„Vaimu vili” toob Jumalale au
„Vaimu vili” toob Jumalale au
„Mu Isale toob au see, et te kannate pidevalt palju vilja.” (JOH. 15:8)
1., 2. a) Milliseid võimalusi on meil teiste julgustamiseks? b) Milline Jehoova and võimaldab meil teda paremini teenida?
MÕELGEM kahele võimalikule olukorrale. Kristlik naine märkab, et üks noorem õde on miskipärast murelik. Ta teeb temaga kuulutustöökokkuleppe. Kui nad ukselt uksele tööl omavahel juttu ajavad, jagab noor õde temaga oma muret. Hiljem samal päeval tänab noorem naine Jehoovat, et see küps õde armastavalt tema vastu huvi tundis – see oli täpselt, mida ta vajas. Teises kohas on üks abielupaar hiljuti naasnud välisriigist kuulutamast. Ühel koosviibimisel räägivad nad vaimustunult oma muljeid ja üks noor vend kuulab neid vaikides. Mõned aastad hiljem, kui see vend ise on välismaale teenima minemas, mõtleb ta selle abielupaari ja tookordse jutuajamise peale, mis tekitas temas soovi misjonäriks saada.
2 Vahest meenutavad need olukorrad sulle kedagi, kes mõjutas suuresti sinu elukäiku, või kedagi, kelle ellu sina suutsid jälje jätta? Muidugi mõista muudab üksainus vestlus harva kellegi elu. Siiski on meil iga päev võimalik teisi julgustada ja kinnitada. Kujutle, et oleks olemas midagi, mis täiustaks su oskusi ja omadusi, mistõttu saaksid oma vendi ja õdesid rohkem aidata ning Jumalat paremini teenida. Kas see poleks imeline? Tegelikult ongi midagi sellist olemas – see on Jehoova püha vaim, mida ta meile annab (Luuka 11:13). Kui Jumala vaim meie elus tegutseb, kutsub ta meis esile ilusad omadused, mis täiustavad kõigiti meie jumalateenimist. Milline võrratu and! (Loe Galaatlastele 5:22, 23.)
3. a) Kuidas toob see, kui me endas „vaimu vilja” kasvatame, ülistust Jumalale? b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?
3 Omadused, mida püha vaim inimeses esile kutsub, peegeldavad selle vaimu allika Jehoova Jumala isiksust (Kol. 3:9, 10). Jeesus tõi välja peamise põhjuse, miks kristlased peaksid püüdma Jumalat jäljendada. Ta ütles apostlitele: „Mu Isale toob au see, et te kannate pidevalt palju vilja” (Joh. 15:8). * Kui me kasvatame endas „vaimu vilja”, on selle tulemusi selgelt näha meie kõnest ja tegudest, mis omakorda toob ülistust Jumalale (Matt. 5:16). Mille poolest erineb vaimu vili Saatana maailmale iseloomulikest omadustest? Kuidas me saame endas vaimu vilja kasvatada? Miks võib see raske olla? Vaadelgem neid küsimusi lähemalt, mõeldes vaimu vilja kolme esimese tahu peale, milleks on armastus, rõõm ja rahu.
Kõrgemal põhimõttel rajanev armastus
4. Millist armastust Jeesus õhutas oma järelkäijaid ilmutama?
4 Armastus, mille kutsub esile püha vaim, erineb silmatorkavalt maailmale omasest armastusest. Miks võib nii öelda? Sest see rajaneb kõrgemal põhimõttel. Jeesus pööras sellele erinevusele tähelepanu oma mäejutluses. (Loe Matteuse 5:43–48.) Ta märkis, et isegi patustajad kohtlevad teisi nii, nagu teised kohtlevad neid. Nende armastus pole ennastohverdav, vaid järgib ainult põhimõtet „käsi peseb kätt”. Kui me tahame ’osutuda oma taevase Isa poegadeks’, peame olema teistsugused. Selle asemel et kohelda teisi nii nagu nemad meid, tuleks meil teistesse suhtuda ja neid kohelda nii, nagu Jehoova seda teeb. Kuidas aga on võimalik armastada oma vaenlasi, nagu Jeesus käskis?
5. Mil viisil me võime osutada armastust neile, kes meid taga kiusavad?
5 Käsitlegem üht Piibli näidet. Kui Paulus ja Siilas Filippis kuulutasid, nad vahistati. Neid peksti ja nad heideti sisemisse vanglasse, kus nende jalad pakku pandi. On võimalik, et ka vangivalvur kohtles neid halvasti. Ootamatu maavärisemise tagajärjel pääsesid Paulus ja Siilas vangistusest vabaks. Kas neil tekkis isu vangivalvurile tagasi teha? Ei. Nad olid hoopis mures mehe heaolu pärast, ja ennastohverdav armastus ajendas neid kiiresti tema hüvanguks tegutsema, tänu millele vangivalvur ja kogu tema majarahvas usklikuks said (Ap. t. 16:19–34). Ka tänapäeval on paljud vennad järginud üleskutset „Õnnistage aina neid, kes teid taga kiusavad” (Rooml. 12:14).
6. Mil viisil me saame osutada oma vendade vastu ennastohverdavat armastust? (Vaata kasti lk 21.)
6 Meie armastus usukaaslaste vastu läheb veelgi kaugemale. „Meie oleme kohustatud andma oma hinge vendade eest.” (Loe 1. Johannese 3:16–18.) Tihedamini saame aga näidata oma armastust väiksemates asjades. Näiteks, kui meie sõnad või teod on venda solvanud, saame osutada armastust sellega, et teeme ise esimese sammu rahu taastamiseks (Matt. 5:23, 24). Mis aga siis, kui keegi meid solvab? Kas oleme ’andeksandjad’ või kipume hoopis vimma pidama? (Laul 86:5.) Palav armastus, mille püha vaim meis esile kutsub, aitab teiste väiksed patud kinni katta ja neile heldelt andeks anda, ’nagu Jehoova on meile heldelt andestanud’ (Kol. 3:13, 14; 1. Peetr. 4:8).
7., 8. a) Kuidas on armastus inimeste vastu seotud armastusega Jumala vastu? b) Kuidas armastust Jehoova vastu süvendada? (Vaata allolevaid pilte.)
7 Kuidas aga ennastohverdavat vennaarmastust kasvatada? Selleks tuleb meil süvendada armastust Jumala vastu (Efesl. 5:1, 2; 1. Joh. 4:9–11, 20, 21). Hetked Jehoova seltsis, kui loeme Piiblit, mõtiskleme ja palvetame, toidavad meie hinge ja kasvatavad armastust taevase Isa vastu. Jumalaga lähedaseks saamiseks tuleb meil aga aega välja osta.
8 Toome näite. Kujutle, et sul on võimalik Jumala Sõna lugeda, selle üle mõtiskleda ja Jehoova poole palvetada iga päev ainult ühel teatud tunnil. Kas ei kaitseks sa kiivalt seda ajanatukest, mil saad Jehoovaga omaette olla? Muidugi pole kellegi võimuses takistada meid Jumala poole palvetamast ja enamik meist saab ise valida, millal Piiblit lugeda. Tõenäoliselt aga on meil siiski vaja midagi teha, et igapäevaelu virvarr ei rööviks meilt erilisi hetki Jehoovaga. Kas sina ostad iga päev välja võimalikult palju aega, et Jumalaga lähedasemaks saada?
„Püha vaimu rõõm”
9. Milline iseloomulik tunnus on püha vaimu rõõmul?
9 Vaimu vilja tähelepanuväärne tunnus on püsikindlus. Selle heaks näiteks on rõõm, vaimu vilja teine tahk. Püha vaimu rõõm on visa nagu mõni taim, mis võib isegi karmides tingimustes jõudsalt kasvada. Üle kogu maailma on Jumala teenijaid, kes on ’võtnud rohkes viletsuses sõna vastu püha vaimu rõõmuga’ (1. Tess. 1:6). Paljudel kristlastel tuleb seista silmitsi raskuste ja kaotustega. Ent Jehoova annab neile oma vaimu kaudu jõudu „pidada täielikult vastu ja olla kannatlikud rõõmuga” (Kol. 1:11). Millest me rõõmu leiame?
10. Millest me rõõmu saame?
10 Erinevalt Saatana maailma „ebakindlast rikkusest” on Jehoova antud vaimsel varandusel igikestev väärtus (1. Tim. 6:17; Matt. 6:19, 20). Jehoova on meie ette seadnud rõõmutoova väljavaate elada igavesti. Meil on rõõm kuuluda ülemaailmsesse kristlikku vennaskonda. Peaasjalikult rajaneb meie rõõm aga suhetel Jumalaga. Me tunneme sama mida Taavet, kes hoolimata sellest, et oli sunnitud elama põgenikuna, ülistas Jehoovat laulus: „Sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind! Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja” (Laul 63:4, 5). Isegi raskustes olles hoovab meie südamest rõõmsat kiitust Jumalale.
11. Miks on tähtis, et me Jehoovat rõõmuga teeniksime?
11 Apostel Paulus õhutas kristlasi: „Olge alati rõõmsad Issandas. Ma ütlen veel kord: olge rõõmsad!” (Filipl. 4:4). Miks on kristlastel tähtis Jehoovat rõõmuga teenida? See on oluline vaidlusküsimuse pärast, mille Saatan Jehoova ülemvõimu kohta tõstatas. Saatan väidab, et keegi ei teeni Jumalat heal meelel (Iiob 1:9–11). Kui me teeniksime Jehoovat küll kohusetundlikult, kuid ilma rõõmuta, oleks meie kiitusohver puudulik. Seepärast tasub meil pöörata tähelepanu lauliku üleskutsele: „Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!” (Laul 100:2). Jumala teenimine rõõmuga ja heal meelel toob talle au.
12., 13. Kuidas võidelda rusuvate tunnetega?
12 Reaalsus on siiski see, et isegi väga andunud Jehoova teenijatel on aegu, kui nad masenduvad ja tunnevad olevat raske ellu positiivselt suhtuda (Filipl. 2:25–30). Kui meiega nii juhtub, siis mis võib meid aidata? Efeslastele 5:18, 19 ütleb: „Saage pidevalt täis vaimu, rääkides omavahel psalmide ja Jumala kiitmise ja vaimse sisuga lauludega, lauldes muusika saatel Jehoovale oma südames.” Kuidas seda nõuannet ellu rakendada?
13 Kui meid rõhuvad rusuvad tunded, saame esitada Jehoovale anuva palve ja mõelda kiiduväärsete asjade peale. (Loe Filiplastele 4:6–9.) Mõned on kogenud, et neil aitab tuju tõsta ja mõtteid õigele lainele häälestada see, kui nad kuningriigilaulude salvestisi kuulavad ja vaikselt kaasa ümisevad. Üks vend, kes elas läbi raske katsumuse ja seetõttu end tihti masendununa tundis, meenutab: „Peale selle, et ma korrapäraselt ja südamest palvetasin, õppisin ka mõned kuningriigilaulud pähe. Mulle andis meelerahu see, kui laulsin neid ilusaid kiituslaule kas kõva häälega või vaikselt oma mõtetes. Tol ajal saime ka raamatu „Tule Jehoova ligi”. Järgneva aasta jooksul lugesin selle kaks korda läbi. See oli lausa palsam mu hingele. Tean, et Jehoova õnnistas mu pingutusi.”
„Ühendatud rahusidemega”
14. Mis on püha vaimu rahu silmapaistev tunnus?
14 Rahvusvahelistel konventidel naudivad erineva taustaga delegaadid kristliku vennaskonna südamesoojust. Neil kogunemistel nähtu tõstab esile Jumala rahva seas valitseva rahu tähtsat tunnust – ülemaailmset ühtsust. Kõrvaltvaatajad tihtipeale imestavad, nähes, kuidas inimesed, kes peaksid nende arvates üksteisega vaenujalal olema, hoopis ’püüavad hoolega säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega’ (Efesl. 4:3). Pidades silmas seda, millised paljud meist varem olid, on see ühtsus tõepoolest märkimisväärne.
15., 16. a) Missuguse taustaga oli Peetrus ja mis talle seetõttu raske oli? b) Kuidas aitas Jehoova Peetrusel oma suhtumist muuta?
15 Erisuguse taustaga inimeste vahel pole ühtsust kerge saavutada. Mõistmaks, millised takistused võivad ühtsuse teel seista, vaadelgem esimesest sajandist üht näidet, mis on seotud apostel Peetrusega. Tema suhtumist ümberlõikamata paganatesse võib näha tema järgmistest sõnadest: „Te teate hästi, et juudil pole lubatud seltsida teist päritolu inimesega või minna tema juurde, ja siiski on Jumal mulle näidanud, et ma ei tohiks pidada ühtki inimest rüvedaks või ebapuhtaks” (Ap. t. 10:24–29; 11:1–3). Pidades silmas tol ajal levinud arusaama, võime järeldada, et Peetrus oli kasvanud üles usus, et Seadus kohustab teda armastama ainult kaasjuute. Talle võis näida täiesti normaalne suhtuda paganatesse kui vihkamist väärt vaenlastesse. *
16 Kujutle, millist ebamugavust pidi Peetrus küll tundma, kui ta Korneeliuse majja sisenes. Kas inimene, kes varem paganatest halvasti arvas, saaks iial olla nendega „kooskõlaliselt kokku liidetud” ja „ühendatud rahusidemega”? (Efesl. 4:3, 16.) Jah, Peetrus sai, kuna kõigest mõni päev varem oli Jumala vaim mõjutanud tema südant nii, et ta suutis hakata oma suhtumist muutma ja eelarvamustest vabanema. Jehoova oli talle nägemuse kaudu selgeks teinud, et tema heakskiit ei sõltu inimese päritolust ega rahvusest (Ap. t. 10:10–15). Seepärast võis Peetrus Korneeliusele öelda: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Ap. t. 10:34, 35). Peetrus muutis end ja sai tõeliselt ühtseks „kogu vennaskonnaga” (1. Peetr. 2:17).
17. Mille poolest on Jumala rahva ühtsus märkimisväärne?
17 Peetruse kogemus aitab meil mõista, milliseid hämmastavaid muudatusi Jumala rahva liikmed on tänapäeval enda juures teinud. (Loe Jesaja 2:3, 4.) Miljonid inimesed „kõigist rahvastest ja suguvõsadest ja hõimudest ja keeltest” on muutnud oma mõtteviisi, et kohanduda „Jumala hea ja meelepärase ja täiusliku tahtega” (Ilm. 7:9; Rooml. 12:2). Paljudele neile oli kord omane Saatana maailmas levinud vihkamine, vaen ja lahknevusi põhjustav meelsus. Kuid Jumala Sõna uurimise kaudu ja püha vaimu abiga on nad õppinud ’taotlema seda, mis edendab rahu’ (Rooml. 14:19). Selline ühtsus toob Jumalale kiitust.
18., 19. a) Mida saab igaüks meist koguduse rahu ja ühtsuse heaks teha? b) Mida me arutame järgmises artiklis?
18 Mida saab igaüks meist Jumala rahva rahu ja ühtsuse heaks teha? Näiteks võib meie kogudustes olla välismaalasi. Mõnel neist võivad olla teistsugused kombed, ka ei pruugi nad meie keelt hästi osata. Kas püüame neid lähemalt tundma õppida? Just seda soovitab Jumala Sõna teha. Kirjas Rooma kogudusele, kus oli nii juute kui ka mittejuute, ütles Paulus: „Võtke üksteist vastu, nagu ka Kristus on meid vastu võtnud, Jumala auks” (Rooml. 15:7). Kas sinu koguduses on kedagi, keda sa võiksid paremini tundma õppida?
19 Mida me veel võiksime teha, et püha vaim saaks meie elus tegutseda? Seda küsimust käsitleb järgmine artikkel, kus on arutluse all vaimu vilja ülejäänud tahud.
[Allmärkused]
^ lõik 3 Vili, mida Jeesus mainis, kätkeb „vaimu vilja”, aga ka „huulte vilja”, mida kristlased kuningriigi kuulutustööd tehes Jumalale toovad (Heebr. 13:15).
^ lõik 15 3. Moosese 19:18 ütleb: „Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast!” Juudi usujuhtide arvates viitasid väljendid „oma rahva lapsed” ja „oma ligimene” ainult juutidele. Seadus küll käskis iisraellastel end teistest rahvastest lahus hoida, ent ei toetanud esimese sajandi usujuhtide propageeritud arusaama, nagu oleksid kõik mittejuudid vaenlased, kellest igaüht peab vihkama.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas me saame osutada oma vendade vastu ennastohverdavat armastust?
• Miks on tähtis Jumalat rõõmuga teenida?
• Mida me saame teha koguduse rahu ja ühtsuse heaks?
[Küsimused]
[Kast lk 21]
„Need on tõelised kristlased”
Raamat „Between Resistance and Martyrdom–Jehovah’s Witnesses in the Third Reich” toob ära, kuidas Neuengamme koonduslaagrisse saabunud noor juudi meesvang kirjeldab oma esmakohtumist Jehoova tunnistajatega:
„Kohe pärast seda, kui meie, juudid, Dachaust sellesse laagriplokki jõudsime, hakkasid teised juudid peitma kõike, mis neil oli, et nad ei peaks midagi meiega jagama. ... Väljaspool [koonduslaagrit] olime üksteisele toeks olnud. Kuid siin, kus elu pidevalt ohus oli, mõtles igaüks eelkõige enda naha päästmisele ja unustas teised hoopiski. Kujutlege aga, mida piibliuurijad tegid. Neil oli tollal vaja teha väga rasket tööd: parandada veetorusid. Ilm oli külm ja nad seisid päev läbi jääkülmas vees. Keegi ei saanud aru, kuidas nad suutsid vastu pidada. Nad ütlesid, et Jehoova annab neile jõudu. Nagu meie, vajasid nemadki hädasti oma leiba, kuna nad olid näljased. Kuid mida tegid nemad? Nad kogusid kokku kõik leiva, mis neil oli, võtsid sellest pool endale ja andsid ülejäänu usukaaslastele, kes olid just Dachaust toodud. Nad võtsid äsjatulnud soojalt vastu ja andsid neile suud. Enne söömahakkamist nad palvetasid. Pärast olid kõik rahulolevad ja rõõmsad. Nad ütlesid, et nad pole enam näljased. Just siis mõtlesin: „Need on tõelised kristlased.””
[Pildid lk 19]
Kas sa ostad iga päev teiste tegevuste arvelt aega välja, et Jumalaga lähedasemaks saada?
