Kas sa tead?
Kas sa tead?
Mida kujutas endast järelnoppimine ja kes sellest kasu said?
▪ Moosese seadus keelas oma põllumaad saagist täielikult tühjaks teha. Näiteks ei võinud viljakoristajad põlluääri viljast täiesti paljaks lõigata. Viinamarjakorjajad ei tohtinud üles noppida maha varisenud marju ega viinamäele hiljem tagasi minna, et korjata ära kobarad, mis esimesel korral polnud veel valmis. Oliivide korjajad, kes õlipuu oksi tagusid, pidid jätma puu otsa marjad, mis ei olnud pudenenud maha (3. Moosese 19:9, 10; 5. Moosese 24:19–21). Seejärel võisid järelnoppima ehk ülejäänud saaki koristama minna vaesed, orvud, lesed ja võõramaalased.
Järelnoppimise seadus tuli kasuks tervele Iisraeli ühiskonnale. Maaomanikke õhutas see olema heldekäelised, isetud ja lootma Jumala õnnistusele. Järelnoppijaid aga innustas see olema usinad, sest järelnoppimine oli raske töö (Rutt 2:2–17). Tänu järelnoppimisele ei pidanud vaesed nälga kannatama ega olema ka ühiskonnale koormaks. Lisaks säilitasid nad oma väärikuse, sest nad ei olnud sunnitud kerjama või lootma almustele.
Miks lasi Saalomon Jeruusalemma templi ehitamiseks tuua palke kaugelt Liibanonist?
▪ Piiblikoht 1. Kuningate 5:15–24 räägib Saalomoni ja Tüürose kuninga Hiirami kokkuleppest, mille kohaselt pidi Hiiram saatma Liibanonist meritsi Iisraeli seedri- ja küpressipalke, mida läks tarvis templi ehitamiseks.
Muistses Lähis-Idas oli seeder oluline kaubaartikkel. Egiptuses ja Mesopotaamias valmistati templite ja paleede talad ja seinad tavaliselt just sellest puidust. Kuninglikud arhiividokumendid, kirjandusteosed ja raidkirjad kinnitavad, et seedripuitu transporditi pidevalt mitmetesse Lõuna-Mesopotaamia linnriikidesse. Vahel võeti seda sõjasaagiks, vahel maksti sellega tribuuti. Egiptuses valmistati sellest valitsejate laevu, surnukirste ja muid matustega seotud esemeid.
Iseäranis hinnaliseks peeti Liibanoni seedri puitu, sest see oli vastupidav, ilus ja magusa aroomiga, rääkimata veel putukakindlusest. Järelikult kasutas Saalomon templi ehitamiseks parimaid materjale. Tänapäeval on neist Liibanoni mägesid katnud seedrimetsadest alles vaid mõned üksikud salud.
[Pilt lk 15]
Liibanoni seedri transport, Assüüria reljeef Sargoni paleest
[Allikaviide]
Erich Lessing/Art Resource, NY