Et pulmapäev oleks rõõmus ja väärikas

„MEIE pulmapäev on olnud mu elu üks tähtsamaid ja rõõmsamaid päevi,” ütles Gordon, kes on olnud abielus peaaegu 60 aastat. Miks on pulmapäev tõelistele kristlastele nii tähtis? See on päev, mil nad annavad pühaliku tõotuse neile, keda väga armastavad – nii oma tulevasele kaasale kui ka Jehoova Jumalale (Matteuse 22:37; Efeslastele 5:22–29). Loomulikult soovib iga pruutpaar, et nende pulmapäev oleks rõõmus, kuid peale selle tahavad pruut ja peigmees tuua au Jumalale kui abielukorralduse loojale (1. Moosese 2:18–24; Matteuse 19:5, 6).

Mida saab peigmees teha selleks, et pulmapäev oleks väärikas? Mida tuleks teha pruudil, et näidata austust nii oma mehe kui ka Jehoova vastu? Kuidas saavad teised pulmapäeva õnnestumisele kaasa aidata? Nendele küsimustele aitab leida vastuse mõningate Piibli põhimõtete üle mõtisklemine ning nende põhimõtete rakendamine aitab vähendada võimalikke probleeme, mis võiksid seda ilusat päeva varjutada.

Kes vastutab?

Paljudes maades võivad Jehoova tunnistajate kogudusevanemad ametlikult abielusid registreerida. Kuid ka nendes riikides, kus see pole võimalik, soovivad paljud paarid, et neile peetaks pärast registreerimist piibliteemaline kõne. Kõnes palutakse peigmehel mõtiskleda selle üle, millise rolli on Jumal andnud perekonnapeale (1. Korintlastele 11:3). Niisiis on ka pulmakorralduste juures kõige suurem vastutus peigmehel. Muidugi tehakse ettevalmistusi laulatustseremooniaks ja sellele järgnevaks peoks tavaliselt juba varakult. Milliseid probleeme võib seoses pulmade korraldamisega tekkida?

Üks probleem on see, kui ühe või teise poole sugulased tahavad organiseerida pulmi oma äranägemise järgi. Rodolfo, kes on sõlminud paljusid abielusid, märgib: „Mõnikord teeb see peigmehe elu raskeks, kui sugulased, kes aitavad pulmade kulutusi kanda, püüavad oma tahet läbi suruda. Neil võib olla oma kindel ettekujutus, milline peaks olema laulatus ja sellele järgnev pidu. See aga takistab peigmehel täita pulmade eest vastutaja rolli.”

Max, kes on sõlminud abielusid üle 35 aasta, ütleb: „Olen märganud, et pruudid kipuvad dikteerima, kuidas laulatust ja pidu korraldada. Peigmeestel on selles asjas vähem sõnaõigust.” David, kes on samuti abielusid sõlminud, kommenteerib: „Peigmehed pole harjunud võtma pulmade korraldamist enda kanda ning nad ei osale eriti ettevalmistustes.” Mis aga aitaks peigmehel oma kohustust hästi täita?

Abiks on avameelne suhtlemine

Oluliseks teguriks pulmade ettevalmistamisel on avameelne suhtlemine, mis aitab peigmehel oma osaga hästi toime tulla. Piibel ütleb tabavalt: „Nõupidamiseta  nurjuvad kavatsused” (Õpetussõnad 15:22). Niisiis aitab rahulolematust suuresti vältida see, kui peigmees arutab pulmadeks tehtavaid ettevalmistusi oma pruudi, pereliikmete ja teistega, kes oskavad anda häid Piiblil põhinevaid nõuandeid.

Väga tähtis on see, et pruutpaar arutaks oma plaane kõigepealt omavahel. Miks? Vaadelgem, mida ütlevad Ivan ja tema naine Delwyn, kes on pärit eri kultuuridest, kuid kes on olnud aastaid õnnelikus abielus. Ivan meenutab pulmade ettevalmistamist: „Mul oli kindel ettekujutus sellest, milline mu pulmapäev olema peaks. Tahtsin kutsuda pulma kõik oma sõbrad. Unistasin pulmatordist ja valges kleidis pruudist. Delwyn aga soovis, et meie pulmad oleksid võimalikult väikesed ja lihtsad ja ilma igasuguse tordita. Peale selle tahtis ta pulmakleidi asemel midagi muud selga panna.”

Kuidas see paar ühisele otsusele jõudis? Tänu ausale ja sõbralikule vestlusele (Õpetussõnad 12:18). Ivan ütleb: „Uurisime pulmi käsitlevaid Piiblil põhinevaid artikleid, nagu näiteks 1984. aasta 15. aprilli „Vahitorni”. * See materjal aitas meil suhtuda pulmapäeva Jumala vaatenurgast. Kuna erinesime oma tausta poolest, tuli meil mõlemal oma soovides mitmeidki järeleandmisi teha.”

Suhtlemine aitas ka Aretit ja Pennyt. Aret ütleb oma pulmade kohta: „Arutasime Pennyga oma soove ning jõudsime lõpuks üksmeelsele lahendusele. Palusime pulmapäevaks Jehoova õnnistust. Küsisin nõu ka oma vanematelt ning mõningatelt küpsetelt koguduse abielupaaridelt. Nende soovitused olid väga kasulikud. Tänu sellele oli meie pulmapäev väga ilus.”

Väärikas riietus ja välimus

On arusaadav, et pruut ja peigmees tahavad oma pulmapäeval hästi riides olla (Laul 45:9–16). Sobivate riiete hankimiseks kulub nii aega, vaeva kui ka raha. Millised Piibli põhimõtted aitavad valida riietust, mis poleks üksnes kaunis, vaid ka väärikas?

Kuigi eri rahvaste ja isiksuste maitsed on erinevad, kehtivad Piibli nõuanded igas maailmanurgas. Naised peaksid olema „viisakalt riietatud” ning ehitud „häbeliku ja mõistliku meelega”. Seda nõuannet tuleks rakendada igas olukorras, kaasa arvatud  pulmapäeval. Selleks, et pulmapäev oleks õnnelik, ei pea end riietama „väga kallite riietega” (UM) (1. Timoteosele 2:9; 1. Peetruse 3:3, 4). Selle nõuande rakendamine toob suurt rahulolu.

David, keda varem mainiti, ütleb: „Enamik paare püüab järgida Piibli põhimõtteid ja see on kiiduväärt. Siiski on olnud ka juhtumeid, mil pruutide ja pruutneitsite kleidid pole olnud sündsad, näiteks on mõni neist kandnud läbipaistvat või liiga suure dekolteega kleiti.” Üks kristlik kogudusevanem on pruudi ja peigmehega enne pulmi kokku saades arutlenud nendega, millised pulmariided on sobilikud. Kuidas ta on seda teinud? Ta on näiteks küsinud, kas riided, mida nad kavatsevad pulmapäeval kanda, on niisugused, mida nad julgeksid panna selga ka kristlikel koosolekutel. Muidugi erineb pulmariietus oma stiililt argipäevariietest ning pulmarõivaste valik sõltub kohalikest kommetest, kuid sellegipoolest tuleks ka pulmapäeval kanda sündsaid riideid, mis vastavad kristlikele normidele. Kuigi mõningad ilmalikud inimesed võivad pidada Piibli moraalinõudeid liiga piiravaks, ei tohiks tõelised kristlased lasta end maailmal oma vormi suruda (Roomlastele 12:2; 1. Peetruse 4:4).

„Selle asemel, et panna kõige suuremat rõhku riietele ja peole,” ütleb Penny, „keskendusime meie Aretiga laulatusele, pulmapäeva vaimsele poolele. See oli meie jaoks pulmapäeva juures kõige olulisem. Ma ei meenuta mitte seda, mida ma seljas kandsin või sõin, vaid seda, kes olid meie pulmakülalised, ning õnne, mida tundsin, kui abiellusin armastatud mehega.” Selliseid mõtteid tasub pruutpaaril pulmaplaane tehes meeles hoida.

Kuningriigisaal – väärikas koht

Paljud paarid soovivad võimaluse korral lasta end laulatada kuningriigisaalis. Miks? Üks pruutpaar lausus: „Mõistsime, et abielu on Jehoova seatud püha korraldus. See, et abiellusime kuningriigisaalis, Jumala kojas, rõhutas algusest peale, et Jehoova peab kuuluma meie koosellu. Peale selle näitas kuningriigisaalis laulatuse korraldamine meie uskmatutele sugulastele, kui tähtis on meie jaoks Jehoova teenimine.”

Kui kuningriigisaali eest vastutavad kogudusevanemad annavad loa saalis laulatust pidada, peaks pruutpaar neile eelnevalt teada andma, milliseid ettevalmistusi nad kavatsevad teha. Üks viis, kuidas pruut ja peigmees saavad külaliste vastu lugupidamist näidata, on see, kui nad saabuvad laulatusele õigel ajal. Nad peaksid ka kindlaks tegema, et kõik toimuks laulatuse ajal väärikalt * (1. Korintlastele 14:40). Hoiduda tuleks šokeerivatest tavadest, mis kuuluvad paljude ilmalike pulmade juurde (1. Johannese 2:15, 16).

Ka pulmakülalised saavad omaltpoolt näidata, et nad suhtuvad abiellu samamoodi kui Jehoova. Näiteks ei tohiks nad oodata, et see pulm oleks kuidagi üle teistest kristlikest pulmadest, justkui võistleksid kristlased omavahel, kelle pulmad on suurejoonelisemad. Küpsed kristlased mõistavad ka seda, et kuningriigisaalis piiblilise kõne kuulamine on palju tähtsam kui sellele järgneval peol viibimine. Kui kristlane peab valima, kas viibida laulatusel või peol, oleks muidugi eelistatavam kuningriigisaalis viibimine. William, kes on kogudusevanem, sõnab: „Kui külalised jäävad ilma põhjuseta kuningriigisaali  tulemata, kuid on kohal pulmapeol, näitab see hindamise puudumist sündmuse pühaduse vastu. Isegi siis, kui meid pole pulmapeole kutsutud, võime kuningriigisaalis laulatusel viibimisega toetada pruuti ja peigmeest ning anda tunnistust pruutpaari uskmatutele sugulastele.”

Rõõm, mis kestab ka pärast pulmapäeva

Kaubandusmaailm on teinud pulmad hiigelsuureks äriks. Ühe hiljutise teadaande kohaselt lähevad USA-s pulmad maksma keskeltläbi „22000 dollarit, mis on pool ameerika pere keskmisest [aastasest] sissetulekust”. Lastes end mõjutada ärimaailma propagandast, on paljud pruutpaarid või nende pered tõmmanud endale kaela võlakoorma, mida tuleb kanda aastaid. Kas nii on tõesti tark oma abielu alustada? Need, kes ei tea Piibli põhimõtteid või ei hooli nendest, võivad otsustada niiviisi raha pillata, kuid tõeliste kristlaste suhtumine erineb sellest märkimisväärselt.

Kui pulmad on mõistliku suurusega ja taskukohased ning kui pruut ja peigmees keskenduvad selle sündmuse vaimsele küljele, saavad nad kasutada oma aega ja vara kooskõlas pühendumisega Jumalale (Matteuse 6:33). Mõelgem Lloydile ja Alexandrale, kes on olnud pärast abiellumist 17 aastat täisajalises teenistuses. Lloyd ütleb: „Mõned inimesed pidasid meie pulmi võib-olla liiga tagasihoidlikuks, kuid meie Alexandraga jäime rahule. Tahtsime, et pulmad ei saaks meile rahaliseks koormaks, vaid et võiksime pulmapäeval pühitseda Jehoova korraldust, mis toob suurt õnne kahele inimesele.”

Alexandra lisab: „Olin enne abiellumist pioneer ning ma ei tahtnud suurejooneliste pulmade pärast sellest tööst loobuda. Meie pulmapäev oli eriline. Siiski oli see meie kooselu esimene päev. Rakendasime ellu nõuannet mitte pöörata liigset tähelepanu abiellumisele, selle asemel oleme otsinud Jehoova juhatust abielus olemisele. See on meile tõesti Jehoova õnnistusi toonud.” *

Jah, pulmapäev on eriline sündmus. See, millised on kellegi hoiakud ja teod tema pulmapäeval, võib teda mõjutada ka abielus järgnevatel aastatel. Seepärast otsige Jehoovalt juhatust (Õpetussõnad 3:5, 6). Pidage kõige tähtsamaks selle päeva vaimset poolt. Toetage teineteist Jumala antud rolli täitmisel. Nii saate rajada oma abielule kindla aluse ning tänu Jehoova õnnistusele võite kogeda rõõmu, mis jääb kestma ka pärast pulmapäeva (Õpetussõnad 18:22).

[Allmärkused]

[Pilt lk 29]

Pruutpaar peaks rääkima pulmaplaanidest avameelselt, kuid lugupidavalt

[Pilt lk 31]

Pea pulmapäeva juures kõige tähtsamaks selle vaimset poolt