Johannese evangeelium 20:1–31

20  Nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, tuli Maarja Magdaleena haua juurde+ ja nägi, et kivi on hauakoopa sissekäigu eest ära lükatud.+ 2  Ta läks jooksuga Siimon Peetruse ja jüngri juurde, kes oli Jeesusele armas,+ ning ütles neile: „Isand on hauast ära viidud+ ja me ei tea, kuhu ta on pandud!” 3  Siis seadsid Peetrus ja see teine jünger sammud haua poole. 4  Nad hakkasid jooksma, aga see teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ja jõudis haua juurde esimesena. 5  Ta kummardus vaatama hauakoopasse ja nägi seal surilinu,+ ent hauda sisse ta ei läinud. 6  Siis jõudis kohale ka Siimon Peetrus ja astus hauakoopasse. Ta nägi Jeesuse surilinu, 7  samuti Jeesuse pea ümber olnud riiet, kuid see polnud surilinade juures, vaid oli rulli keeratuna teises kohas. 8  Nüüd astus sisse ka see teine jünger, kes oli esimesena haua juurde jõudnud. Nähes kõike, uskus ta, mida neile oli räägitud.* 9  Ent nad ei saanud veel aru kirjakohast, mille järgi Jeesus pidi surnuist üles tõusma.+ 10  Siis läksid jüngrid koju tagasi. 11  Maarja aga seisis haua juures ja nuttis. Nuttes kummardus ta ja vaatas hauakoopasse 12  ning nägi kaht valgeis riideis inglit+ istumas seal, kus oli olnud Jeesuse surnukeha, üks peatsis, teine jalutsis. 13  Nad küsisid temalt: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütles: „Mu isand on ära viidud ja ma ei tea, kuhu ta on pandud.” 14  Seda öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei saanud aru, et see on Jeesus.+ 15  Jeesus küsis temalt: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Maarja arvas, et see on aednik, ja ütles talle: „Isand, kui sina ta ära viisid, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma toon ta ära.” 16  Jeesus ütles: „Maarja!” Naine keeras ringi ja ütles talle heebrea keeles: „Rabbuuni!”, mis tähendab „õpetaja”. 17  Jeesus ütles talle: „Ära hoia minust kinni, sest ma pole veel läinud üles Isa juurde. Mine mu vendade juurde+ ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa+ ja teie Isa juurde, oma Jumala+ ja teie Jumala juurde.” 18  Maarja Magdaleena tuli ja teatas jüngritele: „Ma nägin Isandat!” Samuti rääkis ta neile, mida Jeesus oli talle öelnud.+ 19  Samal õhtul, nädala esimesel päeval, olid jüngrid koos. Nad olid uksed lukku pannud, sest nad kartsid juute. Ühtäkki seisis Jeesus nende keskel ja ütles: „Rahu teile!”+ 20  Seda öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge.+ Nähes oma isandat, olid jüngrid ülirõõmsad.+ 21  Jeesus ütles neile taas: „Rahu teile!+ Nii nagu Isa on läkitanud mind,+ nii läkitan mina teid.”+ 22  Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles: „Võtke vastu püha vaim.+ 23  Kui te kellelegi patud andeks annate, on need talle juba andeks antud. Kellele te aga patte andeks ei anna, sellele ei ole need andeks antud.* 24  Ent Toomast,+ üht neist kaheteistkümnest,+ seda, keda nimetati Kaksikuks, ei olnud koos nendega, kui Jeesus tuli. 25  Niisiis ütlesid talle teised jüngrid: „Me nägime Isandat!” Tema aga vastas: „Kui ma ei näe tema kätel naelte jälgi ja ei pista oma sõrme neisse ega kätt tema külje sisse,+ siis ma seda küll ei usu.”+ 26  Kaheksa päeva hiljem kogunesid tema jüngrid jälle ühte majja ja ka Toomas oli nendega. Kuigi uksed olid lukus, seisis Jeesus äkitselt nende keskel ning ütles: „Rahu teile!”+ 27  Ta sõnas Toomasele: „Pane oma sõrm siia ja vaata mu käsi ning pista oma käsi mu külje sisse. Ära enam kahtle,* vaid usu!” 28  Toomas lausus: „Mu isand ja mu Jumal!”+ 29  Jeesus ütles talle: „Kas sa usud sellepärast, et sa mind näed? Õnnelikud on need, kes usuvad ka siis, kui nad ei näe.”+ 30  Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muidki tunnustähti, mida ei ole kirja pandud sellesse rullraamatusse.+ 31  Kuid need siin on kirja pandud selleks, et te usuksite, et Jeesus on messias, Jumala poeg, ja et te tänu usule saaksite elu tema nime kaudu.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „ja nägi ja uskus”.
Võib tõlkida ka „Kui te aga jätate kellegi patud tema peale, siis need jäävad”.
Võib tõlkida ka „Ära ole uskmatu”.

Kommentaarid

Nädala esimese päeva. Vt Mt 28:1 kommentaari.

haua. Vt Mr 6:29 kommentaari.

jüngri juurde, kes oli Jeesusele armas. St jüngri juurde, kes oli Jeesusele eriliselt armas. See on kolmas viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega. (Vt Joh 13:23 ja 18:15 kommentaari.) Selles salmis on kasutatud kreeka sõna philéo, mida on sageli tõlgitud vastetega „armas olema”, „kiindunud olema”. (Mt 10:37; Joh 11:3, 36; 16:27; Joh 21:15–17; Ilm 3:19.) Ülejäänud neljas kohas esineb selle sõna sünonüüm agapáo. (Vt Joh 5:20, 16:27 ja 21:15 kommentaari.)

kirjakohast. Mõeldakse ilmselt kas teksti L 16:10 või Jes 53:10. Isegi Jeesuse jüngrid ei saanud aru paljudest messia kohta käivatest ennustustest, eriti nendest, mis puudutasid messia tagasilükkamist, kannatusi, surma ja ülesäratamist. (Jes 53:3, 5, 12; Mt 16:21–23; 17:22, 23; Lu 24:21; Joh 12:34.)

heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.

Rabbuuni! Semiidi sõna, mis tähendab „minu õpetaja”. Võimalik, et rabbuuni oli algselt aupaklikum või soojem kõnetlussõna kui „rabi”, mis tähendab „õpetaja”. Nähtavasti oli tolleks ajaks, kui Johannes oma raamatu kirja pani, minavormi näitav järelliide -i (mis tähendab „minu”) paljuski minetanud oma tähenduse selles tiitlis, sest Johannes annab nii „rabbuuni” kui ka „rabi” tähenduseks „õpetaja”. (Joh 1:38.)

Ära hoia minust kinni. Kreeka verb háptomai võib tähendada kas „puudutama” või „kinni hoidma”. Mõned tõlked annavad selle fraasi edasi sõnadega „ära puuduta mind”. Ent Jeesus ei keelanud siin Maarja Magdaleenat teda puudutamast, nagu ta ei keelanud ka teisi naisi, kes nägid teda pärast ta ülestõusmist ja „haarasid tal jalgadest kinni”. (Mt 28:9.) Maarja Magdaleena ilmselt kartis, et Jeesus hakkab taevasse tõusma. Soovides väga olla koos oma isandaga, hoidis ta Jeesusest kõvasti kinni ega lasknud teda lahti. Jeesus kinnitas naisele, et ta ei lahku veel, ning ütles, et see ei hoiaks temast kinni, vaid läheks ta jüngrite juurde ja teataks, et ta on surnuist üles tõusnud.

oma Jumala ja teie Jumala juurde. See vestlus Jeesuse ja Maarja Magdaleena vahel 16. niisanil aastal 33 näitab, et ülesäratatud Jeesus pidas oma Isa oma Jumalaks, nii nagu Isa oli ka Maarja Jumal. Paar päeva varem hüüdis Jeesus piinapostil rippudes kõva häälega: „Mu Jumal, mu Jumal.” Sellega täitis ta ennustuse tekstis L 22:1 ja tunnustas, et tema Isa on tema Jumal. (Mt 27:46; Mr 15:34; Lu 23:46.) Ka Ilmutusraamatus räägib Jeesus oma Isast kui oma Jumalast. (Ilm 3:2, 12.) Need piiblikohad kinnitavad, et ülesäratatud ja aussetõstetud Jeesus Kristus pidas oma taevast isa oma Jumalaks, nii nagu tegid seda ka tema jüngrid.

juute. Mõeldakse ilmselt juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)

Kaksikuks. Vt Joh 11:16 kommentaari.

Mu isand ja mu Jumal! Mõned õpetlased peavad seda väljendit hämmastushüüuks Jeesuse poole, mis aga tegelikult oli suunatud Jumalale, tema Isale. Teised väidavad, et vanakreeka keelest võib järeldada, et need sõnad olid suunatud Jeesusele. Isegi kui see on nii, on väljend „mu isand ja mu Jumal” paremini mõistetav, kui arvestada kogu pühakirja kontekstiga. Jeesus oli just saatnud oma jüngritele sõna: „Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde, oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Vt Joh 20:17 kommentaari.) Seega pole põhjust arvata, et Toomas pidas Jeesust kõikvõimsaks Jumalaks. Toomas oli kuulnud Jeesust palvetamas oma Isa kui „ainsa tõelise Jumala” poole. (Joh 17:1–3.) Seega võis Toomas pöörduda Jeesuse kui „oma Jumala” poole järgmistel põhjustel. Ta pidas Jeesust jumalaks ehk jumalasarnaseks, ent mitte kõikvõimsaks Jumalaks. (Vt Joh 1:1 kommentaari.) Või pöördus ta Jeesuse poole samal moel, nagu jumalateenijad pöördusid Jehoova inglitest sõnumitoojate poole. Toomas võis teada neid jutustusi, kus piiblitegelased või mõnikord ka piiblikirjutajad rääkisid inglitest sõnumitoojatega otsekui Jumal Jehoovaga. (Vrd 1Mo 16:7–11, 13; 18:1–5, 22–33; 32:24–30; Koh 6:11–15; 13:20–22.) Seega võis Toomas kutsuda Jeesust „oma Jumalaks” selles mõttes, et tunnustas teda kui tõelise Jumala esindajat ja eesträäkijat.

Mõned väidavad, et kreeka keele määrav artikkel sõnade „isand” ja „jumal” ees näitab, et need sõnad viitavad kõikvõimsale Jumalale. Ent selles kontekstis võib määrava artikli kasutamine olla tingitud lihtsalt kreeka keele grammatikast. Kui kreeka keeles on nimetavas käändes nimisõna kasutatud koos määrava artikliga, võib tegu olla lihtsalt üttega. Nii on see näiteks tekstides Lu 12:32, Kol 3:18–4:1 ja 1Pe 3:7, kus sõnade „väike kari”, „naised”, „mehed”, „lapsed”, „isad”, „orjad” ja „isandad” ees on kreeka keeles määrav artikkel. Seega pole määrava artikli esinemine siin salmis piisav, et teha kindlaks, mida Toomas oma sõnadega mõtles.

Pildid ja videod