Kas Jumal karistab meid?
Pärast seda, kui Jaapanit oli 2011. aasta märtsis tabanud maavärin magnituudiga 9 ja tsunami, lausus üks Jaapani tipp-poliitik: „Olgugi et mul on katastroofiohvritest kahju, olen seda meelt, et see oli taeva karistus.”
Kui Haitit oli 2010. aasta jaanuaris raputanud maavärin, mille tagajärjel hukkus üle 220 000 inimese, põhjendas üks kuulus teleevangelist õnnetuse toimumist sellega, et inimesed olid „sõlminud vanakurjaga liidu” ja et neil on vaja „naasta jumala rüppe”.
„Jumal tahab virgutada meie tundetut ja ükskõikset südametunnistust,” teatas üks katoliku preester pärast seda, kui Filipiinidel Manilas oli ühes rüsinas saanud surma 79 inimest. Sealse ajalehe sõnul usub „21 protsenti täiskasvanuist, et Jumal laseb oma viha valla maalihete, taifuunide ja muude katastroofide näol”, mis nende maad alailma räsivad.
SEDA, et Jumal karistab halbu inimesi loodusõnnetustega, on usutud juba ammusest ajast. Aastal 1755, kui Portugalis Lissabonis hukkus maavärina, tulekahjude ja tsunami tagajärjel umbes 60 000 inimest, kirjutas kuulus filosoof Voltaire: „Kas tegi Lissabon mõnd pattu nõndaviisi, et selles ületas ta Londonit? Pariisi?” Jah, miljonid inimesed on mõelnud, kas loodusõnnetused pole mitte Jumala karistus. Paljudes maades nimetataksegi niisuguseid õnnetusi „Jumala teoks”, vääramatuks jõuks.
Kas Jumal tõesti nuhtleb inimesi loodusõnnetuste kaudu? Kas viimasel ajal aset leidnud katastroofide kaskaad on Jumala karistus?
Mõned, kes nii arvavad, viitavad Piibli jutustustele, mis näitavad, et Jumal on kasutanud hävingu toomiseks loodusjõude (1. Moosese 7:17–22; 18:20; 19:24, 25; 4. Moosese 16:31–35). Neid lugusid lähemalt uurides aga selgub, et kui loodusõnnetusest tingitud hävingu taga on Jumal, siis on täidetud kolm tingimust. Esiteks näeme nendest lugudest, et inimesi hoiatati ette. Teiseks ei hävitanud Jumal valimatult kõiki, vaid üksnes paadunud patustajad ja need, kes ei võtnud hoiatusi kuulda. Seevastu loodusõnnetustes hukkub nii häid kui ka halbu inimesi. Kolmandaks andis Jumal süütutele inimestele võimaluse hävingust pääseda (1. Moosese 7:1, 23; 19:15–17; 4. Moosese 16:23–27).
Järelikult pole need lugematud loodusõnnetused, mis on tänapäeval miljonite inimeste elu segi paisanud, Jumala saadetud. Kuid miks on siis sääraseid katastroofe aina rohkem? Mis aitab meil toime tulla, kui meie oma kodukanti on tabanud loodusõnnetus? Kas tuleb kunagi aeg, mil loodusõnnetusi enam pole? Neile küsimustele vastavad järgmised artiklid.