Kas sinu viis meelt lahutada toob sulle kasu?
Kas sinu viis meelt lahutada toob sulle kasu?
„Tehke pidevalt kindlaks, mis on Issandale meelepärane.” (EFESL. 5:10)
1., 2. a) Kuidas ilmneb Piiblist Jehoova soov, et me elu naudiksime? b) Mida ajendab meid tegema selle mõistmine, et puhkeaeg on „Jumala and”?
NAGU ilmneb mitmetest piiblisalmidest, soovib Jehoova, et me naudiksime elu, mitte lihtsalt ei eksisteeriks. Näiteks Laul 104:14, 15 (P 1997) ütleb, et Jehoova toob „leiba välja maa seest ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant”. Tõepoolest, Jehoova paneb saagi kasvama, et anda meile vilja, õli ning veini toidu- ja joogipooliseks. Kuid veini kohta võib ka öelda, et see „rõõmustab inimese südant”. Ehkki vein ei ole eluks hädavajalik, võib see meid rõõmustada (Kog. 9:7; 10:19; P 1997). Jah, Jehoova soovib, et me oleksime rõõmsameelsed ja et meie süda oleks ’täidetud rõõmuga’ (Ap. t. 14:16, 17).
2 Seepärast pole meil mingit põhjust tunda end süüdi, kui võtame vahetevahel aega selleks, et jälgida „taeva linde”, vaadelda „liiliaid väljal” või teha midagi muud, mis meid värskendab ja meie elu rikastab (Matt. 6:26, 28; Laul 8:4, 5). Kosutav elu on „Jumala and” (Kog. 3:12, 13). Mõistmine, et puhkeaeg on osa sellest annist, ajendab meid kasutama seda aega viisil, mis teeb selle anni andjale heameelt.
Mitmekesisus ja piirid
3. Miks teevad inimesed meelelahutuse osas erinevaid valikuid?
3 Need, kel on meelelahutusele tasakaalukas vaade, mõistavad, et lõõgastuda võib mitmeti, ja samas tunnustavad vajadust teatud piiride järele. Miks nii? Võrrelgem meelelahutust toiduga. Eri maailma paigus on populaarsed eri toidud. Õigupoolest võib see, mis on ühes paigas elavate inimeste arvates maitsev, olla mujal elavatele inimestele ebaisuäratav. Samamoodi ei pruugi see, mida kristlased ühes maailma osas peavad mõnusaks meelelahutuseks, köita mujal elavaid kristlasi. Isegi ühe kandi kristlaste seas võib miski, mida üks peab lõõgastavaks (näiteks aja veetmine hea raamatu seltsis), tunduda teisele igav ning miski, mida üks peab värskendavaks (näiteks jalgrattaretk vaatamisväärsustega tutvumiseks), tunduda teisele väsitav. Seega saame aru, et nii nagu on toidu, on ka meelelahutuse valikus ruumi mitmekesisusele ja isiklikele eelistustele (Rooml. 14:2–4).
4. Miks me peame seadma piirid sellele, millist meelelahutust me valime? Too näide.
4 Ent me mõistame ka seda, et ehkki meil on valikuvabadus, ei anna see meile õigust endale kõike lubada. Mõelgem veel kord toidu näitele. Kuigi meile võib meeldida süüa mitmesuguseid toite, ei võtaks me teadlikult suhu midagi roiskunut. Niisugust toitu süüa oleks rumal ja see võiks ohustada meie tervist. Samamoodi võime küll nautida mitmesuguseid kosutavaid lõõgastusviise, kuid me ei tahaks sisustada oma vaba aega tegevustega, mis on eluohtlikud, vägivaldsed või moraalselt roiskunud. Millegi sellisega tegelemine läheks vastuollu Piibli põhimõtetega ning ohustaks meie tervist ja ka vaimsust. Veendumaks, et teeme mõistliku valiku, oleks hea juba eelnevalt kindlaks teha, kas mingi lõõgastusviis, mis meile huvi pakub, tooks meile kasu või mitte (Efesl. 5:10). Kuidas seda teha?
5. Kuidas me võime kindlaks teha, kas meie viis meelt lahutada on kooskõlas Jumala nõuetega?
5 Et meie viis meelt lahutada tooks meile ka kasu ja oleks Jehoovale meelepärane, peaks see olema kooskõlas Piibli nõuetega (Laul 86:11). Tegemaks kindlaks, et meile huvipakkuv lõõgastusviis seda tõesti on, võiksime võtta abiks ühe lühikese küsimustiku. See koosneb kolmest küsimusest, mis lühidalt oleks: milline? kui palju? ja kellega? Käsitlegem neid ükshaaval.
Milline on mind kütkestav meelelahutus?
6. Millisest meelelahutusest me peame hoiduma ja miks?
6 Esimene küsimus, mille võiksime endale enne mingi vabaajategevuse harrastamist esitada, on „Milline?”. See tähendab „Milline on mind köitva meelelahutuse olemus?”. Selle küsimuse peale mõeldes on hea meeles hoida, et laias laastus jaguneb meelelahutus kahte kategooriasse. Esimese puhul ütleme „ei”, teise puhul „võib-olla”. Missugune on esimene kategooria? Selles kurjas maailmas iseloomustavad suurt osa meelelahutust tegevused, mis rikuvad räigelt Piibli põhimõtteid ja Jumala seadusi (1. Joh. 5:19). Tõelised kristlased keelduvad resoluutselt igasugusest sellisest ajaviitest. Sinna hulka kuulub meelelahutus, mis on seotud sadismi, demonismi, homoseksuaalsuse, pornograafia, vägivalla või millegi muu põlastusväärse ja moraalituga. (1. Kor. 6:9, 10; loe Ilmutus 21:8.) Kui hoidume täielikult niisugustest lõõgastusviisidest, oleme siis üksi või koos teistega, tõendame Jehoovale, et ’jälestame kurja’ (Rooml. 12:9; 1. Joh. 1:5, 6).
7., 8. Kuidas me võime meelelahutuse väärtust hinnata? Too näide.
7 Teise kategooriasse kuuluvad lõõgastusviisid, mis ei ole Jumala Sõnas otseselt hukka mõistetud. Selliste hulgast valikut tehes peaksime võrdlema meid kütkestavat ajaviidet Piibli põhimõtetega, mis väljendavad Jehoova arvamust selle kohta, mis on ülesehitav (Õpet. 4:10, 11). Seejärel tuleb meil teha isiklik otsus, mis jätab meile hea südametunnistuse (Gal. 6:5; 1. Tim. 1:19). Mis aitab seda teha? Mõelgem järgnevale. Enne mingi uue toidu söömist soovime kindlasti teada saada, mis on selle peamised komponendid. Samamoodi tuleb meil enne mingi vabaajategevuse harrastamist järele uurida, mis on selle peamised tunnusjooned (Efesl. 5:17).
8 Näiteks võib sulle meeldida sport ja see on täiesti arusaadav. Sport võib olla nauditav ja kaasahaarav. Mis aga siis, kui sind tõmbavad teatud spordialad nende agressiivse võistlusvaimu, ekstreemsuse, suure vigastusohu, lärmakate pidustuste, patriotismi või muude selliste „komponentide” tõttu? Pärast asja lähemat uurimist otsustad sa ilmselt, et sinu eelistus pole kooskõlas Jehoova mõtteviisiga ning rahu ja armastuse sõnumiga, mida me inimestele kuulutame (Jes. 61:1; Gal. 5:19–21). Teisalt, kui mingi vabaajategevuse „komponendid” on Jehoovale meelepärased, võib see ajaviide vägagi tõenäoliselt olla meile kasulik ja värskendav. (Gal. 5:22, 23; loe Filiplastele 4:8.)
Kui palju mul meelelahutusele aega kulub?
9. Mida näitab vastus küsimusele „Kui palju mul meelelahutusele aega kulub?”?
9 Teine küsimus, mille võiksime endale esitada, on „Kui palju?”. See tähendab „Kui palju aega mu vabaajategevus minult võtab?”. Meie vastus küsimusele „Milline?” kõneleb nii mõndagi meie väärtushinnangutest – sellest, mis on meie arvates sobiv ja mis mitte. Kuid vastus küsimusele „Kui palju?” räägib meie prioriteetidest – sellest, mida me peame tähtsaks ja mida mitte. Kuidas me võime siis kindlaks teha, ega me ei pane meelelahutusele liiga suurt rõhku?
10., 11. Kuidas aitavad Jeesuse sõnad tekstis Matteuse 6:33 otsustada, kui palju aega meelelahutusele pühendada?
10 Jeesus Kristus ütles oma järelkäijatele: „Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga” (Mark. 12:30). Seega on armastus Jehoova vastu meile elus esmatähtis. Me saame seda tõendada, kui järgime Jeesuse manitsust „Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks” (Matt. 6:33). Kuidas võib see Piibli mõte aidata meil otsustada, kui palju aega meelelahutusele pühendada ja kui suurt tähtsust sellele omistada?
11 Pangem tähele järgmist. Jeesus õhutas meid ’otsima alati esmalt kuningriiki’. Ta ei käskinud meil otsida ainult kuningriiki. Ilmselgelt teadis Jeesus, et peale kuningriigi tuleb meil elus otsida palju muudki. Meil on vaja näiteks eluaset, toitu, riideid, haridust, tööd, meelelahutust. Kuid kõige hulgas, mida me otsime, on vaid kuningriik esmane (1. Kor. 7:29–31). See põhitõde peaks ajendama meid tegelema teisejärguliste asjadega, näiteks meele lahutamisega, vaid niipalju, et see ei segaks meil täita oma peamist kohustust – hoolitseda kuningriigihuvide eest. Kui me nii toimime, võib meelelahutus meile kasulik olla.
12. Kuidas võib kirjakohas Luuka 14:28 olevat põhimõtet rakendada seoses meelelahutusega?
12 Seepärast oleks meil hea seoses meelelahutusele mineva ajaga kulud kokku arvutada (Luuka 14:28). Me peaksime kindlaks tegema, kui palju aega mingile vabaajategevusele kuluks, ja siis otsustama, kas see on seda aega väärt. Kui mingile lõõgastusviisile kulub nii palju aega, et seetõttu jäävad hooletusse sellised tähtsad tegevused nagu isiklik piibliuurimine, pere jumalakummardamine, kristlikel koosolekutel käimine või kuningriigi kuulutamine, pole see oma hinda väärt (Mark. 8:36). Ent kui vabaajategevus annab meile kuningriigihuvide edendamiseks jõudu, võime leida, et niisugusele meelelahutusele kulunud aeg on läinud asja ette.
Kellega mu vabaajategevus mind kokku viib?
13. Miks peaksime hoolega mõtlema, kellega koos me meelt lahutame?
13 Kolmas küsimus, mille võiksime endale esitada, on „Kellega?”. See tähendab „Kellega koos ma oma vaba aega veedan?”. Sellele meelelahutuse aspektile on tähtis mõelda. Miks? Kuna kaaslaste valik mõjutab suuresti meelelahutuse kvaliteeti. Just nagu söömine on tavaliselt nauditavam heade sõprade seltsis, toob ka meelelahutus tihti rohkem rõõmu, kui meil on head kaaslased. Seepärast on arusaadav, miks paljudele meist, eriti noortele, meeldib lõõgastusviis, mille puhul ollakse koos teistega. Kuid olemaks kindel, et mingi tegevus toob meile ikka kasu, oleks tark eelnevalt otsustada, milliseid inimesi oma kaaslasteks valida ja millistest hoiduda. (2. Ajar. 19:2; loe Õpetussõnad 13:20; Jaak. 4:4.)
14., 15. a) Millise eeskuju andis Jeesus õigete kaaslaste valimisel? b) Millised küsimused me peaksime endale kaaslaste valikul esitama?
14 Suureks abiks on Jeesuse eeskuju kaaslaste valimisel. Jeesus on inimesi nende loomisest alates armastanud (Õpet. 8:31). Maa peal olles väljendas ta armastavat hoolt igasuguste inimeste vastu (Matt. 15:29–37). Kuid Jeesusele olid kaks täiesti eri asja olla kellegi vastu sõbralik või olla tema lähedane sõber. Ehkki ta oli sõbralik inimeste vastu üldiselt, oli ta lähedane sõber vaid nendega, kes vastasid teatud nõuetele. Ta ütles oma üheteistkümnele ustavale apostlile: „Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma käsin” (Joh. 15:14; vaata ka Johannese 13:27, 30). Jeesus pidas oma sõpradeks vaid neid, kes teda järgisid ja Jehoovat teenisid.
15 Seega, kui mõtled mõne inimese suhtes, kas valida teda oma sõbraks või mitte, oleks tark Jeesuse sõnu meeles pidada. Küsi endalt: kas see inimene tõendab nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta kuuletub Jehoova ja Jeesuse käskudele? kas tal on samasugused Piiblil põhinevad väärtushinnangud ja moraalipõhimõtted nagu minul? kas tema seltskonnas viibimine innustab mind kuningriiki oma elus esikohale panema ja Jehoovat ustavalt teenima? Kui saad neile küsimustele jaatavalt vastata, oled leidnud endale hea kaaslase, kellega koos vaba aega veeta. (Loe Laul 119:63; 2. Kor. 6:14; 2. Tim. 2:22.)
Tee sobivus kindlaks
16. Millele me peame meelelahutust valides mõtlema?
16 Käsitlesime lühidalt meelelahutuse kolme aspekti: väärtust, hulka ja seltskonda. Et meelelahutus tooks meile kasu, peaks see kõigis neis kolmes aspektis Piibli normidele vastama. Niisiis tuleb meil enne mingi lõõgastusviisi kasuks otsustamist selle sobivus kindlaks teha. Väärtusest rääkides tahame teada, milline on meid kütkestav meelelahutus, kas see on ülesehitav või mahakiskuv (Õpet. 4:20–27). Hulgale mõeldes huvitab meid, kui palju sellele aega kuluks ja kas see aja hulk oleks kohane või mitte (1. Tim. 4:8). Ja seltskonna osas tuleb meil kindlaks teha, kellega see ajaviide meid kokku viiks ja kas sellised kaaslased oleksid head või halvad (Kog. 9:18; 1. Kor. 15:33).
17., 18. a) Kuidas kindlaks teha, kas meie viis meelt lahutada vastab Piibli normidele? b) Milline on sinu otsus seoses meelelahutuse valikuga?
17 Kui mingi lõõgastusviis pole mistahes eeltoodud aspektist vaadatuna Piibli normidega vastavuses, ei sobi see meile. Ent kui veendume, et meie viis meelt lahutada on kooskõlas Piibli põhimõtetega, toob see au Jehoovale ja kasu meile (Laul 119:33–35).
18 Püüdkem siis meelt lahutades teha õiget asja õigel hulgal koos õigete kaaslastega. Jah, olgu meie igaühe siiraks sooviks järgida Piibli nõuannet „Kas te siis sööte või joote või teete midagi muud, tehke kõike Jumala auks”! (1. Kor. 10:31.)
Kas oskad selgitada?
Kuidas juhinduda meelelahutuse valikul järgnevates kirjakohtades olevatest põhimõtetest?
[Küsimused]
[Joonis lk 9]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
✔Milline?
[Joonis lk 10]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
✔Kui palju?
[Joonis lk 12]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
✔Kellega?
[Pilt lk 10]
Kuidas me saame järgida Jeesuse eeskuju sõprade ja vabaajategevuste valikul?
