Jehoova kui Päästja Piibli aegadel
Jehoova kui Päästja Piibli aegadel
„Oh Jumal, tõtta mu juurde! Sina oled mu abi ja mu päästja!” (LAUL 70:6)
1., 2. a) Millal otsivad Jumala teenijad temalt abi? b) Milline küsimus kerkib ning kust me võime leida sellele vastuse?
PUHKUSEL olles saavad vanemad teada, et nende 23-aastane abielus tütar on mõistatuslikult kadunud. Kahtlustatakse räpast kuritegu. Otsekohe pakivad nad asjad kokku ja pöörduvad koju tagasi, samal ajal pidevalt kogu südamest Jehoovat appi paludes. 20-aastasel Jehoova tunnistajal diagnoositakse haigus, mis lõppeb hiljem täieliku halvatusega. Kohe pöördub ta palves Jehoova poole. Meeleheitlikult tööd otsival üksikemal ei jätku raha, et endale ja 12-aastasele tütrele toitu osta. Ta valab oma südame Jehoova ette välja. Jah, kui jumalateenijad seisavad silmitsi ränkade katsumuste või vaevadega, otsivad nad loomulikult temalt abi. Kas sina oled meeleheitlikus olukorras olles palunud Jehoovat appi?
2 Kerkib tähtis küsimus: kas me tõesti võime loota, et Jehoova vastab meie abipalvetele? Usku kinnitava vastuse leiame Laulust 70. Selle liigutava psalmi pani kirja Taavet, Jehoova ustav teenija, kes oma eluajal kohtas arvukalt ränki katsumusi ja muid keerulisi olukordi. Laulik ütles püha vaimu mõjutusel Jehoova kohta: „Oh Jumal ... Sina oled mu abi ja mu päästja!” (Laul 70:6). Uurides Laulu 70, saame paremini mõista, miks me võime pöörduda hädaajal Jehoova poole ning olla täiesti kindlad, et tema on meie Päästja.
„Sina oled ... päästja”
3. a) Milline tungiv appihüüd on kirjas Laulus 70? b) Millist kindlat usaldust väljendab Taavet Laulus 70?
3 Laul 70 algab ja lõppeb tungiva appihüüuga Jumala poole. (Loe Laul 70:2–6.) Taavet anub Jehoovat, et see ’ruttaks’ ega ’viivitaks’ tema vabastamisega. Vahepealsetes salmides esitab Taavet viis soovpalvet. Esimesed kolm puudutavad neid, kes teda tappa üritavad. Taavet palub Jehooval vaenlasi lüüa ning neid nende õeluse pärast häbistada. Järgmised kaks palvet salmis 5 käivad Jumala rahva kohta. Taavet palub, et neil, kes Jehoovat otsivad, oleks soov temas rõõmutseda ning tema suurust ülistada. Psalmi lõpus ütleb Taavet Jehoovale: „Sina oled mu abi ja mu päästja!” Pangem tähele, et Taavet ei sõna: „Ole”, justkui esitaks ta veel ühe palve, vaid ta ütleb: „Sina oled”, väljendades seeläbi oma kindlat usaldust. Taavet usub, et ta saab Jumalalt abi.
4., 5. Mida näitab meile Laul 70 Taaveti kohta ning milles me võime kindlad olla?
4 Mida näitab Laul 70 Taaveti kohta? Kui Taavet seisis vastamisi vaenlastega, kes sihikindlalt üritasid temalt elu võtta, ei arvanud ta heaks asja omal käel lahendada. Selle asemel lootis ta, et Jehoova omal ajal ja viisil vastastega tegeleb (1. Saam. 26:10). Taavet oli kindlalt veendunud, et Jehoova aitab neid, kes teda otsivad, ning vabastab nad (Heebr. 11:6). Taavet uskus, et sellistel tõelistel jumalakummardajatel on kõigiti põhjust rõõmustuda ja Jehoovat kõrgesti ülistada, kõneldes inimestele tema suurusest (Laul 5:12; 35:27).
5 Me võime olla Taaveti kombel kindlalt veendunud, et Jehoova on meie Aitaja ja Päästja. Seega, kui satume ränkadesse katsumustesse või vajame hädasti tuge, võime õigustatult paluda Jehoovat, et ta meile appi tõttaks (Laul 71:12). Mida võib siis Jehoova vastuseks meie abipalvetele teha? Enne kui käsitleme seda, kuidas Jehoova võib meid aidata, uurigem, kuidas ta kolmel viisil avas Taavetile pääsetee, kui ta talle hädaajal toeks oli.
Päästetud vastaste käest
6. Mis andis Taavetile teadmise, et Jehoova avab õigetele pääsetee?
6 Tollal kättesaadavate Piibli inspireeritud kirjutiste põhjal teadis Taavet, et õiged võivad loota Jehoova abile. Kui Jehoova tõi jumalatu maailma peale veeuputuse, hoidis ta Noa koos tema jumalakartliku perega elus (1. Moos. 7:23). Kui Jehoova laskis Soodoma ja Gomorra kurjade elanike peale tuld ja väävlit sadada, aitas ta Lotil ja ta kahel tütrel põgeneda ning eluga pääseda (1. Moos. 19:12–26). Kui Jehoova hävitas Punase mere ääres ülbe vaarao ja ta väehulgad, kaitses ta oma rahvast, säästes teda kohutavast lõpust (2. Moos. 14:19–28). Seega pole midagi imestada, et ühes teises psalmis ülistab Taavet Jehoovat kui „Jumalat, kes päästab” (Laul 68:21).
7.–9. a) Mis andis Taavetile põhjust loota Jehoova päästejõule? b) Kellele andis Taavet au oma pääsemise eest?
7 Taavetil oli ka täiesti isiklik põhjus loota kõhklemata Jehoova päästejõule. Ta oli omal nahal kogenud, kuidas Jehoova „igavesed käsivarred” võivad vabastada need, kes teda teenivad (5. Moos. 33:27). Jehoova oli päästnud Taaveti vihase vaenlase haardest enam kui kord (Laul 18:18–20, 49). Vaadelgem üht näidet.
8 Kui Iisraeli naised hakkasid Taavetit ta sõjalise vapruse pärast ülistama, muutus kuningas Saul sedavõrd kiivaks, et viskas Taavetit kahel korral piigiga (1. Saam. 18:6–9). Mõlemal korral pääses Taavet piigi eest. Kas vaid tänu enda kui kogenud sõdalase osavusele ja väledusele? Ei. Piibliloost selgub, et „Jehoova oli temaga”. (Loe 1. Saamueli 18:11–14.) Kui hiljem kukkus läbi Sauli salaplaan lasta vilistidel Taavet tappa, siis „Saul nägi ja mõistis, et Jehoova oli Taavetiga” (1. Saam. 18:17–28).
9 Kellele andis Taavet au oma pääsemise eest? Laul 18:1 ütleb, et Taavet „rääkis selle laulu sõnad Jehoovale sel ajal, kui Jehoova oli ta päästnud ... Sauli käest”. Taavet väljendas oma mõtteid selles laulus järgmiselt: „Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin” (Laul 18:3). Kas ei kinnita meie usku teadmine, et Jehoova on suuteline oma rahvast päästma? (Laul 35:10.)
Toetus haigevoodis
10., 11. Mille põhjal võime otsustada, millal Taavet kannatas Laulus 41 mainitud haiguse all?
10 Kord tabas kuningas Taavetit raske haigus, millest räägitakse Laulus 41. Mingiks ajaks haigevoodisse jääma sunnitud Taavet oli sedavõrd põdur, et mõningatele ta vaenlastele tundus, et ta „ei tõuse enam” (salmid 8 ja 9). Millal selline ränk haigus Taavetit vaevas? Selles psalmis mainitud asjaolud võivad seonduda pingelise ajaga Taaveti elus, mil ta poeg Absalom üritas trooni haarata (2. Saam. 15:6, 13, 14).
11 Näiteks viitab Taavet sellele, et usaldusväärseks peetud sõber, kes temaga koos leiba sõi, on ta reetnud (salm 10). See võib tuletada meile meelde üht juhtumit Taaveti elust. Absalomi mässu käigus sai Taaveti usaldatud nõunikust Ahitofelist reetur, kes ühes Absalomiga kuninga vastu üles tõusis (2. Saam. 15:31; 16:15). Kujutlegem, kuidas nõrgaks jäänud kuningas on haigevoodis ega jaksa sealt tõustagi, samal ajal teades, et teda ümbritsevad vandenõulased, kes soovivad ta surma, et siis oma kurjad plaanid teoks teha (salm 6).
12., 13. a) Millist kindlat usaldust väljendas Taavet? b) Kuidas võis Jumal Taavetile jõudu anda?
12 Taavet lootis kõikumatult Päästjale. Pidades silmas ustavat jumalateenijat, kes on haige, ütles Taavet: „Õnnetusepäeval Jehoova päästab tema! ... Jehoova toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb!” (Laul 41:2, 4). Pangem ka siin tähele Taaveti kindlat usaldust sõnades „Jehoova toetab”. Taavet ei kahelnud, et Jehoova toob talle pääste. Kuidas?
13 Taavet ei oodanud, et Jehoova teeb ime ja võtab haiguse ära. Ta oli kindel hoopis selles, et Jehoova „toetab teda” – annab talle tuge ja jaksu ajal, mil ta haigevoodis lamab. Kahtlemata vajas Taavet sellist abi. Lisaks haigusele, mis ta nõrgaks tegi, ümbritsesid teda vaenlased, kes temast kurja rääkisid (salmid 6 ja 7). Võimalik, et Jehoova andis Taavetile jõudu seeläbi, et tuletas talle meelde trööstivaid mõtteid. Väärib märkimist, et Taavet ütles: „Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal” (salm 13). Taavet võis saada jõudu ka sellest, kui mõtles tõsiasjale, et hoolimata kehvast tervislikust seisundist ja kõigest kurjast, mida ta vaenlased kõnelevad, on ta Jehoova silmis laitmatu. Lõpuks paranes Taavet oma haigusest. Kas ei anna meile kindlust teadmine, et Jehoova saab toetada neid, kes on haiged? (2. Kor. 1:3.)
Varustatud peatoidusega
14., 15. Millal tabas Taavetit ja ta mehi toidupuudus ning millist abi nad said?
14 Kui Taavet Iisraeli kuningaks sai, võis ta nautida parimat toitu ja jooki ning kutsuda paljusid teisigi oma lauda (2. Saam. 9:10). Ent Taavet teadis ka seda, mida tähendab toidupuudus. Kui ta poeg Absalom mässu tõstis ja trooni haarata püüdis, lahkus Taavet koos mõningate ustavate toetajatega Jeruusalemmast. Nad põgenesid Gileadimaale Jordani jõest ida pool (2. Saam. 17:22, 24). Olles sunnitud elama põgenikuelu, tabas Taavetit meestega peagi tõsine toidu- ja joogipuudus ning nad vajasid hädasti puhkust. Kust aga leida moona selles suhteliselt tühjas piirkonnas?
15 Lõpuks jõudis Taavet oma meestega Mahanaimi linna. Seal kohtasid nad kolme vaprat meest: Sobit, Maakirit ja Barsillaid. Et abistada Jumala määratud kuningat, olid mehed valmis riskima eluga, sest kui kuningavõim oleks kindlalt Absalomi kätte läinud, oleks ta kahtlemata rangelt karistanud igaüht, kes oli Taavetit toetanud. Mõistes Taaveti ja ta meeste täbarat olukorda, hankisid need kolm ustavat alamat hädavajalikku, sealhulgas voodeid, nisu, otri, kõrvetatud teri, ube, läätsi, mett, võid ja lambaid. (Loe 2. Saamueli 17:27–29.) Nende kolme mehe erakordne ustavus ja külalislahkus puudutas kindlasti Taaveti südant. Kuidas ta saigi unustada seda, mida nad tema heaks olid teinud!
16. Kes tegelikult hoolitses Taaveti ja ta meeste toiduga varustamise eest?
16 Kes siis tegelikult Taaveti ja ta meeste toiduga varustamise eest hoolitses? Taavet oli veendunud, et Jehoova hoolitseb oma rahva eest. Kindlasti võib Jehoova ajendada oma teisi teenijaid tõttama hättasattunud kaasteenijatele appi. Vaieldamatult nägi Taavet Gileadimaal juhtunule tagasi mõeldes nende kolme mehe lahkuses Jehoova armastava hoole väljendust. Oma elu lõpu poole kirjutas Taavet: „Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget [ka Taavetit ennast] hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!” (Laul 37:25). Kas pole lohutav teada, et Jehoova käsi ei jää eales lühikeseks? (Õpet. 10:3.)
Jehoova „teab päästa jumalakartlikke”
17. Mida on Jehoova ikka ja jälle näidanud?
17 Taavet oli vaid üks paljudest Piibli aegade jumalateenijatest, kellele Jehoova valmistas pääsetee. Jumal on Taaveti ajast saadik ikka ja jälle näidanud, kui tõesed on apostel Peetruse sõnad „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest” (2. Peetr. 2:9). Vaadelgem veel kahte näidet.
18. Kuidas tõi Jehoova vabastuse Hiskija päevil?
18 Kui vägev Assüüria armee tungis kaheksandal sajandil e.m.a Juuda riiki ja ähvardas vallutada Jeruusalemma, palvetas kuningas Hiskija: „Jehoova, meie Jumal, päästa meid ... , et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Jehoova, oled ainus!” (Jes. 37:20). Hiskija muretses eeskätt Jumala nime ja maine pärast. Jehoova vastas sellele tulisele palvele. Üksainus ingel lõi kõigest ühe ööga maha 185 000 assüürlast ning tõi Jehoova ustavatele teenijatele vabastuse (Jes. 37:32, 36).
19. Millist hoiatust kuulda võttes pääsesid esimese sajandi kristlased õnnetusest?
19 Jeesus andis vaid mõni päev enne surma oma Juudamaa jüngritele prohvetliku hoiatuse. (Loe Luuka 21:20–22.) Möödus aastakümneid, enne kui juudi mäss aastal 66 tõi Rooma väed Jeruusalemma vastu. Cestius Galluse juhitud leegionitel õnnestus templimüüri osaliselt alt õõnestada, siis aga lahkusid nad ootamatult. Mõistes, et käes on soodus võimalus Jeesuse ennustatud hävingust pääseda, põgenesid ustavad kristlased mägedele. Rooma leegionid tulid aastal 70 tagasi ning seekord ei taandunud nad enne, kui Jeruusalemm oli täielikult hävitatud. Jeesuse hoiatust kuulda võtnud kristlased pääsesid sellest kohutavast õnnetusest (Luuka 19:41–44).
20. Miks me võime loota Jehoovale kui oma Päästjale?
20 Kui mõtleme tõenditele, kuidas Jehoova aitab oma rahvast, kinnitab see meie usku. See, mida ta minevikus on teinud, annab meile alust kindlustundeks. Olgu meie raskused praegu või tulevikus millised tahes – ka meie saame täielikult loota Jehoovale kui Päästjale. Kuidas siis võib Jehoova meid päästa? Ja kuidas läks artikli alguses mainitud inimestel? Seda võime näha järgnevast artiklist.
Kas sa mäletad?
• Millise kindlustunde annab meile Laul 70?
• Millist tuge sai Taavet haiguse ajal?
• Milliseid näiteid saab tuua selle kohta, et Jehoova võib oma rahva vastaste surve alt vabastada?
[Küsimused]
[Pilt lk 6]
Jehoova vastas Hiskija palvele