Johannese evangeelium 21:1–25
Allmärkused
Kommentaarid
Armsad lapsed. Sõna-sõnalt „Lapsukesed”. Kreeka sõna paidíon, mis on siin tõlgitud vastega „armsad lapsed”, on sõna pais (laps) deminutiiv. See on südamlik pöördumine, mis võib väljendada isalikku hoolt. Siin aga tähistab see sõpradevahelist kiindumust.
midagi süüa. Võib tõlkida ka „mõnd kala söömiseks”. Kreeka sõna prosphágion esineb piiblis vaid siin. Muudes kirjutistes, kus seda sõna on kasutatud, on sellega mõeldud leivakõrvast. Selles salmis mõeldakse tõenäoliselt kala, sest Jeesus esitas küsimuse kalameestele.
jünger, keda Jeesus armastas. St jünger, keda Jeesus eriliselt armastas. See on neljas viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; Joh 21:2; vt Joh 13:23 ja 21:20 kommentaari, kus selgitatakse, mis annab alust arvata, et tegu oli apostel Johannesega.)
poolpaljas. Sõna-sõnalt „alasti”. Kreeka sõna gymnós võib tähendada ka „kergelt riides, üksnes alusrõiva väel”. (Jk 2:15, P 1997; vt Mt 25:36 kommentaari.)
umbes 200 küünra. Umbes 90 m. Küünar (kr péchys) on pikkusmõõt, mis võrdus üldjoontes küünarnuki ja keskmise sõrme otsa vahelise pikkusega. (Mt 6:27; Lu 12:25; Ilm 21:17.) Iisraellaste tavaline küünar oli 44,5 cm. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Küünar” ja lisa B14.)
küsis Jeesus Siimon Peetruselt. See vestlus Jeesuse ja Peetruse vahel toimus peagi pärast seda, kui Peetrus oli Jeesuse kolm korda ära salanud. Jeesus tahtis teada saada, mida Peetrus tema vastu tunneb. Seepärast esitas ta talle kolm korda põhimõtteliselt sama küsimuse, nii et „Peetrus muutus kurvaks”. (Joh 21:17.) Johannese jutustuses, mis on kirjas Joh 21:15–17, on kasutatud kaht kreeka verbi: agapáo (armastama) ja philéo (armas olema). Jeesus küsis Peetruselt kaks korda: „Kas sa armastad mind?” Mõlemal korral kinnitas Peetrus talle, et Jeesus on talle armas. Viimaks küsis Jeesus: „Kas ma olen sulle armas?” Peetrus vastas jällegi, et on küll. Iga kord, kui Peetrus kinnitas oma armastust, rõhutas Jeesus, et selline armastus ja kiindumus peaksid ajendama Peetrust Jeesuse jüngreid (nendes piiblisalmides tema tallekesi ehk lambakesi) vaimselt toitma ja hoidma. (Joh 21:16, 17; 1Pe 5:1–3.) Jeesus andis Peetrusele võimaluse kinnitada kolm korda oma tundeid tema vastu ning seejärel usaldas talle ülesande hoolitseda lammaste eest. Sel moel hajutas Jeesus kõik kahtlused, mis Peetrusel võisid olla selles suhtes, kas Jeesus on talle ikka andestanud selle, et ta tema kolm korda ära salgas.
Johannese. Mõne käsikirja järgi oli Peetruse isa Joona. Tekstis Mt 16:17 nimetab Jeesus Peetrust Joona pojaks. (Vt Mt 16:17 kommentaari.) Osa õpetlaste sõnul on kreeka nimed Johannes ja Joona sama heebrea nime eri kirjutusviisid.
kas sa armastad mind rohkem kui neid? Kreeka keele grammatika võimaldab fraasist, mis on tõlgitud vastega „rohkem kui neid”, aru saada mitut moodi. Mõned õpetlased eelistavad tähendust „kas sa armastad mind rohkem kui neid teisi jüngreid?” või „kas sa armastad mind rohkem, kui need jüngrid armastavad mind?”. Ent tõenäoline tähendus on pigem „kas sa armastad mind rohkem kui neid kalu”, mida nad püüdsid, või kalapüügiga seotud tegevusi. Seega näib, et selle salmi mõte on: „Kas sa armastad mind rohkem kui materiaalseid asju või püüdlusi? Kui see on nii, siis toida mu tallekesi.” Pidades silmas Peetruse minevikku, on see küsimus igati sobiv. Kuigi Peetrus oli üks esimesi Jeesuse jüngreid (Joh 1:35–42), ei teinud ta kohe otsust Jeesust püsivalt järgida. Ta naasis kalapüügi juurde. Mõned kuud hiljem kutsus Jeesus Peetrust ennast järgima ja saama inimesepüüdjaks ning jätma maha aeganõudev kaluritöö. (Mt 4:18–20; Lu 5:1–11.) Ent varsti pärast Jeesuse surma läks Peetrus jälle kalale ning teised apostlid ühinesid temaga. (Joh 21:2, 3.) Seega paistab, et Jeesus selgitas siin, et Peetrusel tuleb teha otsustav valik: kas ta seab oma elus esikohale kalapüügi, mida tähistasid nende ees kuhjas olevad kalad, või seab ta esikohale Jeesuse tallekestele ehk järelkäijatele vaimse toidu andmise? (Joh 21:4–8.)
armastad ... oled mulle armas. Vt Joh 21:15 kommentaari.
lambakesi. Kr probátion. Nii siin kui ka 17. salmis on tegemist sõna „lambad” deminutiiviga. Piibli kreekakeelses osas väljendavad deminutiivid sageli kiindumust ja soojust. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Deminutiiv”.)
kolmandat korda. Peetrus oli salanud oma isanda ära kolm korda. Nüüd andis Jeesus talle võimaluse kinnitada oma armastust kolm korda. Kui Peetrus seda tegi, ütles Jeesus talle, et ta väljendaks oma armastust ja kiindumust sellega, et seab püha teenistuse kõigest muust ettepoole. Koos teiste vastutavate vendadega pidi Peetrus toitma, tugevdama ja hoidma Kristuse karja ehk tema ustavaid järelkäijaid. Tegemist oli küll Jeesuse võitud järelkäijatega, kuid neid tuli siiski vaimselt toita. (Lu 22:32.)
Johannese. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”. Evangeeliumikirjutaja ei anna teada oma nime, ent 2. ja 3. sajandiks oli levinud arvamus, et selleks on apostel Johannes. Kui evangeeliumis mainitakse nime Johannes, mõeldakse alati Ristija Johannest, välja arvatud tekstides Joh 1:42 ja 21:15-17, kus Jeesus räägib Peetruse isast. (Vt Joh 1:42 ja 21:15 kommentaari.) Apostel Johannest mainitakse vaid kaudselt: temast ja ta vennast Jaakobusest räägitakse kui Sebedeuse poegadest. (Joh 21:2; Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; vt Joh 1:6 kommentaari.) Evangeeliumi viimastes salmides nimetab kirjutaja end jüngriks, keda Jeesus armastas (Joh 21:20–24), ja on häid põhjusi arvata, et see jünger on apostel Johannes. (Vt Joh 13:23 kommentaari.)
jüngrit, keda Jeesus armastas. St jüngrit, keda Jeesus eriliselt armastas. See on viimane viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; Joh 21:2.) Nagu näitab tekst Joh 21:20–24, oli „jünger, keda Jeesus armastas” seesama jünger, kes pani kirja selle evangeeliumi, ehk apostel Johannes. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 13:23 kommentaari.)
kes oli ... nõjatunud tema rinnale. Vt Joh 13:23 kommentaari.
kuni ma tulen. Teised apostlid võisid neist sõnadest järeldada, et Johannes elab neist kauem. Johannes teeniski ustavalt veel ligi 70 aastat ja oli tõenäoliselt viimane apostel, kes suri. Väljend „kuni ma tulen” võis Jeesuse jüngritele meenutada ka tema sõnu, et Inimesepoeg tuleb oma kuningriigis. (Mt 16:28.) Mingis mõttes Johannes jäigi, kuni Jeesus tuli. Johannes oli oma elu lõpu poole Patmose saarel pagenduses. Seal nägi ta nägemustes sündmusi, mis toimuvad Isanda päeval, siis, kui Jeesus tuleb kuningriigi kuningana. Johannes oli neist erakordsetest nägemustest nii liigutatud, et kui Jeesus ütles: „Ma tulen kiiresti”, hüüatas Johannes: „Aamen! Tule, isand Jeesus!” (Ilm 1:1, 9, 10; 22:20.)
palju muudki, mida Jeesus tegi. Johannes kasutas hüperbooli, kui kirjutas, et kogu maailm ei suudaks mahutada rullraamatuid, kus oleks üksikasjalikult kirjas Jeesuse elu ja teenistus. Johannes võis sõnaga „maailm” (kósmos) pidada silmas kogu inimühiskonda (sealhulgas kõiki tollaseid raamatukogusid). Kuid seda sõna kasutati kreeka kirjanduses ka terve universumi kohta. (Vrd Ap 17:24 kommentaariga.) Johannes tahtis öelda, et Jeesuse elust oleks veel väga palju kirjutada, aga selleks et tõestada, et Jeesus on messias, Jumala poeg, piisab tema kirjapandust ja ülejäänud pühakirjast. (Joh 20:30, 31.) Johannese evangeelium on suhteliselt lühike, kuid see maalib Jumala pojast kauni pildi.
Pildid ja videod
1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.
See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.
Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.