Tähtsaim tõend Jumala armastuse kohta
Tule Jumala ligi
Tähtsaim tõend Jumala armastuse kohta
AABRAHAM armastas Jumalat. See ustav patriarh armastas ka Iisakit, vanas eas saadud poega. Kui aga Iisak oli arvatavasti 25-aastane, seisis Aabrahami ees katse, mis sattus vastuollu tema kaasasündinud isainstinktidega: Jumal käskis tal tuua ohvriks oma poja. Ent asi siiski ei lõppenud Iisaki surmaga. Otsustaval momendil sekkus Jumal ingli vahendusel. See kirjakohas 1. Moosese 22:1–18 toodud lugu on prohvetlik pilguheit Jumala mõõtmatule armastusele meie vastu.
’Jumal pani Aabrahami proovile,’ ütleb 1. salm (P 1997). Aabraham oli mees täis usku, kuid nüüd pidi tema usk enneolematul moel läbi katsutama. Jumal lausus: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja ... ohverda ta ... põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” (2. salm). Ärgem unustagem, et Jumal lubab oma teenijaid läbi katsuda neile jõukohasel määral. Seega osutas see katse tema kindlale usaldusele Aabrahami vastu (1. Korintlastele 10:13).
Aabraham kuuletus otsekohe. Piiblist võime lugeda: „Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega ühes oma kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks ...” (3. salm). Ilmselt jättis Aabraham katse üksikasjad enda teada.
Järgneva kolmepäevase rännaku jooksul oli aega asja üle tõsiselt järele mõelda. Ent Aabrahami otsusekindlus ei kahanenud. Tema lausutud sõnades väljendub usk. Nähes väljavalitud mäge kaugelt, lausus ta oma sulastele: „Jääge teie ... siia. Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.” Kui Iisak küsis, kus on ohvritall, sõnas Aabraham: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle” (5. ja 8. salm). Aabraham lootis koos pojaga tagasi tulla. Miks? Sest „ta mõtles, et Jumal on võimeline ka surnuist üles äratama” (Heebrealastele 11:19).
Kui Aabraham mäel viibides „võttis noa, et oma poega tappa”, peatas ingel ta käe. Seejärel andis Jumal Aabrahamile „poja asemel” ohverdamiseks rägastikku kinni jäänud jäära (10.–13. salm). Jumala silmis oli justkui Iisak ohvriks toodud (Heebrealastele 11:17). „Jumal võrdsustas tegutsemisvalmiduse teo endaga,” selgitab üks piibliõpetlane.
Jehoova kindel usaldus Aabrahami vastu oli õigustatud ning Aabrahami kindel usaldus Jehoova vastu sai oma tasu, kui Jumal kordas ja laiendas oma lepingut Aabrahamiga – lepingut, mis tõotas õnnistusi kõigist rahvastest inimestele (15.–18. salm).
Lõppkokkuvõttes ei lasknud Jumal Aabrahamil tuua sellist ohvrit, nagu ta hiljem ise tõi. Aabrahami valmidus tuua Iisak ohvriks tähendas ette seda, kuidas Jumal ohverdab meie pattude eest oma ainusündinud Poja Jeesuse (Johannese 3:16). Kristuse ohver on tähtsaim tõend Jehoova armastusest meie vastu. Kuna Jumal tõi meie heaks sellise ohvri, oleks meil igaühel hea endalt küsida: „Milliseid ohvreid olen mina valmis tooma selleks, et olla Jumalale meelepärane?”