1. Milleks me oleme võimelised tänu sellele, et oleme loodud Jumala sarnaseks?

„NAGU isa, nõnda poeg,” ütleb tuntud vanasõna. Paljud lapsed sarnanevad tõepoolest väga oma vanematega. Pärivad ju lapsed nii oma emalt kui ka isalt teatud omadusi. Meie taevane isa Jehoova on eluandja (Laul 36:10). Ja meie, tema inimestest lapsed, oleme mitmes mõttes tema moodi. Kuna me oleme loodud tema näo järgi, on meil võime arutleda, teha järeldusi ning luua ja arendada sõprussuhteid (1. Moos. 1:26).

2. Tänu millele on võimalik meie sõprus Jehoovaga?

² Jehoova võib olla meie parim sõber. Selline sõprus on võimalik tänu tema armastusele meie vastu ja meie usule temasse ja ta Pojasse. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Joh. 3:16). Aegade jooksul on elanud palju inimesi, kellel olid Jehoovaga lähedased suhted. Vaatame nüüd kaht sellist näidet.

3., 4. Mille poolest erinesid Aabrahami ja tema järeltulijate suhted Jehoovaga?

³ Jehoova ütles ühe patriarhi, iisraellaste esiisa kohta:  „Mu sõber Aabraham” (Jes. 41:8). Ka tekstis 2. Ajaraamat 20:7 nimetatakse Aabrahami Jumala sõbraks. Millel põhines selle ustava mehe püsiv sõprus oma Loojaga? See põhines Aabrahami usul. (1. Moos. 15:6; loe Jaakobuse 2:21—23.)

⁴ Jehoova oli Isa ja sõber ka Aabrahami järeltulijatele, kellest sai hiljem muistne Iisraeli rahvas. Paraku katkes iisraellaste lähedane suhe Jumalaga. Miks? Põhjuseks oli see, et nad ei näidanud üles usku Jehoova tõotustesse.

5., 6. a) Kuidas sai Jehoovast sinu sõber? b) Mida meil tuleks endalt küsida?

⁵ Mida paremini sa Jehoovat tundma õpid, seda tugevamaks muutub su usk temasse ja su armastus tema vastu kasvab. Tuleta meelde aega, kui said teada, et Jumal on tegelik isik, kellega sul on võimalik saada lähedaseks. Sa mõistsid, et Aadama sõnakuulmatuse tõttu oleme kõik sündinud patustena ning et inimkond on Jumalast võõrdunud (Kol. 1:21). Seejärel said aru, et Jehoova ei ole inimestest kaugel ja et ta hoolib meist kui meie armastav taevane isa. Kui õppisid tõde Jeesuse lunastusohvri kohta ja hakkasid sellesse uskuma, sai alguse sinu sõprus Jumalaga.

⁶ Kui vaatame ajas tagasi, võiksime endalt küsida: „Kas minu sõprus Jumalaga on muutunud tugevamaks? Kas mu usaldus ja armastus tema vastu kasvavad iga päevaga?” Veel üks kaua aega tagasi elanud inimene, kellel olid Jehoovaga lähedased suhted, oli Giideon. Uurime nüüd lähemalt tema head eeskuju.

7.—9. a) Milline imepärane lugu juhtus Giideoniga ja millist mõju see talle avaldas? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mis aitab meil tugevdada oma sõprust Jehoovaga?

⁷ Kohtumõistja Giideon teenis Jehoovat rahutul perioodil Iisraeli ajaloos, kui iisraellased olid asunud elama tõotatud maale. Kohtumõistjate raamatu 6. peatükk räägib sellest, kuidas Jehoova ingel tuli Giideoni juurde Ofrasse. Sel ajal ohustasid iisraellasi lähedal elavad midjanlased, kes olid korduvalt nende maale sisse tunginud. Seetõttu peksis Giideon nisu surutõrres, mitte väljal, et vajaduse korral väärtuslik vili kiirelt ära peita. Ta oli üllatunud, kui ilmus ingel ja nimetas teda „tubliks meheks” ehk „vapraks sõjameheks” (UM). Kuigi Jehoova oli päästnud iisraellased Egiptusest, väljendas Giideon kahtlust, kas ta neid sel korral aitab. Rääkides Looja nimel, kinnitas ingel mehele, et Jehoova toetab teda.

⁸ Giideon imestas, kuidas õnnestuks temal „päästa Iisrael Midjani pihust”. Jehoova vastas talle selgelt: „Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe!” (Kohtum. 6:11—16). Ikka veel kõheldes, kuidas selline asi toimuda saaks, tahtis Giideon, et Jehoova annaks talle oma sõnade kinnituseks mingi märgi. Pane tähele, et seejuures ei kahelnud Giideon üldse selles, et Jehoova on tegelik isik.

⁹ See, mis järgmisena juhtus, tugevdas Giideoni usku ja aitas tal Jumalaga lähedasemaks saada. Ta valmistas eine ja tõi selle inglile. Kui ingel puudutas sauaga toitu, põles see imeväel ära ning Giideon mõistis, et ingel oli tõepoolest Jehoova esindaja. Ehmunud mees hüüatas: „Oh häda, Issand Jehoova! Sest ma olen Jehoova inglit näinud palgest palgesse!” (Kohtum. 6:17—22). See vahejuhtum ei kahjustanud kuidagi Giideoni suhteid Jumalaga. Vastupidi, ta õppis Jumalat tundma uuest küljest ja tundis, et tal on temaga rahumeelsed  suhted. Seda võib järeldada sellest, et Giideon püstitas samasse paika altari, millele ta pani nimeks „Jehoova on rahu”. (Loe Kohtumõistjate 6:23, 24.) Kui mõtiskleme selle üle, mida Jehoova iga päev meie heaks teeb, mõistame, et ta on tõeline sõber. Korrapärane palvetamine suurendab meie meelerahu ja tugevdab meie sõprust temaga.

10. Mida nõuab Jehoova meilt, et võiksime olla tema sõbrad, nagu näitab Laul 15:3, 5?

¹⁰ Selleks et olla Jehoova sõber, tuleb meil vastata teatud tingimustele. Laulus 15 kirjeldab Taavet, mida nõutakse sellelt, kes võib olla „külaline . . . [Jehoova] telgis” ehk olla tema sõber (Laul 15:1). Keskendugem nüüd kahele nõudele: on vaja hoiduda laimamisest ja käituda alati ausalt. Taavet ütles sellise inimese kohta, kes on külaline Jehoova telgis, et ta ei peksa keelt ega „võta altkäemaksu süütu vastu” (Laul 15:3, 5).

11. Miks tuleb meil laimamisest hoiduda?

¹¹ Ühes teises laulus hoiatas Taavet: „Hoia oma keelt kurja eest” (Laul 34:14). Kui me ei täida seda Jumala inspireeritud käsku, kahjustame suhteid oma õiglase taevase isaga. Tegelikult on laimamine omane Jehoova peamisele vaenlasele Saatanale. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud eesti keelde vastega „Kurat”, tähendab „laimajat”. Kui mõtleme hoolega, mida me teistest räägime, hoiame lähedasi suhteid Jehoovaga. Eriti tähelepanelik tuleb meil olla selles, milline on meie suhtumine koguduse vastutavatesse vendadesse. (Loe Heebrealastele 13:17; Juuda 8.)

12., 13. a) Miks tuleb meil alati ausalt käituda? b) Millist mõju võib meie aus käitumine teistele avaldada?

¹² Samuti on Jehoova teenijad ausad, nad ei tee teistele ülekohut. Paulus kirjutas: „Palvetage jätkuvalt meie eest, sest me oleme kindlad, et meil on aus südametunnistus, kuna me soovime kõiges käituda ausalt” (Heebr. 13:18). Kuna oleme otsustanud „kõiges käituda ausalt”, hoidume oma kristlikke vendi kuidagi ära kasutamast. Näiteks kui nad töötavad meie alluvuses, jälgime, et neid koheldaks õiglaselt ja et nad saaksid kokkulepitud palga. Kristlastena käitume ausalt oma alluvate ja kõigi teistega. Ja kui töötame ise kaaskristlase heaks, ei tohi me teda ära kasutada, nõudes mingeid eeliseid.

¹³ Me võime sageli kuulda Jehoova tunnistajate kohta kiidusõnu. Näiteks pani ühe suure ehitusettevõtte direktor tähele, et Jehoova tunnistajad peavad oma sõna. „Te peate kokkulepitud tingimustest alati kinni,” ütles ta. (Laul 15:4.) Selline käitumine aitab meil hoida sõprust Jehoovaga. Veel enam, see toob meie armastavale taevasele isale au.

14., 15. Mida me saame teha selleks, et aidata teistel Jehoova sõbraks saada?

¹⁴ Kuigi paljud võivad uskuda, et Jumal on olemas, ei pea enamik neist, keda me kuulutustööl kohtame, teda oma parimaks sõbraks. Kuidas me saame neid aidata? Mõtle juhenditele, mis Jeesus andis oma 70 jüngrile, kui ta nad kahekaupa kuulutama läkitas. Ta ütles: „Kus tahes te mõnda majja sisse astute, öelge esmalt: ’Rahu sellele  majale!’ Ja kui seal on rahu sõber, siis jääb teie rahu tema peale, aga kui ei ole, pöördub see tagasi teie juurde” (Luuka 10:5, 6). Me saame muuta tõde inimestele köitvamaks oma sõbraliku käitumisega. Kui oleme kuulutustööl vaenulike inimestega kokku puutudes lahked, võivad nad järgmisel korral tunnistajate vastu sõbralikumad olla.

¹⁵ Kohates inimesi, kes kuuluvad mõnda valereligiooni või järgivad pühakirjaga vastuolus olevaid kombeid, säilitame sõbraliku ja rahumeelse hoiaku. Samuti võtame oma koosolekutel soojalt vastu neid, kes pole praeguse maailma olukorraga rahul ja kelles on seetõttu tärganud huvi Jumala vastu, keda me teenime. Palju selliseid näiteid võib leida artiklisarjast „Piibel muudab inimeste elu”.

16. Mismoodi me saame olla nii Jehoova sõbrad kui ka tema kaastöölised?

¹⁶ Inimesed, kes koos töötavad, saavad tihtipeale headeks sõpradeks. Kõigil Jehoova pühendunud teenijatel on au olla nii tema sõbrad kui ka kaastöölised. (Loe 1. Korintlastele 3:9.) Kui osaleme kuulutus- ja õpetustöös, õpime paremini tundma oma taevase isa imelisi omadusi. Me kogeme, kuidas tema püha vaim aitab meil hea sõnumi kuulutamise tööd paremini teha.

17. Kuidas näitab kokkutulekutelt ja konventidelt saadav vaimne toit, et Jehoova on meie sõber?

¹⁷ Mida rohkem me osaleme inimeste jüngriteks tegemise töös, seda lähedasemaks saame Jehoovaga. Näiteks me näeme, kuidas Jehoova meid toetab ja nurjab oma vastaste püüded tema tööd takistada. Samuti lähendab meid Jehoovaga see, kui mõtleme, mille tunnistajateks me oleme olnud viimastel aastatel. Kas pole me näinud selgelt, kuidas Jehoova meid suunab? On imetlusväärne, kui külluslikult ta on andnud meile vaimset toitu. Konventide ja kokkutulekute programmidest on näha, et meie armastav Isa mõistab, mis raskustega me silmitsi seisame ja millist abi me vajame. Üks pere kirjutas tänukirjas konvendi eest: „Programm puudutas tõesti meie südant. Me tundsime, kui väga Jehoova armastab igaüht meist ja tahab, et me oleksime õnnelikud.” Pärast erikonventi Iirimaal tänas üks abielupaar Saksamaalt sooja vastuvõtu ja külalislahkuse eest ning lisas: „Kuid meie suurim tänu kuulub Jehoovale ja tema seatud kuningale Jeesus Kristusele. Nemad on toonud meid selle tõeliselt ühtse rahva sekka. Selle rahva liikmed lihtsalt ei räägi ühtsusest, vaid kogevad seda iga  päev. Erikonvent Dublinis jääb meile alati meenutama seda, milline õnn on teenida meie suurt Jumalat koos kõigi teiega.”

18. Mida on hea endalt küsida, kui mõtleme Jehoovaga suhtlemise peale?

¹⁸ Suhtlemine lähendab sõpru. Praegusel internetiajastul suheldakse väga aktiivselt sotsiaalvõrgustikes ja tekstisõnumite vahendusel. Kui aktiivselt me aga suhtleme oma parima sõbra Jehoovaga? On tõsi, et ta kuulab meie palveid (Laul 65:3). Ent kui tihti me võtame aega, et temaga rääkida?

19. Mis meid aitab, kui tunneme, et meil on raske Jehoovale oma südant avada?

¹⁹ Mõned jumalateenijad leiavad, et neil pole lihtne oma sügavaid tundeid väljendada. Kuid Jehoova tahab, et me tema poole palvetades just seda teeksimegi (Laul 119:145; Nutul. 3:41). Isegi kui tajume, et meil on raske oma sisimaid tundeid sõnadesse panna, pole olukord kaugeltki lootusetu. Paulus kirjutas Rooma kristlastele: „Kui meil on vajadus palvetada, ei tea me, mille eest tuleks palvetada, aga vaim ise kostab meie eest meie sõnatutes ägamistes. Siiski teab südamete uurija, mis on vaimu siht, sest see kostab kooskõlas Jumala tahtega pühade eest” (Rooml. 8:26, 27). Kui mõtiskleme sõnade üle, mis on talletatud sellistesse Piibli raamatutesse nagu Iiob, Laulud ja Õpetussõnad, on meil kergem Jehoovale oma südant avada.

20., 21. Mida kinnitavad meile Pauluse sõnad tekstis Filiplastele 4:6, 7?

²⁰ Kui meid tabavad raskused, siis järgigem nõuannet, mille andis Paulus Jumala vaimu mõjutusel filiplastele. Ta kirjutas: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga.” Selline avatud suhtlemine oma parima sõbra Jehoovaga annab meile jõudu ja lohutab meid, sest nagu Paulus lisas: „Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant ja mõistust Kristus Jeesuse kaudu” (Filipl. 4:6, 7). Pidagem alati kalliks võrreldamatut „Jumala rahu”, mis tõesti kaitseb meie südant ja mõistust.

²¹ Palvetamine tugevdab meie sõprust Jehoovaga. Seepärast palvetagem lakkamatult (1. Tess. 5:17). Kui rakendame ellu selles artiklis õpitut, saame Jumalaga lähedasemaks ja meie soov täita tema õiglasi nõudeid kasvab veelgi. Võtkem siis ikka aega, et mõtiskleda õnnistuste üle, mida toob meile see, et Jehoova on meie Isa, meie Jumal ja meie sõber.