üheksanda tunni. Umbes kell 15. (Vt Ap 2:15 kommentaari.)

üheksanda tunni palvuse ajaks. Võib tõlkida ka „palvetamise tunniks, mis oli üheksas tund”. Ilmselt toimusid palvused templis ajal, kui toodi hommikusi ja õhtusi ohvreid. (2Mo 29:38–42; 30:7, 8.) Luukas ütleb, et suitsutusrohu ohverdamise tunnil oli rahvas väljas palvetamas. (Lu 1:10.) Jehoova andis Taavetile ohvritoomise juhendid. Neis juhendites kästi leviitidel ja preestritel Jumalat austada, tänada ja ülistada, mis kahtlemata tähendas ka palvetamist. (1Aj 16:4; 23:30; 2Aj 29:25, 26.) Järelikult olid suitsutusrohu põletamine ja palvetamine tihedalt seotud. (L 141:2; Ilm 5:8; 8:3, 4.) Tavaliselt kogunes rahvas palvetamise tunniks templiõuedesse. Tol päeval võisid mõned olla seal selleks, et preester nad rituaalselt puhastaks, teised aga lihtsalt selleks, et palvetada ja Jumalat ülistada. (Lu 2:22–38.) Rabide pärimuse järgi said preestrid kuldaltaril suitsutusrohtu ohverdada vaid üks kord elus, ja nende vahel, kes polnud seda veel teinud, heideti liisku. Samal ajal kui teised preestrid, leviidid ja rahvas palvetas, sisenes väljavalitud preester pidulikult pühasse paika. Rahvas palvetas vaikselt pool tundi, sel ajal kui suitsutusrohu healõhnaline suits Jumala poole tõusis. (Lu 1:9, 10.) Palvetamise tunni lõpus õnnistasid preestrid rahvast (4Mo 6:22–27) ja leviitide koor laulis vastavaks nädalapäevaks ettenähtud psalmi.

Naatsaretlase. Vt Mr 10:47 kommentaari.

teerajaja. Kr archegós (ülemjuht; teerajaja). Seda kreeka sõna on piiblis kasutatud neli korda, iga kord Jeesuse kohta. (Ap 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.) Jeesust nimetatakse elu teerajajaks, sest ta on vahemees Jumala ja inimeste vahel ning ta rajas inimestele tee igavesse ellu. Nimetust „teerajaja” on kasutatud kui ametinimetust. (Sarnast sõna on tekstides Ap 7:27 ja 35 kasutatud Moosese kohta, kus teda nimetatakse valitsejaks.) Kõnesolev salm näitab, et Jeesus on see, kelle kaudu Jumal viib täide oma eesmärgi. Jeesus andis iseenda vastavaks lunastushinnaks paljude eest. (Mt 20:28; Ap 4:12; 1Ti 2:5, 6.) Pärast ülesäratamist sai ta kui ülempreester ja kohtumõistja hakata oma lunastusohvri alusel inimeste heaks tegutsema. Tänu lunastusohvrile võivad need, kes sellesse usuvad, saada vabaks patu ja surma võimusest. Ka surnud saavad elavaks Jeesuse kaudu. (Joh 5:28, 29; 6:39, 40.) Nõnda avab Jeesus tee igavesse ellu. (Joh 11:25; 14:6; Heb 5:9; 10:19, 20.) Kuigi mõnedes piiblitõlgetes on selle kreeka sõna vasteks „elu alustaja” ja „eluandja”, ei ole see kooskõlas sellega, mida piibel Jeesusest räägib. Jeesus on saanud oma elu ja võimu Jumalalt ning allub talle. (L 36:9; Joh 6:57; Ap 17:26–28; Kol 1:15; Ilm 3:14.)

kahetsege oma patte ja muutke end. Kreeka sõna metanoéo, mis on tõlgitud vastega „patte kahetsema”, tähendab „meelt muutma, mõtteviisi muutma” ning kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin on üleskutse oma suhted Jumalaga korda seada. Patukahetsus tähendab, et inimesel on tehtu pärast siiralt kahju ja et ta on otsustanud oma patte mitte korrata. (2Ko 7:10, 11; vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari.) Kui inimene oma patte tõesti kahetseb, siis ta ka muudab end (kr epistrépho) ja püüab elada nii, nagu on meelepärane Jumalale. Nii heebrea sõna šuv kui ka kreeka sõnad epistrépho ja strépho tähendavad sõna-sõnalt „naasma; pöörduma”. (1Mo 18:10; 50:14; Ru 1:6; Ap 15:36.) Sama sõna kasutatakse, kui räägitakse halvalt teelt Jumala juurde pöördumisest. (1Ku 8:33; Hes 33:11; vt Ap 15:3 ja 26:20 kommentaari.)

kustutataks. Vastav kreeka sõna võib tähendada maha pühkimist või puhtaks nühkimist. Sama sõna kasutatakse piiblis pisarate ärapühkimise kohta (Ilm 7:17; 21:4) ja nime kustutamise kohta eluraamatust (Ilm 3:5). Siin salmis annab see edasi mõtte, et patud kaotatakse jäljetult. Osa õpetlasi arvab, et siinne kõnekujund loob pildi käsitsi kirjutatud teksti kustutamisest. Salmis Kol 2:14 on sama kreeka verb tõlgitud sõnadega „tühistama” ja „maha pühkima” (UT 1989).

Jehoovalt. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend, mis tähendab „Issanda palgest”. (Vt lisa C.) Kaastekst Ap 3:17–22 näitab, et Issanda all ei mõelda siin mitte Jeesust, vaid Jehoovat, kuna on öeldud, et see Issand saadab määratud messia. (Ap 3:20.) Kreeka sõna kýrios (isand, issand) esineb ka tekstis Ap 3:22. Seal tsiteeritakse salmi 5Mo 18:15, mille heebreakeelses algtekstis on tetragramm. (Vt Ap 3:22 kommentaari.) Piibli heebreakeelses osas esinev fraas „Jehoova pale” koosneb heebrea vastest sõnale „pale” ja tetragrammist. (1Mo 3:8; 2Mo 34:24; Koh 5:5; L 34:16; Nu 4:16, P 1988; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 3:19.)

ajad. Kreeka sõna kairós (selles tekstis mitmuses) tähendab kindlat ajahetke või konkreetset ajavahemikku. (Mt 13:30; 21:34; Mr 11:13.) Sama kreeka sõna kasutatakse kindlaksmääratud aja kohta, kui Jeesus alustas oma teenistust (Mr 1:15) ja kui ta suri (Mt 26:18). Tihti kasutatakse seda sõna ka seoses tulevikuga, eriti seoses Kristuse juuresoleku ja messiavalitsusega. (Ap 1:7; 1Te 5:1.)

kes peab jääma taevasse. Võib tõlkida ka „keda taevas peab hoidma enesele”. Sõna-sõnalt „kelle taevas peab vastu võtma”. Ilmselt on see viide sellele, et Jeesus peab ootama taevas Jumala paremal käel, kuni jõuab kätte aeg, kui taastatakse kõik. (L 110:1, 2; Lu 21:24; Heb 10:12, 13.)

aeg, kui taastatakse kõik. Siin esineb kreeka keeles sõna apokatástasis (taastamine). See tuleb sõnadest apó (tagasi, uuesti) ja kathístemi (asetama, paika panema). Mõnedes piiblitõlgetes on see fraas edasi antud järgmiselt: „aeg, kui uuendatakse kõik”, „aeg, mil oma kohale asetatakse kõik” ja „aeg, mil kõik korda saadetakse”. Vastav tegusõna on tekstis Ap 1:6 tõlgitud vastega „taastama”. Josephus Flavius kasutas sõna apokatástasis, kui ta rääkis juutide naasmisest Babüloonia vangipõlvest. Mõnedel papüürustel kasutatakse sedasama sõna seoses hoonete ennistamise, kinnisvara tagastamise ja võlgade likvideerimisega. Ap 3:21 ütleb üldiselt, et taastatakse kõik, millest prohvetid on rääkinud. Selguse saamiseks tuleks seega uurida, mida Jumal on prohvetite kaudu öelnud. Taastamine on prohvetiraamatutes läbiv teema. Neis räägitakse tõotatud maale naasmisest ja selle taasasustamisest ning sellest, et maa saab jälle viljakaks ja on kaitstud metsloomade ja vaenlaste rünnakute eest. Prohvetid kirjeldasid seda maad kui paradiisi. (Jes 65:25; Hes 34:25; 36:35.) Samuti kirjutasid nad, et ka tempel ja õige jumalateenimine taastatakse. (Jes 2:1–5; Mi 4:1–5.) Seega tähendas taastamine seda, et Jumala rahvas saab taas nautida nii vaimseid kui ka maiseid hüvesid.

Jehoova. Kirjakohas 5Mo 18:15, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Väärib märkimist, et kreekakeelses Septuagintas (Papyrus Fouad Inv. 266, 1. sajand e.m.a) kirjutatakse Jumala nimi selles salmis heebrea kvadraatkirjas (). (Vt lisa A5.) Ka mitmed piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J^{7, 8, 10–12, 14–18, 20, 22–24, 28}) kasutavad tekstis Ap 3:22 tetragrammi. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt lisa C.)

igaüks. Sõna-sõnalt „iga hing”. Kreeka keeles on siin sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) See on üks mitmest piibli kreekakeelse osa salmist, kust tuleb välja, et hing võib surra ja et seda saab hävitada. (Vt Mt 2:20, Mr 3:4 ja Lu 6:9 kommentaari; vt ka Heb 10:39 ja Jk 5:20, P 1997.)

järeltulija. Sõna-sõnalt „seemne”.