisel arvamusel, nagu ta on?” (Õpetussõnad 16:20, 23, NW.) Kui ta ei mõista täpselt, millega sa tegeled, võib ta sinu pärast mures olla. Võib-olla avaldavad sugulased talle survet sellepärast, et sa ei võta enam osa mõningatest kommetest, mis neile tähtsad on. „Olles üksi kodus, tundsin end hüljatuna,” ütles üks abielumees. Sellel mehel oli tunne, et usk röövib temalt ta naise. Uhkus aga takistas teda tunnistamast, et ta tunneb end üksikuna. Sinu mees võib vajada kinnitust, et sinu armastus Jehoova vastu ei tähenda seda, et sa meest nüüd vähem armastad kui varem. Veeda kindlasti koos temaga aega.

5. Mille vahel peab tasakaalu säilitama naine, kelle mehel on teine usk?

 ⁵ Kuid et selles olukorras targalt tegutseda, tuleb arvesse võtta midagi veelgi tähtsamat. Jumala Sõna kutsub abielunaisi üles: „Olge meestele allaheitlikud, nõnda nagu on kohus Issandas!” (Koloslastele 3:18). Niisiis hoiatab see sõltumatuse vaimu eest. Peale selle osutab see kirjakoht sõnadega „nagu on kohus Issandas” sellele, et oma mehele alludes tuleks arvesse võtta ka Issandale allumist. Nende kahe põhimõtte vahel peab valitsema tasakaal.

6. Milliseid põhimõtteid peaks kristlik abielunaine meeles pidama?

⁶ Kristlasele on koguduse koosolekutel käimine ja teistele Piiblil põhinevast usust rääkimine tõelise jumalakummardamise tähtsad aspektid, mida ei tohi unarusse jätta (Roomlastele 10:9, 10, 14; Heebrealastele 10:24, 25). Mida sa siis teeksid, kui keegi inimene annaks sulle otsese käsu mitte täita mõnda  konkreetset Jumala nõuet? Jeesuse Kristuse apostlid kuulutasid: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Nende eeskuju loob pretsedendi, mida võib rakendada paljudes eluolukordades. Kas armastus Jehoova vastu ajendab sind osutama talle andumust, mis õigusega temale kuulub? Ja kas armastus ja lugupidamine oma mehe vastu paneb sind püüdma teha seda viisil, mis on mehele vastuvõetav? (Matteuse 4:10; 1. Johannese 5:3.)

7. Milles peab kristlik abielunaine otsustav olema?

⁷ Jeesus märkis, et alati ei ole see võimalik. Ta hoiatas, et tõelisele jumalakummardamisele vastuseisu pärast tunnevad mõne perekonna usklikud liikmed end teistest ära lõigatuna, otsekui seisaks nende ja ülejäänud perekonna vahel mõõk (Matteuse 10:34—36). Üks Jaapani naine koges seda. Ta abikaasa seisis talle vastu 11 aastat. Mees kohtles teda äärmiselt halvasti ning jättis ta sageli ukse taha. Kuid naine pidas vastu. Sõbrad kristlikust kogudusest aitasid teda. Ta palvetas lakkamata ning ammutas palju julgustust 1. Peetruse 2:20 sõnadest. See kristlik naine oli veendunud, et kui ta jääb kindlaks, hakkab tema mees ühel päeval koos temaga Jehoovat teenima. Ja ta hakkaski.

8., 9. Kuidas peaks naine käituma, et mitte seada oma mehele tarbetuid takistusi?

⁸ On palju praktilisi asju, millega sa võid oma abikaasa hoiakut mõjutada. Näiteks kui su mees on sinu religiooni vastu, ära anna talle mõjuvat põhjust üheski teises valdkonnas nuriseda. Hoia kodu korras. Hoolitse oma välimuse eest. Väljenda heldelt armastust ja tunnustust. Osuta kritiseerimise asemel toetust. Näita, et sa ootad temalt juhatust. Ära maksa kätte, kui sul on tunne, et sulle on ülekohut  tehtud (1. Peetruse 2:21, 23). Võta arvesse inimlikku ebatäiuslikkust ning kui kerkib vaidlus, palu alandlikult esimesena vabandust (Efeslastele 4:26).

⁹ Ärgu saagu see, et sa koosolekutel käid, põhjuseks, miks tema söök hilineb. Sa võid ka pidada paremaks osaleda kristlikus teenistuses ajal, mil meest pole kodus. Kristlik abielunaine teeb targasti, kui ta ei kuuluta oma mehele, kui see ei soovi seda. Naine hoopis järgib apostel Peetruse nõuannet: „Teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu” (1. Peetruse 3:1, 2). Kristlikud abielunaised pingutavad selle nimel, et Jumala vaimu vilju täiemal määral esile tuua (Galaatlastele 5:22, 23).

10. Kuidas peaks usklik abielumees oma naise suhtes käituma, kui naisel on teistsugused veendumused?

¹⁰ Kuidas aga on lugu siis, kui mees on tõsikristlane ja tema naine mitte? Piiblis antakse taoliseks olukorraks juhatust. Seal öeldakse: „Kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda” (1. Korintlastele 7:12). Samuti manitsetakse seal abielumehi: „Armastage oma naisi” (Koloslastele 3:19).

11. Kuidas võib mees ilmutada vahetegemisvõimet ja olla taktitundeline perekonnapea, kui naine pole tõsikristlane?

¹¹ Kui oled abielumees ning su naisel on teistsugune usk kui sinul, püüa erilise hoolega ilmutada oma naise vastu lugupidamist ja võtta arvesse tema tundeid. Olles täiskasvanu, väärib ta teatavat vabadust tegutseda vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, isegi kui sina nendega nõus ei ole. Kui sa talle  oma usust esimest korda räägid, ära oota, et ta vahetab oma pikaaegsed tõekspidamised kohe millegi uue vastu välja. Selle asemel et talle järsult öelda, et need tavad, mida tema ja ta pere on kaua aega kalliks pidanud, on valed, püüa temaga kannatlikult Pühakirja põhjal arutleda. Võib-olla tunneb ta end hüljatuna, kui sa suure osa ajast koguduse tegevusele pühendad. Ta võib seista vastu sinu püüetele teenida Jehoovat, kuid selle taga võib lihtsalt peituda sõnum: „Ma vajan, et sa rohkem minu jaoks aega võtaksid!” Ole kannatlik. Sinu armastav tähelepanelikkus võib aja jooksul aidata tal tõelise kummardamise omaks võtta (Koloslastele 3:12—14; 1. Peetruse 3:8, 9).

12. Kuidas tuleks Pühakirja põhimõtteid laste õpetamisel rakendada, isegi kui mees ja naine on eri usku?

¹² Kui perekond pole jumalakummardamises ühtne, muutub mõnikord tüliküsimuseks lastele usulise õpetuse jagamine. Kuidas tuleks siis Pühakirja põhimõtteid rakendada? Piibel näitab, et peamiselt vastutab laste õpetamise eest isa, kuid ka emal on selles suhtes tähtis roll (Õpetussõnad 1:8; võrdle 1. Moosese 18:19; 5. Moosese 11:18, 19). Isegi kui isa ei tunnusta Kristust kui oma pead, on ta sellegipoolest perekonnapea.

13., 14. Mida võib naine teha, kui mees keelab tal lapsi kristlikele koosolekutele kaasa võtta või nendega uurida?

¹³ Mõned uskmatud isad ei ole selle vastu, kui ema lastele usulist õpetust jagab. Teised jälle on. Mis siis, kui sinu mees ei luba sul lapsi koguduse koosolekutele kaasa võtta või isegi keelab sul nendega kodus Piiblit uurida? Nüüd tuleb sul leida tasakaal mitme kohustuse vahel: kohustuste vahel Jehoova Jumala ees, oma mehe kui perekonnapea ees ning oma  kallite laste ees. Kuidas võid sa need asjad omavahel sobitada?

¹⁴ Kindlasti palvetad sa selle asja pärast (Filiplastele 4:6, 7; 1. Johannese 5:14). Kuid lõppude lõpuks pead sina ise otsustama, millise kursi sa võtad. Kui tegutsed taktitundeliselt, tehes oma mehele selgeks, et sa ei vaidlusta tema pea-seisundit, võib tema vastuseis viimaks nõrgeneda. Isegi kui mees keelab sul lapsi koosolekutele kaasa võtta või nendega korrapäraselt Piiblit uurida, võid sa siiski neid õpetada. Püüa oma igapäevase vestluse ja hea eeskujuga sisendada neisse mingilgi määral armastust Jehoova vastu, usku tema Sõnasse, lugupidamist vanemate, kaasa arvatud isa vastu, armastavat hoolt teiste inimeste vastu ning kohusetundlikku töössesuhtumist. Aja jooksul võib isa häid tulemusi tähele panna ning sinu pingutuste väärtust hindama hakata (Õpetussõnad 23:24).

15. Milline vastutus lasub usklikul isal seoses oma laste õpetamisega?

¹⁵ Kui oled usklik abielumees ja sinu naine pole usklik, lasub sinu õlul vastutus kasvatada oma lapsed üles „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” (Efeslastele 6:4, NW). Iseenesestki mõista peaksid sa samal ajal oma naise vastu olema lahke, armastav ja mõistlik.

16., 17. Milliseid Piibli põhimõtteid peavad lapsed meeles pidama, kui nad võtavad omaks teistsuguse usu kui nende vanematel?

¹⁶ Enam pole sugugi haruldane, et isegi alaealised lapsed võtavad omaks teistsugused usulised tõekspidamised, kui on nende vanematel. Kas see on nõnda ka sinu puhul? Kui jah, siis Piiblis on sulle nõuandeid.

 ¹⁷ Jumala Sõna ütleb: „Kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. ’Austa oma isa ja ema!’ ” (Efeslastele 6:1, 2). See hõlmab kohast lugupidamist oma vanemate vastu. Ent kuigi on tähtis vanematele kuuletuda, ei tuleks seda teha tõelist Jumalat arvesse võtmata. Kui laps saab piisavalt vanaks, et ise otsuseid langetama hakata, tuleb tal oma tegude eest ka suuremat vastutust kanda. See ei kehti mitte üksnes ilmalike seaduste puhul, vaid iseäranis just Jumala seaduste puhul. „Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale,” ütleb Piibel (Roomlastele 14:12).

18., 19. Kuidas võivad lapsed aidata vanematel oma usku paremini mõista, kui lapsed ja vanemad kuuluvad eri religiooni?

¹⁸ Kui su uskumused panevad sind oma elus muudatusi tegema, püüa mõista ka oma vanemate seisukohta. Tõenäoliselt on neil hea meel, kui sa tänu Piibli õpetuste tundmaõppimisele ning ellurakendamisele muutud lugupidavamaks ja kuulekamaks ning oled varmam tegema seda, mida nad sinult paluvad. Ent kui sinu uus usk paneb sind ka hülgama uskumused ja kombed, mida nad ise kalliks peavad, võivad nad tunda, et sa põlgad ära pärandi, mida nad on püüdnud sulle edasi anda. Samuti võivad nad olla hirmul sinu heaolu pärast, kui see, mida sa teed, ei ole ühiskonnas soositud või kui see juhib sinu tähelepanu kõrvale eesmärkidelt, mis nende arvates aitaksid sul materiaalselt heale järjele jõuda. Ka uhkus võib olla takistuseks. Nad võivad tunda, et tegelikult ütled sa neile, et sinul on õigus ja neil mitte.

¹⁹ Seepärast püüa niipea kui võimalik korraldada nõnda, et sinu vanemad võiksid kohtuda mõningate kohaliku koguduse vanematega või teiste küpsete Jehoova tunnistajatega. Julgusta oma vanemaid  tulema kuningriigisaali, et nad võiksid ise kuulda, millest seal räägitakse, ja oma silmaga näha, millised inimesed Jehoova tunnistajad on. Aja jooksul võib su vanemate suhtumine leebemaks muutuda. Isegi kui vanemad seisavad järeleandmatult lastele vastu, hävitavad piiblilist kirjandust ja keelavad neid kristlikel koosolekutel käimast, võib tavaliselt siiski leida mujal võimalusi lugeda, kaaskristlastega rääkida, teistele eraviisiliselt tunnistust anda ja neid aidata. Peale selle võid sa palves Jehoova poole pöörduda. Mõned noored peavad ootama, senikaua kui nad on piisavalt vanad, et väljaspool vanematekodu elada, ning saavad alles siis enamat teha. Ent ükskõik milline olukord kodus ka ei valitseks, ära unusta ’austada oma isa ja ema’. Tee oma osa, et kodurahu hoida (Roomlastele 12:17, 18). Ja mis kõige tähtsam, taotle rahu Jumalaga.

20. Mida võivad lapsed tunda, kui neil on kasuisa või kasuema?

²⁰ Paljudes kodudes ei ole suurimad raskused tingitud mitte usulistest, vaid bioloogilistest põhjustest. Tänapäeval on palju peresid, kus on lapsi ühe või mõlema vanema eelmisest abielust. Taolises perekonnas võivad lapsed tunda kiivust ja pahameelt või ehk karta murda ustavust oma lahkunud vanemale. Seetõttu võivad nad järsult tõrjuda kasuvanema siirad pingutused olla hea isa või ema. Mis võib aidata kasupere elu edukaks muuta?

21. Miks peaksid kasuvanemad Piibli põhimõtetest abi otsima, vaatamata oma eriolukordadele?

²¹ Sul tuleb mõista, et eriolukordadele vaatamata kehtivad ka siin Piibli põhimõtted, mis teistes peredes edu aitavad saavutada. Nende põhimõtete eiramine  võib hetkel probleemi näiliselt küll kergendada, kuid tõenäoliselt toob see hiljem südamevalu (Laul 127:1; Õpetussõnad 29:15). Arenda tarkust ja vahetegemisvõimet: tarkust rakendada jumalakartlikke põhimõtteid pikaajalist kasu silmas pidades ning vahetegemisvõimet, mõistmaks, miks perekonnaliikmed mõningaid asju ütlevad ja teevad. Samuti on vaja ilmutada empaatiat (Õpetussõnad 16:21; 24:3; 1. Peetruse 3:8).

22. Miks võib lastel olla raske kasuvanemaga leppida?

²² Kui oled kasuvanem, meenub sulle võib-olla, et kui olid veel perekonnasõber, võtsid lapsed sind meelsasti vastu. Ent kui sinust sai nende kasuvanem, võis nende hoiak muutuda. Kuna lapsed ei ole unustanud oma bioloogilist vanemat, kes enam nendega ei ela, võib kartus lahkunud vanemale ustavust murda neis sisemist võitlust tekitada ja neil võib olla tunne, et sa tahad röövida neilt kiindumust, mida nad selle vanema vastu tunnevad. Vahel võivad nad sulle järsult meelde tuletada, et sina ei ole nende isa või nende ema. Sellised ütlused teevad haiget. Kuid „ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks” (Koguja 7:9). Laste emotsioonidega toimetulekuks on tarvis vahetegemisvõimet ja empaatiat.

23. Kuidas võib kasulastega perekonnas distsiplineerimisega toime tulla?

²³ Distsiplineerimisel on need omadused lausa möödapääsmatud. On väga oluline, et distsiplineeritaks järjekindlalt (Õpetussõnad 6:20; 13:1). Ja kuna lapsed ei ole kõik ühesugused, tuleb neid ehk ka erinevalt distsiplineerida. Mõned kasuvanemad leiavad, et vähemalt alguses on parem, kui kasvatustöö selle küljega tegeleb bioloogiline vanem. On siiski tähtis, et mõlemad vanemad leiaksid ühise keele selles suhtes, kuidas lapsi distsiplineerida, ja siis  kokkuleppest ka kinni peaksid, eelistamata lihast last kasulapsele (Õpetussõnad 24:23). Kuuletumine on küll tähtis, kuid arvesse tuleb võtta ka ebatäiuslikkust. Ära reageeri liiga ägedalt. Distsiplineeri armastuses (Koloslastele 3:21).

24. Mis võib aidata kasuperes vastassugupoolte vahel moraaliprobleeme ära hoida?

²⁴ Perekondlikud arutelud võivad probleemide ärahoidmiseks palju ära teha. Need võivad aidata perekonnal keskenduda peamistele asjadele elus. (Võrdle Filiplastele 1:9—11.) Samuti võivad need aidata igal pereliikmel näha, kuidas tema saab perekondlike eesmärkide saavutamiseks oma osa teha. Peale selle võivad avameelsed perekondlikud arutelud ära hoida moraaliprobleeme. Tüdrukud peavad mõistma,  kuidas kasuisa ja kasuvendade juuresolekul riides käia ja end ülal pidada, ning poistele on vaja anda nõu, kuidas oma kasuema ja kasuõdede suhtes sündsalt käituda (1. Tessalooniklastele 4:3—8).

25. Millised omadused võivad aidata kasuperes kodurahu säilitada?

²⁵ Püüdes kasuvanema eriliste raskustega toime tulla, ole kannatlik. Uute suhete kujunemine võtab aega. Võib nõuda suurt vaeva, et teenida ära nende laste armastus ja lugupidamine, kellega sul pole bioloogilist sidet. Kuid see on võimalik. Süda, milles on tarkust ja vahetegemisvõimet, ning tugev soov Jehoovale meeldida on kasuperes kodurahu säilitamise võti (Õpetussõnad 16:20). Need omadused võivad aidata sul ka muude olukordadega toime tulla.

26. Mil moel võivad materiaalsete asjadega seotud probleemid ja hoiakud perekonnas lõhesid põhjustada?

²⁶ Materiaalsete asjadega seotud probleemid ja hoiakud võivad perekondades mitmel moel lõhesid põhjustada. On kurb, et mõningates peredes tekitavad lahkmeelt vaidlused raha pärast ja soov saada rikkaks — või vähemalt veidigi rikkamaks. Lõhed võivad tekkida siis, kui mõlemad abikaasad käivad tööl ning arendavad hoiakut „igaühel oma raha”. Isegi kui vaidlusi õnnestub ära hoida, võib juhtuda, et kui mõlemad abikaasad käivad tööl, jääb neil väga vähe aega teineteisele. Maailmas juhtub üha sagedamini, et isad elavad pikka aega — kuid või isegi aastaid — perekonnast eemal, et teenida rohkem, kui nad kodus olles kunagi saaksid teenida. See võib tuua kaasa väga suuri probleeme.

27. Millised põhimõtted võivad aidata majandusraskustes peret?

²⁷ Nende olukordadega toimetulekuks pole võimalik kehtestada üheseid reegleid, kuna eri perekondadel on erisugused raskused ja vajadused. Kuid Piibli nõuannetest võib ikka abi olla. Näiteks osutab Õpetussõnad 13:10 (NW) sellele, et tarbetuid raskusi võib mõnikord ära hoida ’üheskoos nõu pidades’. See ei tähenda vaid oma seisukohtade väljaütlemist, vaid ka nõu otsimist ning selle väljauurimist, kuidas teine inimene asjale vaatab. Lisaks võib realistliku eelarve koostamine aidata perekonnal ühiselt pingutada. Mõnikord — võib-olla ajutiselt — peavad mõlemad abikaasad lisakulutuste katmiseks tööl käima, eriti kui peres on lapsi või teisi ülalpeetavaid. Kui asi nõnda on, saab mees oma naisele kinnitada, et tal on  ikka tema jaoks aega. Mees võib koos lastega armastavalt aidata teha mõningaid töid, mis tavaliselt ehk vaid naise hooleks jäävad (Filiplastele 2:1—4).

28. Milliste meeldetuletuste järgimine aitab perekonnal ühtsuse saavutamiseks koos pingutada?

²⁸ Ent pea meeles, et kuigi raha on selles asjadesüsteemis hädavajalik, ei too see õnne. Kindlasti ei anna see elu (Koguja 7:12). Tõepoolest, materiaalsete asjade ületähtsustamine võib tuua vaimset ja moraalset kahju (1. Timoteosele 6:9—12). Kui palju parem on küll otsida esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õigust, olles kindlad, et Jumal õnnistab meie pingutusi hankida eluks hädavajalikku! (Matteuse 6:25—33; Heebrealastele 13:5.) Hoides vaimsed huvid esikohal ning taotledes eelkõige rahu Jumalaga, võid sa leida, et kuigi mõningad olukorrad põhjustavad sinu peres lõhesid, on see tähtsaimates asjades tõeliselt ühtne.