VÕRRELDES majesteetliku Liibanoni seedriga ei paista jändrik ja okslik oliivi- ehk õlipuu eriti muljetavaldav. Ent õlipuudel on erakordne võime jääda ellu rasketes tingimustes. Mõned õlipuud arvatakse olevat tuhandeaastased. Puu ulatuslik juurestik võimaldab sel uueneda, isegi kui tüvi on hävinud. Niikaua kui juured on elus, võrsub puu taas.

Patriarh Iiob oli kindel, et kui ta peaks surema, saab ta jälle elavaks. (Iiob 14:13—15.) Ta kasutas puud, võib-olla just õlipuud, näitena oma veendumusest selle kohta, et Jumal suudab ta üles äratada. Iiob lausus: „Puulgi on lootus. Kui see raiutakse maha, võrsub see taas.” Kui pärast pikka põuda tuleb jälle vihma, võib kuivanud õlipuu elustuda, juurtest võrseid ajada ja kasvatada „oksi nagu noor taim”. (Iiob 14:7—9.)

Nagu põllumees ootab, et maharaiutud õlipuu võrsuks taas, nii igatseb Jehoova tuua tagasi ellu oma surnud teenijad ja paljud teised. (Matt. 22:31, 32; Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15.) Milline rõõm on tulevikus tervitada ja näha neid, kes olid surnud, kuid on jälle täis elujõudu!