Laulge Jehoovale!

„Ma tahan oma Jumalale mängida niikaua kui mind on!” (LAUL 146:2)

1. Mille ajel lõi noor Taavet osa oma laule?

TAAVET veetis noorena lugematu hulga tunde Petlemma lähistel väljadel, karjatades oma isa lambaid. Karja valvates võis Taavet vaadelda Jehoova suurejoonelist loomingut: tähistaevast, „metsloomi, taeva linde”. Kõik see avaldas talle sedavõrd sügavat muljet, et ta oli ajendatud komponeerima südantliigutavaid laule nende imeliste asjade Looja kiituseks. Paljud Taaveti laulud on talletatud Piibli Laulude raamatusse. * (Loe Laul 8:4, 5, 8–10.)

2. a) Kuidas võib muusika inimesele mõjuda? Too näide. b) Mida me saame teada Taaveti suhete kohta Jehoovaga Lauludest 34:8, 9 ja 139:2–8?

² Ilmselt just sel eluperioodil täiustas Taavet oma muusikuoskusi. Temast sai  koguni selline meister, et kuningas Saul kutsus ta endale harfi mängima (Õpet. 22:29). Taaveti muusika rahustas monarhi, ning samasugune mõju on heal muusikal tihti ka tänapäeval. Mil iganes Taavet oma keelpilli kätte võttis, „sai [Saul] hingata ja temal oli parem olla” (1. Saam. 16:23). Selle jumalakartliku muusiku ja laulukirjutaja looming on ajaproovile vastu pidanud. Mõtle, enam kui 3000 aastat pärast Taaveti päevi loevad miljonid inimesed igasugustelt elualadelt kõikjal üle maakera ikka ja jälle tema laule, et leida lohutust ja lootust. (2. Ajar. 7:6; loe Laul 34:8, 9; 139:2–8; Aamos 6:5.)

Muusika auväärne koht õiges jumalateenimises

3., 4. Milliseid korraldusi seoses vaimuliku muusika esitamisega Taaveti päevil tehti?

³ Taavet oli andekas ja kasutas oma annet parimal võimalikul viisil – Jehoova ülistamiseks. Saanud Iisraelis kuningaks, lülitas Taavet kogudusetelgi teenistusse kauni muusika. Enam kui kümnendik kõigist teenistuses osalevatest leviitidest – tervelt 4000 – pidid ’kiitma Jehoovat’, kusjuures 288 neist olid „õpetatud Jehoovale laulma” ja „oskasid” seda (1. Ajar. 23:3, 5; 25:7).

⁴ Paljud laulud, mida leviidid esitasid, olid Taaveti enda loodud. Iga iisraellane, kel oli võimalus kuulda Taaveti laulude ettekandeid, võis olla kuuldust sügavalt liigutatud. Hiljem, kui seaduselaegast Jeruusalemma toodi, „käskis [Taavet] leviitide ülemaid, et nad laseksid ette astuda oma vennad lauljad mänguriistadega, naablite, kannelde ja simblitega, valju rõõmuhäält kuuldavale tooma” (1. Ajar. 15:16).

5., 6. a) Miks pöörati Taaveti valitsusajal muusikale nii suurt tähelepanu? b) Mis näitab, et muusikal oli muistse Iisraeli jumalateenistuses tähtis koht?

⁵ Miks pöörati muusikale Taaveti ajal nii suurt tähelepanu? Kas vaid sellepärast, et kuningas oli muusik? Ei, selleks oli teine põhjus, mis ilmnes sajandeid hiljem, kui jumalakartlik kuningas Hiskija taaselustas templiteenistuse. Tekstist 2. Ajaraamat 29:25 võime lugeda: „[Hiskija] asetas leviidid Jehoova kotta simblite, naablite ja kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani käsu kohaselt; sest see oli Jehoova käsk tema prohvetite läbi.” (Meie kursiiv.)

⁶ Jah, Jehoova käskis prohvetite kaudu oma teenijail teda lauluga kiita. Preestrisoost lauljad olid isegi vabastatud kohustustest, mida leviidid üldiselt pidid täitma; nii said nad pühendada piisavalt aega heliloomingule ja vägagi tõenäoliselt ka harjutamisele (1. Ajar. 9:33).

7., 8. Mis on kuningriigilaulude laulmise juures tähtsam kui oskuslikkus?

⁷ Sa ehk mõtled: „Mis laulmisse puutub, siis mind poleks küll mingil juhul arvatud oskajate hulka, kes kogudusetelgis laulsid!” Kuid mitte kõik leviitmuusikud polnud oskajad. Nagu loeme tekstist 1. Ajaraamat 25:8, oli nende hulgas ka „õpilasi”. Väärib märkimist, et kuigi teistes Iisraeli suguharudes võis samuti leiduda väga oskuslikke pillimängijaid ja lauljaid, määras Jehoova muusikat tegema just leviidid. Võime kindlad olla, et kõik ustavad leviidid – olid nad siis oskajad või õpilased – täitsid oma ülesannet kogu südamest.

⁸ Taavet armastas muusikat ja oli ise suurepärane muusik. Kuid kas talent üksi  on Jumala silmis tähtis? Laulus 33:3 (UM) ütleb Taavet: „Andke endast parim oma keelpillide ja hõisetega.” Sõnum on selge: tõeliselt tähtis on see, et teeksime Jehoovat ülistades oma parima.

Muusika roll pärast Taaveti päevi

9. Kirjelda, mida sa oleksid võinud näha ja kuulda, kui oleksid Saalomoni valitsusajal viibinud templi pühitsemisel.

⁹ Ka Saalomoni valitsusajal oli muusika õiges jumalateenimises väga olulisel kohal. Templi pühitsemisel mängis täiemahuline orkester, ainuüksi puhkpille esindas 120 trompetit. (Loe 2. Ajaraamat 5:12.) Piibel ütleb, et „pasunad [mida mängisid vaid preestrid] ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Jehoovale ... kiituslauluga: „Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”” Kohe kui see rõõmus ülistus oli kõlanud, „täitis pilv koja”, mis oli märk Jehoova heakskiidust. Kui vaimustav, kui aukartustäratav võis küll olla kuulda, kuidas kõigi nende trompetite ja tuhandete lauljate hääled üheskoos kõlasid! (2. Ajar. 5:13.)

10., 11. Kust me teame, et algkristlaste jumalateenimise juurde kuulus ka muusika?

¹⁰ Muusika kuulus ka algkristlaste jumalateenimise juurde. Nemad ei kogunenud jumalakummardamiseks mitte kogudusetelki ega templisse, vaid kodudesse. Tagakiusamise ja muude asjaolude tõttu polnud tingimused kokkutulemiseks tihti kuigi soodsad. Ometi kiitsid need kristlased Jumalat lauluga.

¹¹ Apostel Paulus õhutas oma kristlikke vendi Kolossas: „Jätkake üksteise ... manitsemist psalmide, Jumala kiitmise ja meeldivate vaimse sisuga lauludega” (Kol. 3:16). Kui Paulus ja Siilas olid vanglas, „palvetasid [nad] ning kiitsid Jumalat lauluga”, kuigi neil polnud lauluraamatut (Ap. t. 16:25). Kui sind peaks vanglasse heidetama, siis mitut kuningriigilaulu sa peast oskaksid?

12. Kuidas me saame väljendada hindamist kuningriigilaulude vastu?

¹² Kuivõrd muusikal on meie jumalateenimises auväärne koht, on hea endalt küsida: „Kas ma hindan kuningriigilaule vääriliselt? Kas püüan igal juhul jõuda koosolekutele, kokkutulekutele ja konventidele õigeks ajaks, et võiksin laulda koos vendade ja õdedega avalaulu, ning kas ma laulan südamest? Kas ma õpetan oma lastele, et laulmine teokraatliku teenistuskooli ja teenistuskoosoleku ning avaliku kõne ja „Vahitorni”-uurimise vahel pole aeg oma istekohalt tarbetult lahkuda, näiteks et väheke jalgu sirutada? Laulmine on meie jumalakummardamise osa. Jah, meie kõik – ükskõik kas oleme oskajad või õpilased – võime ja peaksimegi Jehoovat üheskoos lauluga kiitma. (Võrdle 2. Korintlastele 8:12.)

Muutunud ajad, muutunud vajadused

13., 14. Milline mõju võib olla sellel, kui koguduse koosolekutel südamest laulda? Too näide.

¹³ Enam kui saja aasta eest selgitas „Siioni Vahitorn” üht põhjust, miks meie kuningriigilaulud on nii tähtsad. Seal kirjutati: „Piibli teemadel laulmine on Jumala rahvale hea viis kinnistada tõde oma meelde ja südamesse.” Paljude meie laulude sõnad põhinevad Piibli kirjakohtadel, seega on vähemalt mõnegi laulu päheõppimine suurepärane moodus lasta tõel oma südames sügavamalt juurduda.  Sageli on meie koosolekute esmakülastajatele hinge läinud just koguduse tundeküllane laulmine.

¹⁴ Ühel õhtul aastal 1869, kui Charles Taze Russell töölt koju läks, kostis ühest keldrikorruse ruumist ta kõrvu laulmine. Russelli elus oli parajasti aeg, kus ta ei lootnudki enam leida Jumala kohta tõde ja oli otsustanud pühenduda pigem oma ärile. Ta arutles, et raha teenides võib ta vähemalt aidata inimesi materiaalselt, kui ta ei saa aidata neid vaimselt. Russell astus luitunud tolmusesse ruumi ja leidis eest käimasoleva jumalateenistuse. Ta võttis istet ja jäi kuulama. Seoses tol õhtul kuulduga kirjutas ta hiljem: „See oli piisav, et taastada Jumala ees mu kõikumalöönud usk Piibli jumalikku päritollu.” Pane tähele, et laulmine oli see, mis Russelli tähelepanu äratas ja teda sellele koosolekule tõmbas.

15. Mis oli üks asi, mis tingis vajaduse meie laulikut redigeerida?

¹⁵ Aja jooksul on meie arusaamu Pühakirjast täpsustatud. Õpetussõnad 4:18 ütleb: „Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” Suureneva valguse paistel tuleb vältimatult korrigeerida ka seda, kuidas me Piibli teemadel lauldes end väljendame. Viimase 25 aasta jooksul on Jehoova tunnistajad paljudes maades kasutanud laulikut pealkirjaga „Laulge Jehoovale kiituslaule” *. Selle ilmumisest saadik on hulgale teemadele rohkem valgust heidetud ja mõned väljendid selles laulikus on vananenud. Näiteks ei räägi me enam Jehoova nime „õigeksmõistmisest”, vaid „pühitsemisest”. Niisiis, õpetuslikust vaatevinklist oli tarvis meie laulikut kaasajastada.

16. Kuidas aitab uus laulik meil järgida Pauluse nõuannet kirjakohas Efeslastele 5:19?

¹⁶ Sel ja muudel põhjustel kiitis juhtiv kogu heaks uue lauluraamatu, pealkirjaga „Laulge Jehoovale”, väljaandmise. Laulude arvu uues laulikus on vähendatud 135-le. Kuna nüüd tuleb selgeks õppida vähem laule, peaks olema võimalik kas või mõne laulu sõnad pähe õppida. See on kooskõlas Pauluse nõuandega tekstis Efeslastele 5:19 (loe).

Hinnakem kuningriigilaule

17. Millised mõtted võiksid meid koosolekul laulmise osas aidata, juhul kui häbeneme oma lauluoskust?

¹⁷ Kas peaksime oma lauluoskuse häbenemise pärast end koosolekutel laulmises  tagasi hoidma? Mõelgem järgmisele. Mis puutub kõnelemisse, siis „me kõik ju komistame tihti” (Jaak. 3:2). Ometi ei jäta me Jehoovat majast majja kiitmast sellepärast, et me ei oska täiuslikult rääkida. Miks peaksime siis ebatäiusliku lauluhääle tõttu hoiduma Jehoovat lauluga ülistamast? Jehooval, kes „on teinud inimesele suu”, on rõõm kuulda, kui laulame talle kiitust (2. Moos. 4:11).

18. Anna soovitusi laulusõnade õppimiseks.

¹⁸ CD pealkirjaga „Laulge Jehoovale. Klaverisaade” on aidanud paljudel vendadel ja õdedel uusi laule õppida. Selle muusika kuulamine on ka väga nauditav. Kui neid salvestisi kodus sageli kuulata ja laulikust kaasa laulda, aitab see sõnu meelde jätta ning kuningriigisaalis enesekindlamalt laulda.

19. Mida kõike nõuab orkestriseades kuningriigimuusika valmistamine?

¹⁹ Kuningriigimeloodiate salvestisi, mida kuuleme eri- ja ringkonnakokkutulekutel ning piirkonnakonventidel, on kerge hakata endastmõistetavaks pidama. Nende valmistamine nõuab aga hulk tööd. Kõigepealt valitakse välja meloodiad, seejärel kirjutatakse orkestriseaded 64-liikmelisele Vahitorni ühingu orkestrile. Muusikud kulutavad palju tunde partiide ülevaatamiseks ja harjutamiseks ning lõpuks salvestatakse helitööd New Yorgis Pattersonis asuvas stuudios. Kümme orkestrisse kuuluvat venda-õde elavad väljaspool Ameerika Ühendriike. Kõik nad peavad suureks eesõiguseks teha kaunist muusikat meie teokraatlike sündmuste tarvis. Meil tuleks hinnata nende armastusega tehtud tööd. Kui kokkutuleku või konvendi juhataja palub kuulajatel oma istekohale minna, siis tehkem seda kohe ja kuulakem vaikselt muusikat, mis on nii suure armastusega meie jaoks loodud.

20. Mida sa oled otsustanud teha?

²⁰ Jehoova kuulab, kui me talle kiitust laulame. See meeldib talle väga. Me võime rõõmustada tema südant, kui laulame tema kummardamiskojas alati tundeküllaselt. Jah, ükskõik kas oleme oskajad või õpilased, ’laulgem Jehoovale’! (Laul 104:33.)

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Millistest Piibli näidetest ilmneb, et muusikal on Jehoova teenimises tähtis roll?

• Kuidas on sinu meelest seotud allumine Jeesuse käsule Matteuse 22:37 ja kuningriigilaulude laulmine kogu südamest?

• Kuidas me saame näidata, et hindame kuningriigilaule vääriliselt?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Kas sa lubad oma lastel laulu ajal ilma põhjuseta kohalt lahkuda?

[Pilt lk 24]

Kas õpid kodus meie uute laulude sõnu pähe?