Ela kooskõlas näidispalvega (1. osa)
„Pühitsetud saagu sinu nimi.” (MATT. 6:9)
1. Kuidas me saame kasutada kuulutustööl näidispalvet, mis on kirjas Matteuse 6:9—13?
PALJUD inimesed teavad meieisapalvet peast. Ukselt uksele kuulutustööl viitame tihti sellele palvele, kui tahame aidata kuulajal mõista, et Jumala kuningriigi all mõeldakse reaalset valitsust, mille juhtimisel muudetakse maa paradiisiks. Samuti kasutame selle palve esimest mõtet, näitamaks, et Jumalal on nimi, mis peab olema pühitsetud ehk pühaks peetud. (Matt. 6:9, allmärkus.)
2. Kust me teame, et Jeesus ei mõelnud, et näidispalvet tuleks alati sõna-sõnalt korrata?
2 Kas Jeesus mõtles, et seda palvet tuleks alati sõna-sõnalt korrata, nagu teevad paljud ristiusku kuulujad? Ei mõelnud. Enne seda, kui ta tõi eeskujuks näidispalve, ütles ta: „Palvetades ärge korrutage ühte ja sama.” (Matt. 6:7.) Hiljem sõnastas ta selle palve veidi teisiti. (Luuka 11:1—4.) Seega, Jeesus tahtis meile õpetada, mille eest palvetada ja milline peaks olema nende asjade tähtsusjärjekord. Seepärast on kohane nimetada seda palvet näidispalveks.
3. Millele oleks meil hea mõelda, kui analüüsime näidispalvet?
3 Selles ja järgmises artiklis analüüsime näidispalve mõtteid. Seda tehes oleks hea mõelda, kuidas aitab see palve meil oma palveid sisukamaks muuta. Ja mis veelgi tähtsam, kas me elame kooskõlas selle palvega?
„MEIE ISA, KES SA OLED TAEVAS”
4. Mida väljend „meie Isa” meile meelde tuletab ja miks on ka maise lootusega kristlastel kohane nimetada Jehoovat oma isaks?
4 Näidispalve algab sõnadega „meie Isa”, mitte „minu Isa”. See tuletab meile meelde, et me kuulume vennaskonda, kus valitseb tõeline armastus. (1. Peetr. 2:17.) Võitud kristlased, kelle Jumal on lapsendanud oma poegadeks ja kellel on taevase elu lootus, saavad täieõiguslikult pöörduda Jehoova kui oma Isa poole. (Rooml. 8:15—17.) Kuid ka maise lootusega kristlastel on kohane nimetada Jehoovat oma isaks. Ta on nende eluandja ja ta hoolitseb heldekäeliselt kõigi oma teenijate vajaduste eest. Need, kel on lootus elada tulevikus maa peal, saavad täielikus mõttes Jumala lasteks pärast seda, kui nad on saanud täiuslikuks ja on tõestanud oma ustavust viimases katses. (Rooml. 8:21; Ilm. 20:7, 8.)
5., 6. Millise kingituse saavad vanemad oma lastele anda ja mida tuleb teha lastel endil? (Vaata pilti artikli alguses.)
5 Lapsevanemad teevad oma lastele hea kingituse, kui õpetavad neid palvetama ja aitavad neil mõista, et Jehoova on nende hoolitsev taevane isa. Üks vend, kes praegu teenib ringkonnaülevaatajana Lõuna-Aafrika Vabariigis, meenutab: „Meie tütarde sünnist alates palvetasin koos nendega igal õhtul, välja arvatud siis, kui ma polnud kodus. Nad on tihti öelnud, et ei mäleta täpselt nende õhtuste palvete sisu, kuid neil on meeles see pühalik õhkkond taevase isaga rääkimisel ning sellega kaasnev rahu ja turvatunne. Niipea kui nad oskasid juba ise palvetada, julgustasin neid seda tegema valju häälega, et võiksin kuulda, kuidas nad väljendavad Jehoovale oma mõtteid ja tundeid. See oli suurepärane võimalus heita pilk nende südamesse. Tänu sellele sain neid lahkelt suunata rääkima oma palves ka neist tähtsatest asjadest, mida sisaldab näidispalve, et nende palved võiksid olla veelgi sisukamad.”
6 Pole üllatav, et selle venna väiksed tütred edenesid vaimselt hästi. Praegu on nad õnnelikult abielus ja teenivad koos abikaasadega Jehoovat täisajaliselt. Pole olemas suuremat kingitust, mida vanemad saaksid oma lastele anda, kui aidata neil arendada Jehoovaga lähedasi suhteid. Muidugi tuleb ka lastel endil midagi teha, et neid väärtuslikke suhteid hoida. See hõlmab seda, et nad õpivad Jumala nime armastama ja suhtuvad sellesse sügava austusega. (Laul 5:11, 12; 91:14.)
„PÜHITSETUD SAAGU SINU NIMI”
7. Milline au meil on, ent mida see meilt nõuab?
7 Meil on au mitte ainult teada Jumala nime, vaid seda tema rahvana ka Ap. t. 15:14; Jes. 43:10.) Me palume oma taevast isa öeldes: „Pühitsetud saagu sinu nimi.” See võib ajendada meid paluma Jehoovalt abi, et hoiduda ütlemast või tegemast midagi, mis tema nime teotaks. Me ei taha olla sellised nagu mõned esimesel sajandil, kes ei teinud ise seda, mida nad teistele õpetasid. Apostel Paulus kirjutas nende kohta: „Teie pärast teotatakse rahvaste seas Jumala nime.” (Rooml. 2:21—24.)
kanda. (8., 9. Too näide, kuidas Jehoova õnnistab neid, kes tema nime pühaks peavad.
8 Me teeme kõik, mis suudame, et Jumala nime pühaks pidada. Üks meie õde Norras jäi pärast oma abikaasa ootamatut surma kaheaastase pojaga üksinda. Ta räägib: „See oli väga raske aeg minu elus. Palvetasin iga päev, peaaegu iga tund, et suudaksin hoida emotsionaalset tasakaalu ega annaks mingi rumala otsuse või ustavusetu teo tõttu Saatanale põhjust Jehoovat teotada. Ma soovisin Jehoova nime pühaks pidada ja seda, et mu poeg näeks paradiisis jälle oma isa.” (Õpet. 27:11.)
9 Kas Jehoova vastas selle õe isetutele palvetele? Vastas küll. See õde sai tuge hoolivatelt usukaaslastelt, kellega ta tihedalt läbi käis. Viis aastat hiljem abiellus ta ühe kogudusevanemaga. Tema poeg, kes on nüüd 20-aastane, on ristitud. Õde sõnab: „Olen nii õnnelik, et abikaasa on aidanud mul poega kasvatada.”
10. Mida on tarvis, et Jumala nimi saaks täielikult pühitsetud?
10 Mida on tarvis, et Jumala nimi saaks täielikult pühitsetud ning teotusest puhastatud? Selleks on Jehooval vaja kõrvaldada kõik need, kes seisavad vastu tema ülemvõimule. (Loe Hesekiel 38:22, 23.) Aja jooksul saavad inimesed taas täiuslikuks. Kuidas me küll igatseme seda aega, mil kõik intelligentsed loodud peavad Jehoova nime pühaks! Siis on meie taevane isa „kõige ainus valitseja”. (1. Kor. 15:28.)
„SINU KUNINGRIIK TULGU”
11., 12. Mida hakkasid tõelised kristlased 19. sajandi lõpus paremini mõistma?
11 Enne seda, kui Jeesus läks tagasi taevasse, küsisid jüngrid temalt: „Isand, kas sa taastad praegu Iisraeli kuningriigi?” Jeesuse vastusest ilmneb, et neil polnud veel õige aeg teada, millal Jumala kuningriik valitsema hakkab. Ta käskis oma jüngritel keskenduda kuulutustööle. (Loe Apostlite teod 1:6—8.) Siiski õpetas ta neile ka seda, et neil tuleb oodata Jumala kuningriigi tulekut. Seepärast on kristlased apostlite päevist alates selle riigi tuleku eest palvetanud.
12 Kui lähenes aeg, mil Jumala kuningriik pidi Jeesuse juhtimisel valitsema hakkama, aitas Jehoova oma rahval aru saada, millal see toimub. Aastal 1876 avaldas Charles Taze Russell ajakirjas Bible Examiner artikli pealkirjaga „Millal paganate ajad lõppevad?”. Selles andis ta mõista, et 1914 on tähendusrikas aasta. Artikkel seostas Taanieli prohvetiennustuse „seitse aega” „rahvastele määratud aegadega”, millest rääkis Jeesus. * (Taan. 4:16; Luuka 21:24.)
13. Mis juhtus aastal 1914 ja mida kinnitavad sündmused, mis on maailmas sellest ajast alates aset leidnud?
Matt. 24:3—8; Luuka 21:10, 11.) Rohked tõendid osutavad sellele, et just aastal 1914 anti isand Jeesus Kristusele kuningavõim. „Ta läks välja vaenlasi võites, et saada lõplik võit.” (Ilm. 6:2.) Sõjas Saatana ja deemonite vastu heitis Kristus nad taevast välja maa lähedusse. Sellest ajast peale on inimkond kogenud järgmiste sõnade paikapidavust: „Häda maale ja merele, sest Kurat on tulnud alla teie juurde ja ta on väga vihane, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega.” (Ilm. 12:7—12.)
13 Aastal 1914 puhkes Euroopas sõda, millesse oli haaratud peaaegu kogu maailm. See tõi endaga kaasa kohutava näljahäda. Sõja lõpu poole, aastal 1918, puhkes gripiepideemia, mille tagajärjel suri rohkem inimesi kui sõjas. Seega olid hakanud täituma sündmused, mis olid Jeesuse sõnul tundemärgiks, et on alanud tema nähtamatu kohalolek maa uue kuningana. (14. a) Miks on siiani tähtis palvetada Jumala kuningriigi tuleku eest? b) Milles on meil au osaleda?
14 Prohvetiennustus tekstis Ilmutus 12:7—12 selgitab, miks algasid enam-vähem samal ajal Jumala kuningriigi sünniga kohutavad hädad, mis vaevavad inimkonda siiani. Selle kuningriigi valitseja Jeesus hakkas valitsema keset oma vaenlasi. Kuid me palvetame Jumala kuningriigi tuleku eest niikaua, kuni Jeesus saavutab täieliku võidu ja teeb kurjusele maa peal lõpu. Samal ajal tuleb meil kooskõlas selle palvega tegutseda ja osaleda tundemärgi kõige tähelepanuväärsema osa täitumises, mille kohta Jeesus ennustas: „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele ja siis tuleb lõpp.” (Matt. 24:14.)
„SINU TAHE SÜNDIGU ... MAA PEAL”
15., 16. Kuidas me saame elada kooskõlas palvega, et Jumala tahe täituks maa peal?
15 Umbes 6000 aastat tagasi oli maa peal kõik täielikult Jumala tahte järgi. Seepärast võis Jehoova vaadata selle hea alguse peale, mille ta inimkonnale oli pannud, ja tõdeda, et „see oli väga hea”. (1. Moos. 1:31.) Kuid siis hakkas Saatan mässama ja sellest ajast peale on suhteliselt vähesed inimesed maa peal täitnud Jumala tahet. Praegu on aga aeg, mil umbes kaheksa miljonit Jehoova tunnistajat mitte ainult ei palveta Jumala tahte täitumise pärast maa peal, vaid püüab kooskõlas selle palvega ka elada. Seda tõendab nende eluviis ja innukas kuulutustöö.
16 Näiteks üks õde, kes ristiti aastal 1948 ja kes teenis misjonärina Aafrikas, ütleb: „Kooskõlas näidispalvega palvetan ma tihti selle eest, et kõik lambasarnased inimesed üles leitaks ja et neil aidataks Jehoovat tundma õppida enne, kui on liiga hilja. Kui ma kellelegi kuulutan, siis palun tarkust, et puudutada selle inimese südant. Ja nende lambasarnaste inimeste pärast, kes on juba leitud, palun ma Jehoovat, et ta õnnistaks mu pingutusi nende eest hoolitsemisel.” Pole ime, et see 80-aastane õde on olnud oma teenistuses edukas ja on aidanud paljudel saada Jehoova tunnistajaks. Kahtlemata on veel palju jumalateenijaid, kes annavad Jumala tahet täites endast kõik, hoolimata kõrge vanusega kaasnevatest piirangutest. (Loe Filiplastele 2:17.)
17. Mida sina tunned, kui mõtled sellele, mida Jehoova teeb tulevikus inimeste ja maa heaks?
17 Me palvetame Jumala tahte täitumise pärast niikaua, kuni Jumala kuningriigi vaenlased on maa pealt kõrvaldatud. Seejärel näeme Jumala tahet täitumas veel võimsamalt, kui miljardid inimesed äratatakse üles paradiisliku maa peale. Jeesus ütles: „Ärge imestage selle üle. Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ja tulevad välja.” (Joh. 5:28, 29.) Kui vaimustav on küll tervitada oma armsaid lähedasi, kes surmaunest ärkavad! Jumal pühib siis ära kõik pisarad meie silmist. (Ilm. 21:4.) Enamik ülesäratatuist on „ülekohtused” — need, kes elasid ja surid, ilma et oleksid õppinud tundma Jehoovat ja tema poega. Meid ootab suurepärane töö õpetada neile Jumala tahet ja eesmärke, nii et nad võiksid saada igavese elu. (Ap. t. 24:15; Joh. 17:3.)
18. Mida inimkond kõige rohkem vajab?
18 Jehoova nime pühitsemine tema kuningriigi kaudu toob üleuniversumilise rahu ja harmoonia. Seepärast võib öelda, et näidispalve esimeses pooles oleva kolme mõtte teostumine rahuldab inimkonna suurimad vajadused. Järgmises artiklis võtame vaatluse alla Jeesuse näidispalve ülejäänud neli mõtet.
^ lõik 12 Selgituse 1914. aasta prohvetliku tähenduse kohta võib leida raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, lk 215—218.