Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis siis tagarääkimises nii halba on?

Mis siis tagarääkimises nii halba on?

12. PEATÜKK

Mis siis tagarääkimises nii halba on?

”Kord läksin peole ja järgmisel päeval käisid kõlakad, et ma olin seal ühe poisiga seksinud. See polnud üldsegi tõsi!” (Linda)

”Vahel kuulen enda kohta jutte, et ma käin kellegagi, ja veel sellise tüdrukuga, keda ma ei tunnegi! Paljud, kes teisi taga räägivad, ei vaevu fakte üldse kontrollima.” (Mike)

KUULUJUTUD, mida sinu kohta levitatakse, võivad jätta mulje, justkui oleks su elu intriige täis mängufilm. 19-aastane Amber teab seda omast käest. ”Minu kohta käivad alatasa jutud,” sõnab ta. ”Levisid kuuldused, et olen rase, et olen teinud mitu korda aborti ning et ma ostan, müün ja kasutan narkootikume. Mul pole õrna aimugi, miks minust selliseid asju räägitakse!”

Meili või mõnd kiirsuhtlusprogrammi kasutades võib mõni pahatahtlik poiss või tüdruk rikkuda su maine sõnagi lausumata. Piisab vaid mõnest klahvivajutusest ning mustav kuulujutt on teel kümnete uudishimulikeni. Vahel on mõni veebileht selle sihiga loodudki, et kedagi häbistada. On üsna tavaline, et blogid ehk veebipäevikud on täis niisuguseid kuulujutte, mida ei söandataks ealeski suusõnal levitada.

Kas teistest rääkimine on halb?

Kas järgmine väide on õige või vale?

Teistest rääkimine on halb. □ Õige □ Vale

Mis on õige vastus? Sõltub olukorrast. Kellestki vestlemine võib täiesti kohane olla. Ütleb ju Piibelgi, et meil tuleks tunda ”isiklikku huvi ka teiste vastu” (Filiplastele 2:4, UM). Muidugi ei tähenda see seda, et peaksime sekkuma asjadesse, mis meisse ei puutu (1. Peetruse 4:15, P 1997). Kuid kerge vestluse käigus võime tihtipeale saada kasulikku teavet, näiteks seda, kes kavatsevad abielluda või kes sai lapse. Ei saa ju öelda, et me teistest hoolime, kui me neist kunagi ei räägi.

Tavalisest vestlusest võib siiski väga kergesti liikvele minna alusetu kuulujutt. Näiteks süütut lauset ”Henrist ja Helenist saaks hea paar” võidakse korrata nii, et ”Henri ja Helen on paar” — ehkki Henri ja Helen ei tea enda oletatavast armuloost midagi. ”Tühiasi,” võid sa öelda — kui just sina ei juhtu olema see Henri või Helen!

18-aastase Julie kohta käisid sedalaadi jutud ja see tegi talle väga haiget. Ta räägib: ”Sain vihaseks ja hakkasin kahtlema, kas ma saan üldse kedagi usaldada.” Jane, kes on 19, sattus analoogsesse olukorda. ”Lõpuks hakkasin vältima poissi, kellega ma olevat käinud,” ütleb ta ning lisab: ”See polnud sugugi õiglane, sest me olime sõbrad ja minu meelest oleksime pidanud saama omavahel rääkida, ilma et tekiksid kuulujutud.”

Jälgi hoolsalt oma jutu suunda

Mida teha, kui sul on kiusatus teisi taga rääkida? Et sellele vastata, mõtle, milliseid oskusi nõuab auto juhtimine tiheda liiklusega maanteel. Ootamatult võib tekkida olukord, et on vaja vahetada sõidurada, võtta hoog maha või jääda täiesti seisma. Kui oled tähelepanelik, siis näed, mis ees toimub ja reageerid vastavalt.

Sama lugu on vestlusega. Üldjuhul võid juba ette aimata, millal jutuajamine hakkab kiskuma tagarääkimiseks. Kui nii juhtub, kas vahetad oskuslikult rada? Kui sa seda ei tee, siis tea, et tagarääkimine võib teha palju halba. ”Ma ütlesin ühe tüdruku kohta midagi haavavat — seda, et ta on poistehull — ning jutt jõudis temani,” jutustab Mike. ”Ma ei unusta kunagi, mis häälega ta sellest minuga rääkis ja kui väga mu mõtlematud sõnad teda olid haavanud. Me rääkisime asjad selgeks, aga halb tunne oli ikkagi, sest olin talle haiget teinud.”

Pole kahtlustki, et sõnad võivad haiget teha. Isegi Piiblis öeldakse: ”Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid” (Õpetussõnad 12:18). Seetõttu on tähtis kaaluda hoolikalt, mida sa ütled. Tõsi küll, on vaja enesevalitsust, et lõpetada vestlemine kahtlasel teemal. 17-aastane Carolyn lausub: ”Sul tuleb jälgida, mida sa ütled. Kui sa pole seda kuulnud usaldusväärsest allikast, võid levitada valet.” Niisiis, kui paistab, et jutt kaldub kellegi tagarääkimisele, järgi apostel Pauluse nõuannet ’elada vaiksesti ja ajada oma asju’ (1. Tessalooniklastele 4:11).

Kuidas olla huvitatud teistest ja siiski ’ajada oma asju’? Enne kui sa kellestki midagi räägid, küsi endalt: Kas ma tean fakte? Mis on mu motiiviks? Kuidas selle jutu levitamine mõjutab minu mainet? Eriti tähtis on viimane küsimus, sest kui sa oled tuntud keelepeksjana, ütleb see rohkem sinu kui selle inimese kohta, keda sa taga räägid.

Kui sina oled ohver

Mida saaksid ette võtta, kui kuulujutud liiguvad sinu kohta? ”Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks,” antakse nõu kirjakohas Koguja 7:9. Selle asemel püüa neist juttudest üle olla. Piibel ütleb: ”Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, . . . sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!” (Koguja 7:21, 22).

Mõistagi ei õigusta miski keelepeksu. Kuid äge reaktsioon võib heita sulle rohkem halba valgust kui kuulujutt ise. Seega, miks mitte suhtuda asjasse viisil, mis on aidanud ka Rebecat. ”Kui keegi ütleb minu kohta midagi halba, on see muidugi valus, aga ma üritan sellest mitte numbrit teha,” lausub ta. ”Järgmisel nädalal pakub kõneainet ilmselt juba miski muu.” *

Niisiis olgu sul tarkust suunata vestlus teisele teemale, kui see muutub tagarääkimiseks. Ja kui sa kuuled enda kohta mingeid jutte, käitu küpselt ning ära mine endast välja. Las sinu head teod räägivad ise enda eest (1. Peetruse 2:12). Kui sa nõnda toimid, aitab see sul hoida häid suhteid teistega ning ka Jumalal on sinust hea meel.

[Allmärkus]

^ lõik 20 Mõnes olukorras oleks tark kuulujutu levitajaga asjad taktitundeliselt selgeks rääkida. Paljudel juhtudel pole see aga vajalik, sest ”armastus katab pattude hulga” (1. Peetruse 4:8).

VÕTMEKIRJAKOHT

”Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus!” (Õpetussõnad 13:3)

IDEE

Kui kedagi räägitakse taga, võiksid öelda: ”Äkki poleks hea sellest rääkida. Pealegi ei ole teda siin, et enda kaitseks midagi öelda.”

KAS TEADSID ...?

Ainuüksi kuulujuttu kuulates võid saada selles kaassüüdlaseks. Kui lased tagarääkijal juttu jätkata, aitad kaasa selle kiirele levikule.

TEGEVUSPLAAN!

Järgmine kord, kui mul on kiusatus kuulujuttu levitada, siis ma ․․․․․

Kui minu kohta räägitakse midagi ebameeldivat, siis lahendan selle olukorra nii, et ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Millisel juhul on sobiv teistest rääkida?

● Kas sinu kohta on kunagi kuulujutte levitatud, ja kui on, siis mida sa sellest õppisid?

● Kuidas võib teistest tagarääkimine kahjustada sinu mainet?

[Väljavõte lk 107]

”See oli mulle heaks õppetunniks, kui inimene, keda ma taga rääkisin, sai sellest teada ning otsis mind üles — ja mul polnud mingit pääsu. Õppisin sellest loost, et parem on rääkida asjadest otse, mitte tagaselja.” (Paula)

[Pilt lk 108]

Mustav kuulujutt on nagu ohtlik relv, millega võib hävitada teise inimese maine