Kõnekujundid Piiblis. Kas sa mõistad neid?

ÜKS pilt võib öelda sama palju kui tuhat sõna, kuid mõnikord saab ka sõna või paariga maalida silme ette pildi. Kõnekujundeid, tänu millele lugejate silme ette kangastuvad pildid, leidub Piibli lehekülgedel rohkelt. * Ühe arvestuse kohaselt kasutas Jeesus üksnes oma mäejutluses üle 50 kõnekujundi.

Miks tunda kõnekujundite vastu huvi? Nende mõistmine lisab Piibli lugemisele värvi ja tunderikkust. Peale selle aitab kõnekujundite äratundmine ja mõistmine Piibli sõnumist paremini aru saada. Ent kui me Piiblit lugedes kõnekujundit ei tuvasta, tekitab see segadust ning võib meid isegi valedele jälgedele viia.

Kuidas mõista kõnekujundeid

Kõnekujundites võrreldakse üht mõistet teisega. Mõiste, mida teisega võrreldakse, on kõnealune, ning mõiste, millega võrreldakse, on vahend. Kahte mõistet seob omavahel ühine tunnus. Niisiis, selleks, et mingit kõnekujundit mõista, tuleb need kolm elementi tuvastada ja neist aru saada.

Vahel on suhteliselt kerge märgata kõnealust ja vahendit, ent kuna neil võib olla mitu sarnasust, pole alati lihtne taibata, millist ühistunnust just konkreetsel juhtumil on silmas peetud. Mis siis aitab leida õiget ühistunnust? Tihtipeale on selleks kontekst. *

Näiteks ütles Jeesus Sardese kogudusele: „Kui sa nüüd ei valva, tulen ma kui varas.” Jeesus võrdles oma tulekut varga tulekuga. Mis mõttes aga tuleb Jeesus kui varas? Seda aitab mõista kontekst. Jeesus lisas: „Sina ei tea, mil tunnil ma su peale tulen” (Ilmutuse 3:3). Niisiis ei pidanud Jeesus silmas oma tuleku eesmärki. Ta ei tahtnud mõista anda, et ta tuleb midagi varastama, vaid öelda, et ta tuleb ootamatult, ette teatamata.

 Mõnikord aitab kõnekujund ühes Piibli raamatus mõista samasugust kõnekujundit teises kohas. Näiteks kasutas apostel Paulus samasugust võrdlust nagu Jeesus, kui kirjutas: „Te ise teate selgesti, et Issanda päev tuleb nagu varas öösel” (1. Tessalooniklastele 5:2). Pauluse sõnade kontekstist ei ilmne, millist sarnasust ta silmas pidas. Kuid võrreldes Pauluse mõtet Jeesuse sõnadega tekstis Ilmutuse 3:3, mõistame ka Pauluse sõnu. Kui võimsalt annab küll see võrdlus edasi mõtte, et kristlased peavad vaimselt ärkvel püsima!

Kõnekujundid, mis aitavad Jumalat tundma õppida

Mitte ükski inimene ei suuda mõista täielikult Jumala isiksust ega seda, mida ta on võimeline tegema. Muistsel ajal elanud kuningas Taavet kirjutas, et Jehoova „suurus on uurimatu” (Laul 145:3). Ja Iiob, kes oli mõtisklenud mõningate Jumala loomistööde üle, ütles: „Vaata, need on ainult tema tee ääred! Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme! Aga tema vägevuse äikest – kes seda suudaks mõista?” (Iiob 26:14).

Sellegipoolest aitavad Piiblis toodud kõnekujundid vähemalt mingil määral mõista meie taevase Jumala imepäraseid omadusi. Jehoovat on kujutatud Piibli lehekülgedel kui Kuningat, Käsuandjat, Kohtumõistjat ja Sõjameest, kedagi, kes väärib ilmselgelt meie austust. Samuti on öeldud, et ta on Karjane, Nõuandja, Õpetaja, Isa, Ravija ja Päästja; seega väärib ta ka meie armastust (2. Moosese 15:26; Laul 16:7; 23:1; 32:8; 71:17; 89:27; 106:21; Jesaja 33:22; 42:13; Johannese 6:45). Kõik need lihtsad kirjeldused toovad silme ette palju meeldivaid pilte ning aitavad leida sarnaseid jooni. Sel viisil saab anda edasi palju rohkem infot kui suure hulga sõnadega.

Piibel võrdleb Jehoovat ka elutute asjadega. Tema kohta on öeldud „kalju” ja „mäelinnus” (2. Saamueli 23:3; Laul 18:3; 5. Moosese 32:4). Mis on nende metafooride mõte? Nagu kalju on kindel ja tugev, on Jehoova Jumal meile kindlaks varjupaigaks.

Piibli Laulude raamat on täis kõnekujundeid, mis juhivad tähelepanu Jehoova isiksuse erinevatele tahkudele. Näiteks ütleb Laul 84:12, et „Jehoova Jumal on päike ja kilp”, sest ta on elu-, jõu- ja valgusallikas ning kaitseb meid. Laulust 121:5 võime aga lugeda: „Jehoova on su vari su paremal käel!” Just nagu vari kaitseb kõrvetava päikesekuumuse eest, kaitseb Jehoova oma „käe” või „tiivaga” oma teenijaid põletavate hädade ajal (Jesaja 51:16; Laul 17:8; 36:8).

Jeesuse puhul kasutatud kõnekujundid

Piibel viitab Jeesusele korduvalt kui Jumala Pojale (Johannese 1:34; 3:16–18). Mittekristlastel võib olla seda raske mõista, sest Jumalal pole ju sõnasõnalist naist ning ta pole inimene. On selge, et Jumalal ei saa sündida poega nagu inimisadel. Niisiis on see väljend kujundlik ning aitab lugejatel  mõista, et Jeesuse suhted Jumalaga on sellised nagu inimpojal oma isaga. See piltlik väljend rõhutab ka seda, et Jeesus sai elu Jehoovalt, kes ta lõi. Sel põhjusel räägitakse ka esimesest inimesest Aadamast kui Jumala pojast (Luuka 3:38).

Jeesus kasutas metafoore, et kirjeldada erisuguseid rolle, mis tal on Jumala eesmärgi elluviimisel. Näiteks ütles Jeesus kord: „Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on viinamäe aednik.” Seejärel võrdles ta oma jüngreid viinapuu okstega (Johannese 15:1, 4). Millist tähtsat infot see metafoor endas kannab? Selleks et viinapuu oksad oleksid elujõulised ja viljakad, peavad nad olema tüve küljes. Nii peavad ka Kristuse jüngrid temaga ühenduses olema. „Ilma minuta ei või te midagi teha!” ütles Jeesus (Johannese 15:5). Justnagu viinamäe harija ootab viinapuudelt saaki, ootab Jehoova Kristuse järelkäijatelt õiget jumalateenimise vilja (Johannese 15:8).

Otsi sarnasusi

Mõnest kõnekujundist võib sootuks valesti aru saada, kui me ei leia õiget ühistunnust. Vaadelgem näiteks sõnu, mis on kirjas Roomlastele 12:20: „Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!” Kas tuliste süte kogumine kellegi pea peale tähendab kättemaksu? Me saame aru, et ei tähenda, kui mõistame, millist ühistunnust on siin silmas peetud. Selle metafoori aluseks on muistne maagi sulatamise protsess. Vanasti oli maaki tavaks kuumutada süte peal ning veidi sütt pandi ka maagi peale. Niisuguse protsessi käigus sulas maak ning puhas metall eraldus lisanditest. Tehes head, võime muuta inimese südame pehmemaks ning tuua temast välja head.

Kõnekujunditest arusaamine ei pane üksnes mõtlema, vaid puudutab ka südant. Näiteks see, et Piibel võrdleb pattu võlaga, aitab meil mõista patu tõsidust (Luuka 11:4). Millist kergendust toob aga teadmine, et Jehoova võib meie patu andestada ning tühistada võla, selle asemel et seda meilt sisse nõuda! Kui me loeme, et Jehoova katab meie patud kinni ja kustutab need ning meil on võimalik elus nii-öelda uus lehekülg pöörata, võime olla kindlad, et ta ei hakka tulevikus meile neid minevikutegusid ette heitma (Laul 32:1, 2; Apostlite teod 3:19). Ja kui lohutav on küll teada, et Jehoova võib meie patud, mis on nii silmatorkavad kui punane värv, teha valgeks nagu lumi! (Jesaja 1:18.)

Need on vaid mõned sadadest Jumala Sõnas Piiblis esinevatest kõnekujunditest. Niisiis pööra kõnekujunditele Piiblit lugedes tähelepanu. Võta aega, et leida sarnasusi kõnealuse ja vahendi vahel ning nende üle mõtiskleda. Seda tehes hakkad sa Pühakirja paremini mõistma ja ka rohkem hindama.

[Allmärkused]

[Kast lk 13]

Kuidas on kõnekujundid meile abiks

Kõnekujundid aitavad meid mitmel moel. Näiteks on need abiks siis, kui mõnd keerukat mõtet võrreldakse kergestimõistetavaga. Kõnealuse asja eri aspektide valgustamiseks võib kasutada enam kui üht kõnekujundit. Kõnekujundite abil saab rõhutada tähtsaid mõtteid või nende vastu suuremat huvi tekitada.

[Kast lk 14]

Kolm elementi

METAFOOR: „Teie olete maa sool” (Matteuse 5:13)

KÕNEALUNE: Teie (Jeesuse jüngrid)

VAHEND: Sool

ÜHISTUNNUS: Säilitav toime

ÕPPETUND: Jüngrid pidid kuulutama sõnumit, mis võib anda elu paljudele inimestele.

[Väljavõte lk 15]

„Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust!” (LAUL 23:1)