Tunne oma abielust rõõmu

„Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse.” (ÕPET. 24:3, P 1997)

1. Milles ilmnes Jumala tarkus seoses esimese inimesega?

MEIE tark taevane Isa teab, mis on meile hea. Näiteks teadis ta, et esimesel inimesel Eedeni aias „ei ole hea üksi olla” ning ta ei saa täide viia Jumala eesmärki, mis seisnes peamiselt selles, et abielus inimesed saaksid lapsi ja täidaksid maa (1. Moos. 1:28; 2:18).

2. Millise liidu seadis Jumal inimkonna heaks?

² „Ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on,” lausus Jehoova. Seejärel lasi ta tulla esimese mehe peale sügava une ning võttis tema täiuslikust kehast ühe küljeluu, millest ta tegi naise. Kui Jehoova tõi selle naise Eeva Aadama juurde, lausus too: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!” Niisiis oli Eeva Aadamale täienduseks. Kummalgi oli oma ainulaadne iseloom ja omadused, kuid nad mõlemad olid täiuslikud ning loodud Jumala sarnaseks. Nii korraldaski Jehoova esimese abielu. Aadam ja Eeva tunnustasid meeleldi seda Jumala seatud liitu, mis pidi pakkuma mõlemale abi ja tuge (1. Moos. 1:27; 2:21–23).

3. Kuidas suhtuvad paljud abiellu ning milliseid küsimusi see tõstatab?

³ Kahjuks on tänapäeval haaranud maailma mässuvaim. Sellega kaasnevates probleemides pole süüdi Jumal. Paljud suhtuvad Jumala kingitusse abiellu kui millessegi mõttetusse, arvates, et see on iganenud ning sellega kaasnevad vaid pinged ja lahkhelid. Ja isegi suur osa neist, kes abielluvad,  lähevad lahku. Sageli jäävad lapsed armastusest ilma ning vanemad manipuleerivad nendega omakasu eesmärgil. Paljud vanemad ei ole nõus üksteisele järele andma ning seda isegi mitte rahu ja ühtsuse säilitamise nimel (2. Tim. 3:3). Kuidas siis neil rasketel aegadel abielust rõõmu tunda? Milline osa on abielu kooshoidmisel järeleandlikkusel ja Jehoovale allumisel? Mida me võime õppida neilt, kelle abielu on õnnelik?

Allu täielikult Jehoova juhtimisele

4. a) Millist juhatust andis Paulus seoses abiellumisega? b) Kuidas järgivad kuulekad kristlased Pauluse nõuannet?

⁴ Kristlik apostel Paulus ütles Jumala vaimu juhatusel leskedele, et kui nad otsustavad uuesti abielluda, teeksid nad seda ’vaid Issandas’ (1. Kor. 7:39). See polnud juudi päritolu kristlastele midagi uut. Iisraelile antud Jumala Seadus sätestas selgelt, et nad ei tohi abielluda mitte kellegagi ümberkaudsetest paganrahvastest. Jehoova selgitas, millised ohud kaasnevad selle seaduse rikkumisega: „Ta [mitteiisraellane] ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Jehoova viha põlema teie vastu ja ta hävitab sind kiiresti” (5. Moos. 7:3, 4). Kuidas peaksid Jehoova teenijad tänapäeval sellesse küsimusse suhtuma? On selge, et jumalateenija peaks abielluma ’vaid Issandas’ ehk siis pühendunud ja ristitud kaasteenijaga. Kristlane tegutseb targalt, kui allub abikaasat valides Jehoova juhtimisele.

5. Kuidas suhtub abielutõotusesse Jehoova ja kuidas peaksid seda tegema abielus kristlased?

⁵ Abielutõotus on Jehoova silmis püha. Viidates esimesele abielule, lausus Jumala Poeg Jeesus: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Matt. 19:6). Laulik tuletab meile meelde, kui tõsine asi on tõotuse andmine: „Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused” (Laul 50:14). Abielu võib tuua palju rõõmu, kuid pulmapäeval lausutud tõotusesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest sellega kaasnevad kohustused (5. Moos. 23:22).

6. Mida me võime õppida Jeftalt?

⁶ Mõelgem korraks Jefta peale, kes teenis 12. sajandil e.m.a Iisraelis kohtumõistjana. Ta tõotas Jehoovale: „Kui sa tõesti annad ammonlased mu kätte, siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Jehoovale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!” Kas Jefta murdis oma tõotust, kui talle tuli Mispasse koju naastes vastu ta tütar, tema ainukene laps? Ei. Ta lausus: „Ma olen avanud oma suu Jehoova poole ega või taganeda!” (Kohtum. 11:30, 31, 35). Jefta pidas Jehoovale antud tõotust, ehkki see tähendas, et tal ei saa olema järeltulijat, kes kannaks edasi ta nime. Jefta antud tõotus erines küll abielutõotusest, kuid see, et ta seda pidas, on heaks eeskujuks kristlikele abielumeestele- ja naistele.

Mis teeb abielu õnnelikuks?

7. Milliseid muudatusi tuleb värskel abielupaaril teha?

⁷ Paljud paarid mõtlevad südamesoojusega tagasi kurameerimisajale. Kui tore neil oli üksteist tundma õppida. Mida rohkem nad koos olid, seda lähedasemaks nad said. Ükskõik, kas abiellumisele eelnes tutvumisperiood või oli abielu korraldatud, tuli alguses teha muudatusi. Üks mees tunnistab: „Abielu alguses oli meile suurimaks probleemiks selle mõistmine, et me pole enam vallalised. Mõnda aega oli meil raske jagada  oma aega üksteise ning sõprade ja sugulaste vahel.” Üks teine mees, kes on nüüdseks olnud abielus 30 aastat, mõistis oma abielu algul, et tasakaalu säilitamiseks tuleb tal mõelda mitmuses. Enne mingi kutse vastuvõtmist või enda sidumist millegagi, arutab ta asja naisega ning langetab alles seejärel otsuse, arvestades mõlema tahtega. Sellises olukorras on abiks paindlikkus (Õpet. 13:10).

8., 9. a) Miks on tähtis avameelne suhtlemine? b) Millistes valdkondades on vajalik paindlikkus ja miks?

⁸ Mõned abikaasad on pärit erinevast kultuurikeskkonnast. Siis on eriti oluline avameelselt suhelda. Kuna suhtlusviisid erinevad, aitab abikaasat paremini mõista see, kui jälgid, kuidas ta räägib oma sugulastega. Mõnikord ei paljasta inimese sisimaid mõtteid mitte see, mida ta ütleb, vaid see, kuidas ta midagi ütleb. Palju võib õppida ka sellest, mida jäetakse ütlemata (Õpet. 16:24; Kol. 4:6). Et abielu oleks tõesti õnnelik, on väga oluline arukus (Loe Õpetussõnad 24:3, P 1997).

⁹ Ka hobide ja meelelahutuse valikul on paljude arvates oluline paindlikkus. Ehk tegelesid mees ja naine enne abiellumist spordi või muu meelelahutusega. Kas nüüd oleks vaja teha mõningaid muudatusi? (1. Tim. 4:8.) Sama küsimuse võiks esitada ka sugulastega koos veedetava aja kohta. On täiesti mõistetav, et abielupaaril on vaja aega, mil üheskoos vaimsete asjade ja ka muuga tegeleda (Matt. 6:33).

10. Kuidas aitab paindlikkus kaasa sellele, et vanemate ja nende abielus laste vahel valitseksid head suhted?

¹⁰ Kui mees abiellub, jätab ta maha oma isa ja ema, ning sama võib öelda ka naise kohta (Loe 1. Moosese 2:24). Siiski ei kao kuhugi Jumala antud käsk austada vanemaid.  Seega tuleks abielupaaril ka pärast abiellumist veeta aega kummagi vanematega. Üks 25 aastat abielus olnud mees märkis: „Mõnikord tundub, et on raske leida tasakaalu abikaasa ning vanemate ja vendade-õdede soovide ja vajaduste vahel. Otsustamaks, kuidas oleks sellises olukorras hea toimida, olen leidnud abi kirjakohast 1. Moosese 2:24. Muidugi tuleb meil olla toeks ka teistele pereliikmetele, kuna meil on nende ees kohustusi, kuid siiski peaks olema esikohal abikaasa.” Niisiis ka kristlikud vanemad, kes on paindlikud, tunnustavad seda, et nende abielus lastel on nüüd oma pere, mida juhib abielumees.

11., 12. Miks on tähtis, et abielupaar üheskoos Piiblit uuriks ja palvetaks?

¹¹ Abikaasadel on väga oluline korrapäraselt koos Piiblit uurida. Seda kinnitavad paljude kristlike perede kogemused. Sellist uurimist ei pruugi olla kerge sisse seada ja korrapäraselt läbi viia. Üks perekonnapea tunnistab: „Kui me saaks oma abielu uuesti otsast alata, siis üks asi, mis ma muudaks, oleks see, et me uuriksime algusest alates korrapäraselt koos Piiblit.” Ta lisab: „Nii tore on näha, kuidas mu naine rõõmustab, kui oleme koos Piiblit uurides mingi huvitava mõtte leidnud.”

¹² Tähtis on ka üheskoos palvetada (Rooml. 12:12). Kui mees ja naine teenivad koos Jehoovat, tugevdavad lähedased suhted Jumalaga nende abielusidet (Jak. 4:8). Üks kristlik mees selgitab: „Kui kohe oma eksimuste eest vabandust paluda ja neid ühistes palvetes mainida, näitab see siirast kahetsust isegi tühise asja pärast, mis võis teist ärritada” (Efesl. 6:18).

Ole paindlik

13. Millist nõu andis Paulus abielu intiimsuhete kohta?

¹³ Abielus kristlastel tuleb hoiduda tegudest, mis kahjustavad abielusuhet ning on väga tavalised praeguses seksihullus maailmas. Selle kohta andis Paulus nõu: „Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu. Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel.” Seejärel andis ta järgmise selge juhtnööri: „Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks.” Miks? „Et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast” (1. Kor. 7:3–5). Mainides palvet, näitas Paulus, mis peaks kristlase jaoks olema kõige tähtsam. Samas ütles ta aga selgelt, et iga abielus kristlane peaks arvestama oma abikaasa füüsiliste ja emotsionaalsete vajadustega.

14. Kuidas kohaldada Pühakirja põhimõtteid abielu intiimsuhete kohta?

 ¹⁴ Mees ja naine peavad olema üksteisega avameelsed ning mõistma, et helluse puudumine intiimsuhetes võib tekitada abielus probleeme (Loe Filiplastele 2:3, 4; võrdle Matteuse 7:12). Seda on juhtunud mõnedes usuliselt lahkmeelsetes peredes. Isegi kui mehel ja naisel on erimeelsusi, võib kristlane leevendada olukorda meeldiva käitumise, lahkuse ja koostöövalmidusega (Loe 1. Peetruse 3:1, 2). Selles abielu valdkonnas on abiks armastus Jehoova ja abikaasa vastu ning paindlikkus.

15. Milline osa on õnnelikus abielus lugupidamisel?

¹⁵ Ka muudes valdkondades kohtleb lahke mees oma naist lugupidavalt. Ta arvestab tema tunnetega isegi väikestes asjades. Üks 47 aastat abielus olnud mees tunnistab: „Mul on selles asjas veel palju õppida.” Kristlikele naistele antakse nõu oma mehest sügavalt lugu pidada (Efesl. 5:33, UM). Kahtlemata ei näita lugupidamist see, kui rääkida oma mehest teiste ees negatiivselt ning tuua välja tema vigu. Õpetussõnad 14:1 (UM) tuletab meile meelde: „Tõeliselt tark naine on oma koja üles ehitanud, aga rumal naine kisub selle maha oma kätega.”

Ära anna järele Saatanale

16. Kuidas võivad kaasad rakendada oma abielus kirjakohta Efeslastele 4:26, 27?

¹⁶ „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle ja ärge andke maad kuradile!” (Efesl. 4:26, 27.) Seda nõuannet rakendades võib lahkhelid abielus lahendada või neid lausa vältida. „Ma ei mäleta, et meil oleks olnud mõni erimeelsus, mida me poleks ära klaarinud, isegi kui selleks kulus tunde,” meenutab üks õde. Abielu alguses otsustasid nad, et ei lähe magama enne, kui on erimeelsused selgeks rääkinud. „Otsustasime, et ükskõik milles probleem ka seisneks, anname teineteisele andeks ja unustame lahkheli ega võta seda kaasa järgmisse päeva.” Nõnda ei andnud nad maad Kuradile.

17. Mis on abiks abielupaaridele, kes ei tundu omavahel hästi sobivat?

¹⁷ Mida teha aga siis, kui sa arvad, et oled abikaasat valides teinud vale otsuse? Sulle tundub nüüd, et teie abielu ei ole nii romantiline kui teistel. Ent sulle on abiks see, kui hoiad meeles, kuidas Jehoova abieluliitu suhtub. Jumala vaimust juhituna andis Paulus kristlastele nõu: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebr. 13:4). Ükskõikselt ei tohiks ka suhtuda sõnadesse „Kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti” (Kog. 4:12). Kui mõlema jaoks on väga oluline Jehoova nime pühitsemine, on nad seotud nii üksteise kui ka Jumalaga. Nad peaksid tegutsema selle nimel, et nende abielu oleks õnnelik, kuna see toob au Jehoovale, abieluliidu loojale (1. Peetr. 3:11).

18. Milles võib seoses abieluga kindel olla?

¹⁸ Kahtlemata on kristlastel võimalik abielust rõõmu tunda. Muidugi tuleb selle nimel tööd teha ja arendada kristlikke omadusi, millest üks on järeleandlikkus. Jehoova tunnistajate kogudustest terves maailmas võib leida lugematul hulgal paare, kelle abielu seda kinnitab.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks pole ebarealistlik loota, et abielu võib tuua rõõmu?

• Mis aitab abielu õnnelikuks muuta?

• Milliseid omadusi peavad abikaasad arendama?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Abielupaar arutab enne mingi kutse vastuvõtmist või kokkuleppe tegemist seda omavahel

[Pilt lk 10]

Püüa lahendada erimeelsused samal päeval ning ’ära anna maad Kuradile’