„INIMENE valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9.) Need sõnad, mis pandi kirja umbes 3000 aastat tagasi, annavad tõese pildi maailmast, kus elame. Inimestel on kalduvus võimu kuritarvitada, ükskõik kes nad ka poleks ja kus nad ka ei elaks. Pahatihti tehakse kõige rohkem kurja just neile, kes on niigi kehvas olukorras. Kuidas Jehoova sellisesse ülekohtusse suhtub? Vastuse leiame tekstist Hesekiel 22:6, 7, 31. (Loe.)

Iisraelile antud seaduskogus näitas Jehoova selgelt, et võimu ei tohi kuritarvitada. Ta lubas rahvast õnnistada vaid siis, kui rahva juhid lihtinimesi ja vaeseid armastavalt ja lahkelt kohtlevad (5. Moosese 27:19; 28:15, 45). Hesekieli päevil aga kuritarvitasid Jeruusalemma ja Juuda peamehed oma võimu väga jultunult. Mis siis toimus?

Hesekiel kirjutas: „Iisraeli vürstid ... loodavad igaüks oma käsivarre peale ja valavad verd!” (6. salm.) Sõna „käsivars” viitab siin võimule või positsioonile. Piiblitõlkes „The New English Bible” on see tekst edasi antud nii: „Viimne kui üks Iisraeli peameestest ... on kasutanud oma võimu verevalamiseks.” Kuidas olekski saanud Iisraelis valitseda õiglus, kui rahva juhid, kes pidanuks seadust järgima ja õhutama teisigi seda tegema, kasutasid võimu kurjasti ja tapsid süütuid inimesi?

Edasi esitas Hesekiel süüdistuse mitte ainult rahva juhtidele, vaid ilmselt ka kõigile teistele, kes nende eeskujul Jehoova seadusi rikkusid. Ta kirjutas: „Põlatakse isa ja ema.” (7. salm.) Sellega, et iisraellased ei austanud oma vanemaid, nagu seadus nõudis, õõnestasid nad üht ühiskonna olulisemat alustala — perekonda (2. Moosese 20:12).

Korrumpeerunud inimesed rõhusid kaitsetuid. Oma ülekohtuste tegudega eirasid nad Jumala antud seaduskogu taga olevat armastuse vaimu. Näiteks käskis Jumal iisraellastel endi keskel elavatest muulastest hoolida (2. Moosese 22:20; 23:9; 3. Moosese 19:33, 34). Kuid Hesekieli päevil tegi rahvas võõramaalastele liiga (7. salm).

Iisraelis koheldi halvasti ka vaeslapsi ja lesknaisi (7. salm). Jehoovale läheb vägagi korda nende käekäik, kes on kaotanud vanema või abikaasa. Ta tõotas, et ta mõistab kohut nende üle, kes rõhuvad abitut last või leske (2. Moosese 22:21—23).

Sel ja muul moel rikkusid Hesekieli päevade iisraellased Jumala seadusi ning põlastasid neist peegelduvat armastuse vaimu. Mida Jehoova otsustas teha? Ta ütles: „Ma valan oma sajatuse nende peale” (31. salm). Oma sõnade kohaselt lubas ta babüloonlastel aastal 607 e.m.a Jeruusalemma hävitada ja selle elanikud pagendusse viia.

Hesekieli sõnad õpetavad meile Jehoova kohta kahte asja. Esiteks, ta vihkab ebaõiglust. Ja teiseks ta hoolib neist, kes ülekohtu tõttu kannatavad. Jumal ei ole muutunud (Malakia 3:6). Nagu ta on lubanud, kaotab ta maailmast peagi ebaõigluse ja kõik need, kes teistele ülekohut teevad (Õpetussõnad 2:21, 22). Kas ei tahaks sa õppida lähemalt tundma sellist Jumalat, kes armastab õiglust, ja saada temaga lähedaseks? (Laul 37:28.)

Soovituslik piiblilugemine augustiks:

▪ Hesekiel 21—38

[Väljavõte lk 27]

Jehoova andis selgelt teada, et võimu ei tohi kuritarvitada