Paljud usuvad, et Saatan, kellest Piibel räägib, on lihtsalt kujundlik väljend kurjuse kohta. Kas aga Piibel tõepoolest õpetab seda? Kui õpetab, siis miks räägitakse Piiblis sellest, kuidas Saatan vestles Jeesus Kristusega ja koguni kõikvõimsa Jumala endaga? Vaadelgem kahte sellist vestlust.

Kui Jeesus võituna teenistust alustas, püüdis Kurat teda kolmel viisil ahvatleda. Esiteks avaldas Saatan Jeesusele survet, et see kasutaks Jumalalt saadud väge isekalt oma nälja kustutamiseks. Seejärel ärgitas Kurat Jeesust mõtlematult oma eluga riskima ja endale tähelepanu tõmbama. Lõpuks pakkus Saatan Jeesusele võimu kogu maailma kuningriikide üle vastutasuks selle eest, et Jeesus teda korra kummardab. Jeesus tõrjus kõik need kolm kavalat rünnakut edukalt tagasi, viidates iga kord pühakirjale (Matteuse 4:1—11; Luuka 4:1—13).

Kellega Jeesus rääkis? Kas enda sees oleva kurjusega? Pühakirjas öeldakse, et Jeesus „on kõigiti proovile pandud nagu meiegi, kuid ilma patuta” (Heebrealastele 4:15). Samuti märgitakse: „Ta ei teinud pattu ning tema suust ei leitud pettust” (1. Peetruse 2:22). Jeesus oli täiuslik ja ta jäi laitmatuks. Ta ei lasknud kunagi endas areneda ühelgi pahelisel loomujoonel. On selge, et Jeesus ei saanud rääkida enda sisemuses oleva kurjusega. Ta rääkis ühe teise isikuga.

Samast vestlusest ilmneb muulgi moel, et Saatana puhul on tegu päriselt eksisteeriva isikuga.

• Piiblitekstis öeldakse, et Kurat pakkus Jeesusele võimu kogu maailma üle, kui Jeesus teda korra kummardab (Matteuse 4:8, 9). Kui Saatanat tegelikult ei eksisteeriks, oleks selline pakkumine olnud mõttetu. Pealegi ei seadnud Jeesus kahtluse alla väidet, et Saatana käes on selline muljetavaldav võim.

• Kui Jeesus oli ahvatlustele edukalt vastu seisnud, tõmbus Kurat „temast eemale kuni järgmise sobiva hetkeni” (Luuka 4:13). Kas sellest jääb mulje nagu oleks Saatana puhul tegu kurjuse kui omadusega või on ta pigem ehtne kangekaelne ja sihikindel vastane?

• Piiblis öeldakse ka, et „inglid tulid ja hakkasid tema [Jeesuse] eest hoolitsema” (Matteuse 4:11). Kas need inglid olid tegelikud vaimsed olendid, kes Jeesust julgustasid ja aitasid? Muidugi olid. Kas poleks siis loogiline järeldada, et ka Saatan on tegelik vaimne olend?

Teiseks näiteks võime tuua jumalakartliku mehe Iiobi loo. Selles jutustuses mainitakse kahte vestlust Kuradi ja Jumala vahel. Mõlemal korral tõstis Jumal esile Iiobi laitmatust. Saatan väitis, et Iiob teenib Jumalat üksnes omakasupüüdlikel ajenditel, vihjates sellega, et Jumal on Iiobi laitmatuse ära ostnud. Sisuliselt väitis Kurat, et ta tunneb Iiobit paremini kui Jumal. Jehoova lubas Saatanal röövida Iiobi vara, lapsed ja ka tervise. * Aeg näitas, et Jehooval oli Iiobi suhtes õigus ja Saatan osutus valetajaks. Jumal õnnistas Iiobit tema laitmatuse pärast (Iiob 1:6—12; 2:1—7).

Kas Jumala ja Saatana vahel toimunud vestluses rääkis Jehoova omaenda sisemise kurjusega? Piibel ütleb, et „Jumala tee on laitmatu” (2. Saamueli 22:31). Samuti öeldakse Jumala Sõnas: „Püha, püha, püha on Jehoova Jumal, Kõikvõimas” (Ilmutus 4:8). Püha tähendab midagi puhast, pühitsetut, patususest eraldatut. Jehoova on täiuslik ja veatu. Temas lihtsalt pole ühtki pahelist loomujoont.

Mõned siiski väidavad, et Iiobitki polnud tegelikult olemas ja kogu see vestlus on allegooriline. Ent kas see väide on põhjendatud? Tõendid mujal Piiblis näitavad, et Iiobi puhul oli tegu päris inimesega. Näiteks tuuakse tekstis Jaakobuse 5:7—11 Iiob kristlastele eeskujuks, et õhutada neid rasketel aegadel vastu pidama ja lohutada neid mõttega, et Jehoova õnnistab sellist vastupidavust. Kas see näide teeniks oma eesmärki, kui Iiobit poleks päriselt olemas olnudki ja Saatana rünnakud oleksid vaid väljamõeldised? Iiobit mainitakse ka tekstis Hesekiel 14:14, 20, kus temast, Noast ja Taanielist räägitakse kui kolmest õiglasest mehest. Nagu Noa ja Taaniel, on ka Iiob tegelikult elanud inimene, keda iseloomustas tugev usk. Kui Iiob oli tegelikult olemas, siis kas poleks mõistlik järeldada seda ka teda rünnanud isiku kohta?

On selge, et Piibel räägib Saatanast kui tegelikult eksisteerivast vaimsest olevusest. Kas aga Saatan võib ka praegusel ajal inimestele mingit ohtu kujutada? Vaadelgem.

Kujuta ette olukorda, kus linna saabub ühtäkki jõuk kurjategijaid. Linnaelanike turvatunnet ja ühiskonna moraali mõjutaks see kindlasti halvemuse suunas. Nüüd aga kujuta samalaadset stsenaariumi, kus Saatan ja tema deemonid — vaimsed olendid, kes nagu Saatangi mässasid Jumala vastu — kinni võetakse ning nende tegevusala maaga piiratakse. Mis võiks olla selle tulemus? Mõtle, mida sa uudistes näed.

• Kas oled märganud, kuidas kasvab arutute vägivallategude arv, hoolimata sellest et neile püütakse kõikjal maailmas piiri panna?

• Kas oled täheldanud spiritismi levikut meelelahutuses, vaatamata sellele, et paljud lapsevanemad seda taunivad?

• Kas oled pannud tähele, kui järjepidevalt rikutakse keskkonda, olenemata paljude inimeste heatahtlikest pingutustest seda kaitsta?

• Kas ei tundu, et ühiskonnas on midagi väga viltu? Et mingi jõud tõukab inimkonda hävitava katastroofi poole?

Vaata, mida ütleb Piibel nende hädade allika kohta: „Nii visati see suur lohe alla, see algne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu asustatud maad; ta heideti alla maa peale ja tema inglid heideti alla koos temaga. ... Häda maale ja merele, sest Kurat on tulnud alla teie juurde ja tal on suur viha, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega” (Ilmutus 12:9, 12). Pärast tõendite uurimist on paljud inimesed teinud järelduse, et Saatan on ohtlik vaimolend, kes mõjutab aktiivselt meid ümbritsevat maailma.

Kuidas end tema eest kaitsta? See on põhjendatud küsimus. Järgmine artikkel jagab selleks praktilisi nõuandeid.