MÕNI aeg tagasi ilmus Lõuna-Korea ajalehes Chosun Ilbo artikkel huviäratava pealkirjaga „Kas imeline Shim Cheong, kes ei teadnud midagi Jeesusest, läks põrgusse?”.

See pealkiri oli intrigeeriv, kuna Shim Cheong on Korea kultuuris armastatud neiu, kes on tuntud rahvajuttudest. Ta ohverdas oma elu, et aidata pimedat isa. Aastasadade jooksul on teda selle teo eest palju ülistatud. Lõuna-Koreas seatakse Shim Cheongi tublidele tütardele eeskujuks.

Mõte, et teda võiks karistada põrgutulega lihtsalt sellepärast, et ta polnud ristitud kristlane, tundus paljudele ebaõiglane ja isegi solvav. Pealegi juhtus see lugu väidetavalt kaua aega enne seda, kui sõnum Kristusest üldse tema kodukülla jõudis.

Selles artiklis oli intervjuu ühe vaimulikuga. Talt küsiti, kas kõiki, kellel ei olnud võimalust enne oma surma Jeesuse kohta teadmisi saada, karistatakse põrgutules. Vaimulik kostis: „Me ei tea seda. Me lihtsalt oletame, et Jumalal on [selliste inimestega] midagi plaanis.”

„The New Catholic Encyclopedia” ütleb: „Ristimine on päästeks hädavajalik. Nagu Kristus sõnas, ei saa Jumala riiki minna keegi, kes ei ole sündinud veest ja Vaimust (Joh. 3:5).” Seetõttu usuvad mõned, et need, kes surevad, ilma et nad oleks ristitud, satuvad pärast surma põrgusse või piinlevad mingil muul viisil.

Paljude meelest on selline uskumus aga mõistusevastane. Miljonid inimesed on surnud, teadmata midagi Piiblist. Kas nad väärivad seetõttu igavest piinamist? Mida Piibel selle kohta ütleb?

Piibel näitab selgelt, et Jumal ei karista inimesi, kes elasid oma elu nii, et ei teadnud midagi tema nõuetest. Apostlite teod 17:30 selgitab: „Jumal on selliseid teadmatuse aegu sallinud.” Milline lootus on siis Piibli järgi neil, kes surid, ilma et neil oleks olnud võimalust Jumalat tundma õppida?

Vastuse leiame Jeesuse sõnadest kurjategijale, kes oli tema kõrval piinapostil. Mees ütles Jeesusele: „Pea mind meeles, kui sa tuled oma kuningriiki.” Mida Jeesus talle vastas? „See on tõsi, ütlen ma sulle täna, sa oled kord koos minuga paradiisis.” (Luuka 23:39—43.)

Kas Jeesus lubas kurjategijale, et too läheb taevasse? Ei lubanud. See mees ei olnud uuesti sündinud veest ja vaimust, mis oli eeltingimuseks, et pääseda taeva kuningriiki (Johannese 3:3—6). Jeesus hoopis tõotas, et kui see kurjategija ellu ärkab, hakkab ta elama paradiisis. Kuna mees oli juut, teadis ta, et maa peal oli olnud paradiis — Eedeni aed, millest räägib Piibli esimene raamat (1. Moosese 2:8). Jeesuse sõnad andsid talle kindla aluse loota, et ta äratatakse üles, kui maa peal paradiis taastatakse.

Piibel tõotab, „et tuleb nii õigete kui ka ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Ülekohtused on need, kes ei elanud Jumala õiglaste mõõdupuude järgi, kuna nad ei teadnud, mis on tema tahe. Jeesus äratab üles nii selle ülekohtuse kurjategija, kes temaga rääkis, kui ka miljonid, vahest isegi miljardid teised, kes on surnud Jumalat tundmata. Seejärel õpetatakse paradiislikul maal neile Jumala nõudeid ja neil on võimalus näidata, et nad armastavad Jumalat, kui kuuletuvad talle.

Kas nende ülekohtuste üle, kes ellu äratatakse, mõistetakse kohut selle alusel, mida nad tegid enne oma surma? Ei. Piiblikohas Roomlastele 6:7 on kirjas: „Kes on surnud, on oma patust õigeks mõistetud.” Surres maksid need ülekohtused oma pattude eest eluga. Seega mõistetakse nende üle kohut selle alusel, mida nad teevad pärast ülesäratamist, mitte selle alusel, mida nad tegid teadmatusest enne oma surma. Mida see neile tähendab?

Pärast ülesäratamist on ülekohtustel võimalus õppida tundma Jumala seadusi, mis tehakse teatavaks, kui avatakse sümboolsed rullraamatud. Seejärel mõistetakse nende üle „kohut nende tegude järgi” ehk selle järgi, kas nad kuuletuvad Jumala seadustele või mitte. (Ilmutus 20:12, 13.) Sellega ei anta ülekohtustele justkui teist võimalust. Õigupoolest avaneb paljudele neist alles siis esimene võimalus õppida tundma Jumala tahet ja selle kohaselt elada. Kui nad seda teevad, võivad nad saada igavese elu maa peal.

Tänu Piibli õpetustele on paljude usk Jumalasse taastunud. Nii oli see ka Yeong Sugi puhul, keda kasvatati katoliiklaseks. Mõned tema sugulased olid preestrid. Ta tahtis saada nunnaks ja läks kloostrisse. Hiljem ta lahkus sealt, kuna talle valmistas meelehärmi see, mida ta seal nägi. Lisaks ei suutnud ta omaks võtta põrgutule õpetust, sest inimeste põrgus piinamine polnud tema arvates ei õiglane ega armastav.

Siis näitas üks Jehoova tunnistaja Yeong Sugile piiblikohta, kus öeldakse: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka” (Koguja 9:5). Meie õde selgitas naisele, et tema esivanemaid ei piinata põrgutules. Selle asemel on nad surmaunes ning ootavad ülesäratamist.

Kuna Yeong Sug mõistis, et paljud inimesed pole kunagi Piibli tõde kuulnud, läksid talle südamesse Jeesuse sõnad kirjakohas Matteuse 24:14, kus öeldakse: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.” Nüüd osaleb ta hea sõnumi kuulutamise töös ja räägib teistele Piibli imelisest lootusest.

Piibel kinnitab: „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35). Just sellist täiuslikku õiglust võimegi oodata Jumalalt, kes „armastab õigust ja õiglust” (Laul 33:5).