Mida oled sina valmis andma oma elu eest?
Mida oled sina valmis andma oma elu eest?
„Mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?” (MATT. 16:26)
1. Miks Jeesus Peetruse etteheitvatele sõnadele nii otsustavalt vastas?
APOSTEL Peetrus ei suutnud uskuda oma kõrvu. Tema armas Õpetaja Jeesus Kristus rääkis „üsna avalikult” enda peatsetest kannatustest ja surmast! Peetrus võttis parimate kavatsustega nõuks teda noomida ja ütles: „Issand, heida enese peale armu; ärgu sündigu sulle seda!” Jeesus aga keeras talle selja ning vaatas teisi jüngreid. Tõenäoliselt olid nemadki samasugusel väärarvamusel. Siis ta ütles Peetrusele: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!” (Mark. 8:32, 33; Matt. 16:21, 23–25; 16:22, P 1938–40).
2. Mida Jeesuse sõnul ühelt tõeliselt jüngrilt oodatakse?
2 Jeesuse järgmised sõnad võisid aidata Peetrusel mõista põhjust, miks Jeesus tema etteheitvatele sõnadele nii otsustavalt reageeris. Jeesus „kutsus rahva enese juurde ühes oma jüngritega” ja ütles: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu mind. Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle” (Mark. 8:34, 35). Jeesus kasutas sõna „hing” siin tähenduses „elu”. On selge, et ta polnud pelgalt valmis ohverdama enda elu, vaid ootas, et ka tema järgijad oleksid valmis Jumalat teenides oma elu ohvriks tooma. Selle eest pidid nad saama rikkaliku tasu. (Loe Matteuse 16:27.)
3. a) Millised küsimused esitas Jeesus oma kuulajatele? b) Mida võis Jeesuse teine küsimus kuulajatele meelde tuletada?
3 Tolsamal korral esitas Jeesus kaks mõtlemapanevat küsimust: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?” ja „Mis võib inimene anda oma hinge vahetushinnaks?” (Mark. 8:36, 37). Inimlikust vaatepunktist on esimese küsimuse vastus ilmselge. Inimesel pole mingit kasu sellest, kui ta võidaks kas või terve maailma, aga kaotaks oma elu, oma hinge. Varandusel on mõtet ainult siis, kui inimene on elus ja saab seda kasutada. Jeesuse teine küsimus „Mis võib inimene anda oma hinge vahetushinnaks?” võis tuletada tema kuulatajatele meelde Saatana õelat väidet Iiobi päevil: „Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4). Nende puhul, kes ei teeni Jehoovat, võivad Saatana sõnad tõesti paika pidada. Paljud on valmis tegema mida tahes, hülgama kõik põhimõtted, et ainult ellu jääda. Kristlased aga mõtlevad teistmoodi.
4. Miks on Jeesuse küsimustel kristlaste jaoks sügavam tähendus?
4 Me teame, et Jeesus ei tulnud maa peale selleks, et meile praeguses maailmas tervist, jõukust ja pikka iga anda. Ta tuli avama võimalust elada igavesti uues maailmas, ning see on väljavaade, mida me sügavalt hindame (Joh. 3:16). Seega tõlgendab kristlane Jeesuse esimest küsimust nii: mis kasu on inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, aga kaotaks igavese elu lootuse? Vastus on, et mitte mingit kasu (1. Joh. 2:15–17). Et Jeesuse teisele küsimusele vastata, võiksime endalt küsida: kui paljust olen ma valmis praegu loobuma, et mul oleks kindel lootus elada uues maailmas? Vastus sellele saab ilmsiks meie eluviisist, mis räägib sellest, kui tugev see lootus meie südames on. (Võrdle Johannese 12:25.)
5. Kuidas me võime saada kingiks igavese elu?
5 Muidugi mõista ei tahtnud Jeesus öelda, et igavest elu saab välja teenida. Isegi meie suhteliselt lühike elu praegusel maailmaajastul on kingitus. Me ei saa seda osta ega teha midagi, et seda väärida. Ainus võimalus igavese elu andi saada on ’uskuda Kristusesse Jeesusesse’ ja Jehoovasse, kes „annab palga neile, kes teda otsivad” (Gal. 2:16; Heebr. 11:6). Siiski tuleb usku tegudega tõendada, sest „usk ilma tegudeta on surnud” (Jak. 2:26). Niisiis, kui käsitleme nüüd lähemalt Jeesuse küsimust, võiksime mõelda tõsiselt selle peale, kui paljust me oleme valmis praeguses maailmas loobuma ja mida Jehoova teenistuses tegema, tõendamaks, et meie usk on tõesti elav.
„Kristuski ei elanud enese meele heaks”
6. Mis oli Jeesuse elus kõige tähtsam?
6 Jeesus ei püüdnud võtta sellest maailmast, mis võtta annab. Ta keskendus tähtsatele asjadele ega lasknud end ahvatleda võimalusel saavutada ainelist heaolu. Jeesus oli üdini ennastohverdav ja Jumalale kuulekas. Selle asemel et elada enese meele heaks, lausus ta: „Ma teen ikka, mis on tema [Jumala] meelt mööda!” (Joh. 8:29). Kui palju oli Jeesus valmis tegema, et olla Jumalale meelepärane?
7., 8. a) Millise ohvri tõi Jeesus ja mis tasu ta selle eest sai? b) Mida me peaksime endalt küsima?
7 Kord ütles Jeesus oma jüngritele: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matt. 20:28). Varem, kui Jeesus hakkas oma järelkäijatele rääkima sellest, et ta peagi ’annab oma hinge’, õhutas Peetrus teda ennast säästma. Kuid Jeesus ei lasknud ennast kõigutada. Ta loobus inimkonna heaks meeleldi oma hingest – oma täiuslikust inimelust. Omakasupüüdmatut elu elades Jeesus tegelikult kindlustas endale tulevikku. Jumal äratas ta surnust üles ja ülendas oma paremale käele (Ap. t. 2:32, 33). Seega on Jeesus meile suurepäraseks eeskujuks.
8 Apostel Paulus andis Rooma kristlastele nõu mitte elada „iseeneste meele heaks”, meenutades neile, et „Kristuski ei elanud enese meele heaks” (Rooml. 15:1–3). Niisiis, mil määral me oleme valmis apostli nõuannet järgima ja endast andma nagu Kristus?
Jehoova väärib meie parimat
9. Mida kristlane tegelikult teeb, kui pühendab oma elu Jumalale?
9 Moosese Seaduses oli nõue, et heebrea soost orjad tuleb seitsmendal teenistusaastal või juubeliaastal vabaks lasta. Kuid oli ka üks teine võimalus. Kui ori oli hakanud oma isandat armastama, võis ta avaldada soovi jääda tema orjaks kogu eluajaks. (Loe 5. Moosese 15:12, 16, 17.) Meie teeme samasuguse valiku, kui pühendame oma elu Jumalale. Me anname vabatahtlikult nõusoleku teha Jumala tahtmist, toimimata omaenda heaksarvamise järgi. Nii tehes väljendame oma sügavat armastust Jehoova vastu ja soovi teda igavesti teenida.
10. Mil moel saab meist Jumala omand ning kuidas peaks see tõsiasi mõjutama meie mõtteid ja tegusid?
10 Kui sa õpid praegu Jehoova tunnistajatega Piiblit, osaled hea sõnumi kuulutustöös ja käid kristlikel koosolekutel, on see kiiduväärt. Me loodame, et sa peagi soovid pühendada oma elu Jehoovale ja küsid sedasama mida etiooplane Filippuselt: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” (Ap. t. 8:35, 36). Siis on sul Jumalaga samasugused suhted, nagu olid kristlastel, kellele Paulus kirjutas: „Te ei ole iseeneste omad ... Sest te olete kalli hinnaga ostetud” (1. Kor. 6:19, 20). Olgu meie lootus taevane või maine, kui oleme Jehoovale pühendunud, on tema meie Omanik. Kui tähtis on seepärast suruda alla isekad soovid ja ’mitte saada inimeste orjaks’! (1. Kor. 7:23.) On au olla ustav Jehoova teenija, keda ta saab oma soovi kohaselt kasutada.
11. Milliseid ohvreid kristlastelt oodatakse ja mida see tegelikult tähendab, nagu ilmneb Moosese Seaduse all toodud ohvritest?
11 Paulus kutsus usukaaslasi üles „andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus” (Rooml. 12:1). Need sõnad võisid juudikristlastele meelde tuletada ohvreid, mis olid kuulunud nende jumalateenistuse juurde enne Jeesuse järelkäijateks saamist. Nad teadsid, et Moosese Seaduse all sobis Jehoova altaril ohverdada ainult parimaid saadaolevaid loomi. Kõik, mis oli alla selle, polnud vastuvõetav (Mal. 1:8, 13). Sama peab paika meie puhul, kui anname oma ihud ’elavaks ohvriks’. Me anname Jehoovale oma parima, mitte lihtsalt selle, mis jääb üle, kui oleme kõik oma isiklikud soovid rahuldanud. Jumalale pühendudes anname talle täielikult oma „hinge” ehk elu – sealhulgas jõu, vara ja võimed (Kol. 3:23, P 1997). Mida see praktiliselt tähendab?
Kasuta aega targalt
12., 13. Milline on üks moodus anda Jehoovale oma parim?
12 Üks viis anda Jehoovale oma parim on kasutada aega targalt. (Loe Efeslastele 5:15, 16.) See nõuab enesekontrolli. Meid mõjutab maailm ja päritud ebatäius, mistõttu me kaldume kasutama aega üksnes enda meele heaks või isikliku kasu saamiseks. Tõsi, „igale asjale on määratud aeg”, sealhulgas lõõgastavale tegevusele ja palgatööle, et võiksime täita oma kristlikke kohustusi (Kog. 3:1). Siiski peab pühendunud kristlane jääma tasakaalukaks ja kasutama aega targalt.
13 Ateenas olles täheldas Paulus, et „kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut” (Ap. t. 17:21, P 1997). Tänapäeval löövad paljud sama moodi aega surnuks, unustades end televiisorit vaatama, videomänge mängima või Internetis surfama. Õigupoolest pakub see maailm järjest rohkem võimalusi, kuidas oma aega sisustada. Kui me ei sea endale selles asjas piire, võime oma vaimsed vajadused unarusse jätta. Võime hakata koguni arvama, et oleme liiga hõivatud, tegelemaks sellega, „mis on peaasi” – kõigega, mis seondub Jehoova teenimisega (Filipl. 1:9, 10).
14. Millised küsimused väärivad tõsist tähelepanu?
14 Jehoovale pühendunud teenijana võiksid sa seepärast endalt küsida: kas minu päevakavasse kuulub Piibli lugemine, mõtisklemine ja palvetamine? (Laul 77:13; 119:97; 1. Tess. 5:17.) Kas ma võtan aega, et kristlikeks koosolekuteks ette valmistada? Kas ma innustan koosolekul teisi oma kommentaaridega? (Laul 122:1; Heebr. 2:12.) Jumala Sõna ütleb, et Paulus ja Barnabas ’kuulutasid kauemat aega julgesti Issandat’ (Ap. t. 14:3). Kas sa saaksid korraldada oma elu nii, et sul oleks võimalik „kauem aega” kuulutustööl olla, vahest isegi teenida abi- või üldpioneerina? (Loe Heebrealastele 13:15.)
15. Kuidas kasutavad kogudusevanemad oma aega targalt?
15 Kui apostel Paulus ja Barnabas külastasid Antiookia kristlikku kogudust, „viibisid [nad] seal kauemat aega jüngrite juures”, et neid innustada (Ap. t. 14:28). Ka tänapäeval võtavad armastavad kogudusevanemad rohkelt aega selleks, et oma usukaaslasi kinnitada. Lisaks kuulutustööle teevad vanemad hoolega karjasetööd, otsivad kadunud lambaid, abistavad haigeid ja täidavad koguduses veel paljusid muidki kohustusi. Kui sa oled ristitud vend, kas su olud lubavad sul püüelda vastutusrikkamate teenistuseesõiguste poole?
16. Millised on mõned võimalused teha head oma usukaaslastele?
16 Paljudele on toonud rõõmu nende aitamine, kes on kannatanud kahju mõne inimtekkelise või loodusliku katastroofi tõttu. Üks 60-ndates aastates õde, kes teenib Peetelis, võttis mitu korda ette pika sõidu, et osaleda vabatahtlikuna päästetöödes. Miks ta oma puhkepäevi sel viisil kasutas? Ta sõnab: „Mul ei ole mingeid erilisi oskusi. Ma lihtsalt tundsin, kui suur eesõigus oli teha, mida iganes tarvis. Näha nende vendade-õdede tugevat usku, kes olid nii paljust oma varast ilma jäänud, oli mulle suureks julgustuseks.” Ja veel aitavad tuhanded vabatahtlikud üle kogu maailma ehitada kuningriigi- ja kokkutulekusaale. Sellistes töödes kaasa lüües teeme isetult head oma usukaaslastele (Gal. 6:10).
„Mina olen iga päev teie juures”
17. Mida oled sina valmis andma vahetushinnaks igavese elu eest?
17 Jumalast võõrdunud inimühiskond variseb peagi põrmu. Kuigi me ei tea täpset aega, millal see juhtub, teame ometi, et järelejäänud „aeg on lühike” ja et „selle maailma nägu kaob”. (Loe 1. Korintlastele 7:29–31.) See muudab Jeesuse küsimuse „Mis võib inimene anda oma hinge vahetushinnaks?” veelgi tähendusrikkamaks. Me tahame kindlasti tuua mis tahes ohvreid, mida Jehoova meilt ootab, et saavutada „tõelist elu” (1. Tim. 6:19). Tõesti, on ülimalt tähtis, et võtaksime kuulda Jeesuse esitatud üleskutset ’järgida teda’ ja ’otsida esiti Jumala riiki’ (Matt. 6:31–33; 24:13).
18. Milles me võime olla veendunud ja miks?
18 Tõsi, Jeesust järgida ei ole alati kerge. Nagu Jeesus ette hoiatas, on see mõnele praeguses maailmas elu maksnud. Kuid otsekui Jeesus, ei luba ka meie, et kiusatus end säästa meist võitu saaks. Me usume Jeesuse kinnitust oma võitud järelkäijatele esimesel sajandil: „Mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matt. 28:20). Kasutagem siis nii palju, kui vähegi suudame, oma aega ja võimeid pühas teenistuses. Seda tehes näitame oma vankumatut veendumust, et Jehoova hoiab meid elus suures viletsuses või toob meid tagasi ellu uues maailmas (Heebr. 6:10). Ja nii tuleb ilmsiks ka see, kui väga me hindame eluandi.
Kuidas sa vastaksid?
• Millest oli näha Jeesuse erakordne valmisolek teenida Jumalat ja inimesi?
• Miks tuleks end salata ja kuidas seda teha?
• Millised ohvrid olid vanas Iisraelis ainsana Jehoovale meelepärased ja kuidas see põhimõte meid juhatab?
• Mil kombel saame oma aega targalt kasutada?
[Küsimused]
[Pildid lk 26]
Jeesus tegi alati seda, mis oli Jumalale meelt mööda
[Pilt lk 28]
Tänumeelsed iisraellased andsid õige jumalateenimise toetuseks oma parima
[Pildid lk 29]
Me rõõmustame Jumalat, kui kasutame aega targalt