Esiletõstetud kohti Õpetussõnade raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Õpetussõnade raamatust
MUISTSE Iisraeli kuningas Saalomon „kõneles kolm tuhat õpetussõna” (1. Kuningate 5:12). Kas tema targad ütlused on praegu meile kättesaadavad? On küll. Piibli Õpetussõnade raamat, mille koostamine lõpetati umbes aastal 717 e.m.a, sisaldab palju Saalomoni õpetussõnu. Vaid kaks viimast peatükki omistatakse teistele – Jake pojale Agurile ja kuningas Lemuelile. Mõnede arvates on aga Lemuel Saalomoni teine nimi.
Õpetussõnade raamatusse kogutud inspireeritud ütlused on „tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks” (Õpetussõnad 1:2). Õpetussõnad aitavad meil omandada tarkust, mis on oskus näha olukorda selgelt ja rakendada oma teadmisi probleemide lahendamiseks. Nende kaudu me saame ka õpetust ehk moraalset juhatust. Kui pöörame tähelepanu õpetussõnadele ja järgime neis leiduvaid nõuandeid, mõjutab see meie südant, aitab meil olla õnnelikumad ja elus hästi hakkama saada (Heebrealastele 4:12).
TAOTLE TARKUST JA HAARA KINNI ÕPETUSEST
„Tarkus hüüab tänavail,” ütleb Saalomon (Õpetussõnad 1:20). Miks me peaksime selle valju ja selget häält kuulda võtma? Õpetussõnade 2. peatükk toob välja pika loetelu selle kohta, mis kasu on tarkuse taotlemisest; 3. peatükis räägitakse, kuidas saada Jehoovaga lähedaseks. Järgmises peatükis ütleb Saalomon: „Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle mõistust kogu oma varanduse hinnaga!”, „Haara kinni õpetusest, ära lase lahti” (Õpetussõnad 4:7, 13).
Mis aitab meil selle maailma ebamoraalsusele vastu seista? Õpetussõnade 5. peatükk annab vastuse: kasuta oma mõtlemisvõimet ja püüa läbi näha selle maailma ahvatlused. Mõtle ka sellele, kui kõrget hinda tuleb maksta ebamoraalsuse eest. Järgmine peatükk hoiatab tegude ja hoiakute eest, mis seavad ohtu meie suhted Jehoovaga. Peatükis 7 on hindamatu paljastus selle kohta, kuidas tegutseb ebamoraalne isik. Peatükk 8 kirjeldab haaravalt tarkuse väärtust ja veetlust ning peatükk 9 võtab kokku kõik siiani esitatud õpetussõnad põneva näitega, mis innustab meid tarkust taotlema.
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:7; 9:10 – Kuidas on Jehoova kartus „tunnetuse algus” ja „tarkuse algus”? Jehoovat kartmata ei saa olla õiget „tunnetust” ehk õigeid teadmisi, sest tema on kõige Looja ja Pühakirja Autor (Roomlastele 1:20; 2. Timoteosele 3:16, 17). Kõik tõesed teadmised lähtuvad temalt. Seepärast võib öelda, et „tunnetuse alguseks” on aukartus Jehoova ees. Jumalakartus on ka „tarkuse algus”, sest ilma teadmisteta pole tarkust. Pealegi ei kasuta isik, kel pole jumalakartust, oma teadmisi Loojale au toomiseks.
5:3 – Miks nimetatakse prostituuti „võõraks naiseks”? Õpetussõnad 2:16, 17 ütleb „võõra naise” kohta, et ta „on unustanud oma Jumala seaduse”. Võõraks nimetati igaüht, kes teenis ebajumalaid või eiras Moosese Seadust – seega ka prostituuti (Jeremija 2:25; 3:13).
7:1, 2 – Mida hõlmavad „mu sõnad” ja „mu käsud”? Lisaks Piibli õpetustele hõlmavad need ka perekonnas kehtestatud reegleid, mida lapsevanemad pereliikmete heaks on seadnud. Noortel tuleb alluda nii neile reeglitele kui ka võtta vastu Pühakirja õpetused, mida nende vanemad jagavad.
8:30 – Kes on „meistertööline” (UM)? Isikustatud tarkus nimetab end meistertööliseks. Selline isikustamine pole ainult kirjanduslik võte tarkuse kirjeldamiseks, vaid see ka viitab piltlikult Jumala esmasündinud Pojale, Jeesus Kristusele enne inimeseks saamist. ’Jehoova lõi ta oma töö alguses’ – ammu enne seda, kui Jeesus sündis inimesena maa peale (Õpetussõnad 8:22). „Meistertöölisena” töötas ta koos oma Isaga kõige muu loomisel (Koloslastele 1:15–17).
9:17 – Mida kujutab „varastatud vesi” ja miks on see „magus”? Kuna Piibel võrdleb abikaasade seksuaalsuhetest saadavat naudingut värske kaevuvee joomisega, siis „varastatud vesi” kujutab salajasi ebamoraalseid seksuaalsuhteid (Õpetussõnad 5:15–17). Lootus karistuseta pääseda muudab selle vee otsekui magusaks.
Õpetus meile:
1:10–14. Me peaks olema valvel, et patustajate rikastumislubadused ei ahvatleks meid halvale teele.
3:3. Meil tuleb kõrgelt väärtustada heldust ja tõde ning neid esile tuua, otsekui kannaksime kallist kaelakeed. Me peaksime helduse ja tõe ka oma südamesse istutama, et need saaks meie isiksuse lahutamatuks osaks.
4:18. Vaimne arusaamine kasvab pidevalt. Et sellesse valgusse jääda, peame olema alandlikud.
5:8. Me peaksime hoiduma kaugele igasugustest ebamoraalsetest mõjutustest, ükskõik kas need tulevad muusika, meelelahutuse, Interneti, raamatute või ajakirjade kaudu.
5:21. Kas inimene, kes armastab Jehoovat, on nõus vahetama oma head suhted temaga vaid mõne naudinguhetke vastu? Kindlasti mitte! Tugevaim motiiv moraalse puhtuse hoidmiseks on teadmine, et Jehoova näeb meid ja nõuab meilt aru.
6:1–5. Neis salmides peitub suurepärane nõuanne mitte ’hakata käendajaks’ ehk mitte võtta endale ebatarku finantskohustusi teiste heaks. Kui lähemal uurimisel selgub, et oleme teinud rumala tehingu, siis tuleb meil ’käia peale oma ligimesele’ ja teha kõik, mis meie võimuses, et asjad korda seada.
6:16–19. Need seitse valdkonda hõlmavad peaaegu igat liiki väärtegusid. Me peaksime endas arendama vihkamist nende vastu.
6:20–24. Kui kasvatada lapsi Pühakirja abil, võib see hoida neid seksuaalse ebamoraalsuse lõksu langemast. Lapsevanemad ei tohiks sellise õpetuse jagamist hooletusse jätta.
7:4. Me peaksime arendama kiindumust tarkuse ja arusaamise vastu.
ÕPETUSSÕNAD MEIE JUHATUSEKS
Ülejäänud Saalomoni õpetussõnad on sisutihedad lühidad ütlused. Need on esitatud peamiselt vastanduste, paralleelide ja võrdlustena ning need annavad võimsalt õpetust selle kohta, milline peaks olema meie käitumine, kõne ja hoiak.
Peatükid 10–24 rõhutavad, et Jehoova ees on vaja aukartust tunda. Õpetussõnad peatükkides 25–29 kirjutasid üles „Juuda kuninga Hiskija mehed” (Õpetussõnad 25:1). Need ütlused õpetavad lootma Jehoovale ja sisaldavad muidki tähtsaid õpetusi.
Vastused piiblilistele küsimustele:
10:6 – Miks võib öelda, et „õelate suus peitub vägivald”? Magusate sõnadega võivad kurjad inimesed varjata oma kavatsust teistele kahju teha. Ent võib olla ka nii, et kuna kurjadesse suhtutakse üldiselt vaenulikult, siis see sunnib neid oma sõnu peitma ehk vaikima.
10:10 – Kuidas see, „kes pilgutab silmi, põhjustab valu”? Kõlvatu inimene ei võta appi mitte ainult valelikku juttu, vaid ta püüab oma motiive varjata ka kehakeelega, näiteks silmapilgutamisega (Õpetussõnad 6:12, 13). Selline pettus võib ohvrile palju meelehärmi põhjustada.
10:29 – Mis on „Jehoova tee” (P 1938–40)? See ei viita mitte eluteele, kus me peaksime käima, vaid viisile, kuidas Jehoova inimkonnaga tegeleb. Jumala teod seoses inimkonnaga sisendavad laitmatutele kindlustunnet, ent kurjadele on need hukatuseks.
11:31 – Miks peaks õel saama suurema tasu kui õige? Siin mõeldakse tasu all karistust. Kui õige inimene eksib, on tema „tasuks” korralekutsumine. Õel aga patustab tahtlikult ja keeldub head tegemast. Seepärast väärib ta ranget karistust ja ka saab selle.
12:23 – Kuidas inimene „varjab, mida ta teab”? Teadmiste varjamisega ei mõelda seda, et inimene jätab need ainult enda teada. See tähendab hoopis oma teadmiste mõistlikku ilmutamist, mitte nendega uhkeldamist.
14:17 – Mis mõttes „mõtlemisvõimelist meest vihatakse” (UM)? Heebrea sõna, mida võiks tõlkida vastega „mõtlemisvõimeline”, võib viidata nii arukale kui ka kuritahtlikule inimesele. On loomulik, et kurjade mõtetega inimest vihatakse. Ent sama võib öelda aruka inimese kohta, kes on oma mõtlemisvõimet kasutades otsustanud, et ta „ei ole maailmast” (Johannese 15:19).
18:19 – Miks võib öelda, et „petetud vend paneb rohkem vastu kui tugev linn”? Nagu tugev linn paneb vastu piiramisele, nii võib petetud inimene jäigalt keelduda eksimust andestamast. Tülist tema ja eksinu vahel võib kergesti kujuneda tõke, mis on nagu „kindluse riiv”.
Õpetus meile:
10:11–14. Et meie sõnad teisi kosutaks, peaks meie meel olema täidetud õigete teadmistega, südames peaks olema armastus ning tarkus peaks juhtima seda, mis tuleb välja meie suust.
10:19; 12:18; 13:3; 15:28; 17:28. Enne rääkima hakkamist tuleks oma jutt läbi mõelda ja me ei peaks kõnelema liiga palju.
11:1; 16:11; 20:10, 23. Jehoova tahab, et oleksime äriasjades ausad.
11:4. On rumal koguda materiaalset vara ja jätta samal ajal hooletusse iseseisev piibliuurimine, koosolekutel käimine, palve ja kuulutustöö.
13:4. Ei piisa sellest, kui me vaid igatseme koguduses rohkem vastutust kanda või uues maailmas elada. Me peaksime olema usinad ja pingutama, et vastaksime esitatud nõuetele.
13:24; 29:15, 21. Armastav lapsevanem ei hellita oma last ära ega vaata mööda tema vigadest. Isa või ema võtab kasutusele abinõud, et kõrvaldada lapse halvad iseloomujooned enne, kui need liiga sügavale juurduvad.
14:10. Kuna me ei suuda iga kord oma tundeid õigesti väljendada ja teised ei saa meist alati aru, siis on teistelt saadav emotsionaalne toetus piiratud. Mõningaid raskusi suudame taluda vaid Jehoovale lootes.
15:7. Me ei peaks kõiki oma teadmisi ühekorraga inimese peale valama, nagu ka põllumees ei külva kõiki oma seemneid ühte kohta. Tark inimene jagab teadmisi vähehaaval vastavalt vajadusele.
15:15; 18:14. Positiivne ellusuhtumine aitab meil olla rõõmsad isegi raskes olukorras.
17:24. Me ei taha olla „albid”, kelle silmad ja mõtted rändavad ringi ei tea kus ega keskendu tähtsatele asjadele. Meil tuleb püüda saada arukaks, et võiksime tegutseda targalt.
23:6–8. Meie külalislahkus ei tohiks olla silmakirjalik.
27:21 (UM). Kiitus võib paljastada meie tegeliku olemuse. Alandlikud oleme sel juhul, kui kiitus ajendab meid tunnistama oma võlgnevust Jehoova ees ja innustab teda edasi teenima. Kui aga kiitus paneb meid end teistest paremana tundma, siis pole me alandlikud.
27:23–27. Karjasetööst rääkides rõhutatakse siin salmides vajadust teha usinalt tööd ja olla rahul lihtsa eluga. Eriti pannakse rõhku vajadusele sõltuda Jumalast. *
28:5. Kui ’otsime Jehoovat’ palves ja tema Sõna uurides, võime „mõista täiesti”, mida on vaja, et teda vastuvõetavalt teenida.
MÕJUSAD ÕPPETUNNID
Õpetussõnade raamat lõpeb kahe mõjusa peatükiga. Mõtlemapanevate võrdlustega kirjeldab Agur täitmatut ahnust ja näitab, kui märkamatult võib mees noore naise võrgutada. * Samuti hoiatab see hooplemise ja vihaste sõnade eest.
Mõjus õpetus, mille Lemuel sai oma emalt, sisaldab tarku nõuandeid seoses veini ja kangema alkoholi tarvitamisega ning ka õiglase kohtumõistmisega. Tubli naise kirjeldus lõpeb sõnadega: „Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda” (Õpetussõnad 31:31).
Omanda tarkust, võta vastu õpetus, kasvata jumalakartust, looda Jehoovale – kui väärtuslikud õppetunnid on küll neis inspireeritud õpetussõnades! Järgigem neid nõuandeid ja kogegem rõõmu, mida tunneb „mees, kes kardab Jehoovat” (Laul 112:1).
[Allmärkused]
^ lõik 13 Vaata „Vahitorni”, 1. august 1991, lk 31.
^ lõik 15 Vaata „Vahitorni”, 1. juuli 1992, lk 31.
[Pildid lk 16]
Jehoovalt lähtuvad kõik tõesed teadmised
[Pilt lk 18]
Kuidas me ’külvame teadmisi’?