Hoidkem neil kriitilistel aegadel südamepuhtust

„EI SAA eitada, et kõlbeline puhtus on tänapäeva kirikus mureküsimus.” Seda täheldas katoliiklasest ajakirjanik Vittorio Messori seoses hiljutiste seksiskandaalidega, millesse Itaalia kirik oli segatud. „Ja seda ei saa lahendada ka tsölibaadinõude tühistamisega, sest 80 protsendil juhtudest on tegemist geidega, ehk siis preestrid on seksuaalselt ära kasutanud mehi ja poisse.” (Ajaleht „La Stampa”.)

Kurjuse vohamine on kahtlemata üks praeguse ajastu „viimsete päevade” tunnusjooni (2. Tim. 3:1–5). Nagu uudistest näha, on tagajärjeks moraalne allakäik, mis ei jäta puudutamata ka neid, kes nimetavad end jumalateenreiks. Nende rikutud ja rüve süda ajendab neid kõlvatusi toime panema (Efesl. 2:2). Täiesti põhjendatult hoiatas Jeesus, et südamest lähtub „kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hooramisi, vargusi, valetunnistusi, teotavaid sõnu” (Matt. 15:19). Jehoova Jumal soovib aga, et tema teenijad ’armastaksid südamepuhtust’ (Õpet. 22:11). Kuidas saab kristlane praegustel kriitilistel aegadel hoida südant puhtana?

Mida tähendab olla puhas südamelt?

Piiblis kasutatakse sõna „süda” sageli sümboolses tähenduses. Ühe teatmeteose järgi tähistab see termin „inimese sisemust”, „isiksuse keset, millele Jumal tähelepanu pöörab; millest saab alguse usuline elu; mis määrab inimese moraali”. Süda kujutab meie tegelikku olemust. Nagu tsiteeritud teoski märgib, on süda see, mida Jehoova uurib ja mida ta oma teenijate puhul tähtsaks peab (1. Peetr. 3:4).

Piiblis võib sõna „puhas” osutada füüsilisele puhtusele. Kuid mitte ainult. Seda sõna kasutatakse ka moraalse ja usulise rüvetamatuse, rikkumatuse kohta. Jeesus lausus oma mäejutluses: „Õnnelikud on need, kellel on puhas süda.” Ta pidas silmas inimesi, kes on seesmiselt puhtad. (Matt. 5:8.) Nende kiindumused, soovid ja ajendid on puhtad. Nad armastavad Jehoovat kõigest südamest, siiralt, silmakirjatsematult, ajendatuna tänutundest (Luuka 10:27). Kindlasti tahad ka sina selles mõttes puhas olla.

Südant puhtana hoida pole kerge

Jehoova teenija peab olema „süütu kätelt”, kuid ka „puhas südamelt” (Laul 24:3, 4). Tänapäeval on Jumala teenijatel aga järjest raskem südamelt puhtaks jääda. Saatan ja tema võimuses olev maailm ning ka meie enda ebatäius avaldavad meile tugevat survet Jehoovast kaugeneda. Survele vastuseismiseks on ülimalt tähtis südamepuhtust armastada ja iga hinna eest hoida. See kaitseb meid ja aitab meil jääda Jumala sõpradeks. Kuidas aga hoida südant puhtana?

Kirjakohast Heebrealastele 3:12 leiame hoiatuse: „Vaadake ette, vennad, et teist kellegi süda ei muutuks kunagi kurjaks ega uskmatuks, milleni viib eemaletõmbumine elavast Jumalast.” Me ei saa jääda südamelt  puhtaks, kui meie süda ’muutub uskmatuks’. Milliseid ideid on Saatan propageerinud, et õõnestada usku Jumalasse? Nende hulka kuuluvad evolutsiooniteooria, moraalne ja usuline relativism ning Piibli jumaliku päritolu kahtluse alla seadmine. Me ei tohi lasta seesugusel mürgisel ideoloogial end mõjutada (Kol. 2:8). Esmane kaitse niisuguse surve vastu on igapäevane piiblilugemine ja loetu üle järelemõtlemine. Õiged teadmised Jumala Sõnast toidavad meie armastust Jehoova vastu ja aitavad mõista, kuidas ta inimestega tegeleb. Selline armastus ja mõistmine on hädavajalikud, kui tahame heita kõrvale valed arutlused ja hoida usku Jehoovasse tugevana. Seeläbi saame jääda südamelt puhtaks (1. Tim. 1:3–5).

Himudega silmitsi seistes

Teist tüüpi surve, mis teeb südamepuhtuse hoidmiseks raskeks, võib tuleneda lihalikest ja materialistlikest himudest (1. Joh. 2:15, 16). Rahaarmastus või soov kuhjata kokku rikkust ja soetada ainelist vara võib rikkuda südame ja ajendada kristlast Jumala tahte vastaselt tegutsema. Mõned on muutunud tööl ebaausaks, tüssanud teisi või koguni varastanud raha või asju (1. Tim. 6:9, 10).

Teisalt aga, kui kasvatame endas tervemeelset kartust Jehoovale meelepaha valmistada ning armastame õiglust ja hoiame otsusekindlalt puhast südametunnistust, näitab see, et armastame südamepuhtust. Kui meil on selline armastus, „soovime kõiges käituda ausalt” (Heebr. 13:18). Nii võime teistele Jumalast head tunnistust anda. Itaalias elav Jehoova tunnistaja Emilio, kes töötab bussijuhina, leidis rahakoti 470 euroga. Töökaaslaste üllatuseks viis ta rahakoti ülemuse kätte, kes selle hiljem omanikule tagastas. Mõnele Emilio töökaaslasele avaldas tema käitumine nii sügavat muljet, et  nad hakkasid Piibli vastu huvi tundma ja nendega alustati piibliuurimist. Selle tulemusena on kahest perekonnast kokku seitse inimest tõe vastu võtnud. Tõepoolest, puhtast südamest juhituna ausalt käitudes võime äratada teisteski soovi Jumalat kiita (Tiit. 2:10).

Kristlase südamepuhtust võib rüvetada ka väärastunud, moraalitu suhtumine seksi. See, et abielueelseid ja -väliseid ning homoseksuaalseid suhteid peetakse sageli normaalseks, võib rikkuda kristlase südame. Inimene, kes langeb seksuaalsesse kõlvatusse, võib hakata silmakirjalikult kaksikelu elama, peites oma pattu. Selline eluviis ei näita kindlasti mitte südamepuhtust.

Noormees nimega Gabriele lasi end ristida 15-aastaselt ja alustas kohe pioneerteenistust. Mingi aja pärast hakkas ta aga halbade kaaslastega ööklubides aega veetma (Laul 26:4). See oli ebamoraalse eluviisi ja silmakirjatsemise algus ning teda tuli kristlikust kogudusest välja heita. Selline karistus Jehoovalt pani teda sügavalt järele mõtlema. Gabriele meenutab: „Hakkasin tegema kõike seda, mida ma kunagi varem polnud tõsiselt võtnud. Lugesin iga päev Piiblit, püüdes aru saada, mida Jehoova õieti öelda tahab, ja uurisin hoolega teokraatlikke väljaandeid. Tõdesin, kui tasutoov ja rahuldustpakkuv võib olla isiklik uurimine ning kui palju jõudu võib saada Piibli lugemisest ja südamesttulevast palvest.” Selle tulemusena suutis Gabriele hüljata ebamoraalse eluviisi ja suhted Jehoovaga korda seada.

Praegu teenib Gabriele jälle pioneerina, nüüd koos abikaasaga. Tema lugu kinnitab, et Piibli ning „ustava ja aruka orja” väljaannete uurimine võib aidata hoida puhast südant ja jätta maha kõlvatud elukombed (Matt. 24:45; Laul 143:10).

Katsumusrohkel ajal

Mõnd jumalateenijat on hakanud rõhuma usuvastaste, majandusraskuste või tõsise haiguse surve. Mõnel juhul on see ka nende südant negatiivselt mõjutanud. Isegi kuningas Taavet elas läbi midagi sellist: „Mu vaim on minestanud mu sees ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus!” (Laul 143:4). Mis aitas tal niisugustest hetkedest üle saada? Taavet meenutas, kuidas Jumal oli oma teenijatega tegelenud ja teda ennastki päästnud. Ta mõtiskles selle üle, mida Jehoova oli teinud oma suure nime pärast. Taavet mõlgutas meeles Jumala tegusid (Laul 143:5). Ka meid võib katsumusrohkel ajal aidata mõtlemine oma Loojale ja sellele, mida ta meie heaks on teinud ja kogu aeg teeb.

Kui meile on tehtud ülekohut – või kui nii meile vähemalt tundub –, on oht, et võime kibestuda. Vahejuhtumit aiva mõttes kandes võime süvendada endas negatiivseid tundeid vendade vastu. Nii võib juhtuda, et sulgume endasse, hoidume seltsimast ega tunne enam eriti huvi teiste vastu. Kuid kas selline reageering oleks kooskõlas meie sooviga hoida südamepuhtust? Pole kahtlustki, et kui tahame hoida südant puhtana, on tähtis, kuidas me oma kristlikke vendi kohtleme ja nende käitumisele reageerime.

Maailmas, mis üha enam moraalselt alla käib, paistame tõsikristlastena teiste hulgast silma, sest armastame südamepuhtust. Jumala tahte täitmisest tulenev sisemine rahu avaldab meie elule head mõju. Mis kõige tähtsam, meil on lähedased suhted oma Looja Jehoova Jumalaga, kes armastab neid, „kes on puhtad südamelt” (Laul 73:1). Tõepoolest, me võime olla nende hulgas, kes Jeesuse tõotust mööda on õnnelikud sellepärast, et „nad saavad näha Jumalat” – Tema tegutsemist nende heaks, kes armastavad südamepuhtust (Matt. 5:8).