PIIBLI PÕHIMÕTE: „Andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie.” (Koloslastele 3:13)

Kuidas seda mõista? Piiblis võrreldakse pattu võlaga ja andestamist võla kustutamisega. (Matteuse 18:21–35.) Ühes teatmeteoses öeldakse, et kreeka sõna, mille tõlkevasteks on „andestama”, tähendab pühakirjas „loobuma võla sissenõudmisest”. Seepärast, kui oleme otsustanud andestada kellelegi, kes meile on ülekohut teinud, ei nõua me enam temalt mingit kahjutasu. Andestamine ei tähenda, et kiidame heaks vale käitumise või alatähtsustame meile põhjustatud valu tõsidust. Me lihtsalt otsustame pahameelest loobuda, isegi kui meil on kaebuseks igati põhjust.

Kas see on tänapäeval praktiline? Kuna kõik inimesed on ebatäiuslikud, siis me kõik teeme ka pattu. (Roomlastele 3:23.) Seepärast on meil tark olla teiste suhtes andestava meelega, sest varem või hiljem on meil vaja, et teised meile andestaksid. Pealegi, kui me otsustame andestada, on see meile juba praegu kasulik. Kuidas?

Kui hoiame viha ja pahameelt endas ega andesta, võime sellega iseendale kahju teha. Sellised negatiivsed emotsioonid võivad röövida meilt rõõmu, piirata meie elu ja teha meid õnnetuks. See võib kujutada ka tõsist ohtu meie tervisele. Dr Yoichi Chida ja psühholoogiaprofessor Andrew Steptoe avaldasid meditsiiniajakirjas uurimuse, milles tõdesid: „Värsked avastused osutavad viha ja vaenupidamise ning südame isheemiatõve vahelisele kahjulikule seosele.” (Journal of the American College of Cardiology.)

Mõtle aga, mida head toob andestamine. Kui anname üksteisele heldelt andeks, säilitame ühtsuse ja rahu, ning sel viisil hoiame teistega häid suhteid. Ja mis veelgi olulisem – sellega me jäljendame Jehoovat, kes andestab heldelt kahetsevatele patustanutele ning ootab, et meiegi seda teeksime. (Markuse 11:25; Efeslastele 4:32; 5:1.)